Obsah (5)

§ 108§ 109§ 117§ 119§ 110

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar Otsuse tegemise aeg ja koht 11. november 2009.a., Kuressaare linn Tsiviilasja number 2-08-92152 Tsiviilas

) § 55 kohaselt muuhulgas pankrotivara moodustamine ja valitsemine.

§ 108

lg 1 kohaselt muutub pankrotiotsuse alusel võlgniku vara pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. Vastavalt

§ 108

lg 2 on pankrotivara see vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal muul viisil.

§ 109

lg 1 kohaselt tunnistab kohus tagasivõitmisel

§-des 110–114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve.

§ 117

lg 3 kohaselt võib kohus lugeda võlgniku lähikondseks ka

§ 117lõigetes 1 ja 2 nimetamata võlgnikule lähedase isiku.

Kostja on pankrotihaldurile teadaolevalt võlgniku elukaaslane. Vaidlustatav tehing tehti vaid seetõttu, et võlgniku võlausaldajatel ei oleks otsest võimalust paadiveoki arvelt rahuldada oma nõudeid võlgniku vastu. Paadiveoki võõrandamise tõttu ei ole osaliseltki võimalik rahuldada pankrotimenetluses võlausaldaja AS Hansapank nõuet. Kokku on hageja vastu esitatud nõudeid summas 2 604 548,79 krooni. Tehing on tehtud 5 aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist ja kostja oli võlgniku lähikondsena teadlik võlausaldajate huvide kahjustamisest. Tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistatud tehingu järgi võlgniku omandist väljaläinud vara mõistab kohus pankrotivarasse.

§ 119

lg 1 kohaselt, kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud tagastama pankrotivarasse tehingu alusel saadu koos viljade ja muu kasuga. Kuna kostja omandis on jätkuvalt vaidlusalune paadiveok, siis tuleb M.O.ul kehtetu tehingu alusel saadu hageja pankrotivara hulka tagastada. Eeltoodu alusel taotlebki hageja:

1. Tunnistada kehtetuks Meelis Kasina (Kasin) ja M.O.u (O.) vahel 01.06.2004 sõlmitud paadiveoki võõrandamise tehing;
2. Kohustada kostjat tagastama Meelis Kasinale kehtetu tehingu alusel saadud paadiveok;
3. Esitada menetluskulude jaotus kohtuotsuses ja hagi rahuldamise korral kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja seisukoht Kostja M.O. vaidleb hagile vastu ja palub hagi jätta rahuldamata (tl.29-30). Kostja vastuväidete kohaselt soovis ta osta paadikäru (paadiveokit). Kostja on tuttav, keda ta ei pea oma lähikondseks, lubas talle selle võimalikult odavalt hankida. Mõne aja pärast Meelis Kasin teataski, et on sobiva paadikäru leidnud. Paadikäru asus Tallinnas ja Meelis Kasin ise organiseeris selle paadikäru Tallinnast omanikult Saaremaale. Tema ostis selle paadikäru Meelis Kasinalt 01.06.2004.a. ja seejärel vormistas selle ARK-s enda nimele. Selgituseks märgib kostja, et paadikäru on küll arvel ARK-is, aga viimane kehtiv liikluskindlustuse poliis (mis lubab liigelda liikluses) lõppes 02.12.2007.a. Viimane tehnoülevaatus on läbitud 05.2007.a. ja lõpeb 04.2009.a. Uut tehnoülevaatust kostjal plaanis teostada ei ole, kuna paadikäru kvaliteet on madal ja väike hind. Kostja sõnul ei ole ta paadikäru kasutanud 2007.a. juulikuust, kuna suurem osa paadikäru elektrisüsteemist ei ole töökorras. Paadikäru väljalaskeaasta on 1998.a. Tutvudes kohtu poolt kostjale väljastatud materjalidega hakkas kostjale silma, et kohtuotsuses (tsiviilasjas 2-08-927) on kirjas, et Meelis Kasin ja Hansapank sõlmisid esimese käenduslepingu 09.05.2005.a., mis on pea aasta hiljem, kui tema sõlmis M. Kasinaga tehingu kõnealuse paadikäru osas. Seega paadikäruga tehingu tegemise ajal ei olnud M. Kasin veel seda tehingut teinud , mille tõttu tema pankrot väljakuulutati. Kohtumaterjalidest ei selgu, et Meelis Kasinal oleks võlgu olnud teiste võlausaldajate ees. Kuna Meelis Kasinal sel ajal mingeid võlausaldajaid (sh ka Hansapanka) polnud, siis järelikult ei saanud paadikäru tehing mitte kuidagi olematute võlausaldajate huve kahjustada. Ta ei saanud seega kuidagi väidetavast huvide kahjustamisest teadlik olla. M.O. eitab lähikondseks olemist Meelis Kasinaga. Kostja märgib, et temale jääb arusaamatuks hageja väide, mille kohaselt vaidlustatav tehing tehti vaid seetõttu, et võlgniku võlausaldajal ei oleks otsest võimalust paadiveoki arvelt rahuldada oma nõudeid võlgniku vastu. M. Kasinal ei olnud selle paadiveoki tehingu tegemise aeg veel sõlmitud lepingutki pangaga, rääkimata mingistki võlast panga ees. Hageja vastus kostja vastusele Hageja viitab oma vastuses 03.11.2008.a. Riigikohtulahendile nr 3-2-1-90-08, mille p.12 on muuhulgas märgitud: „Kolleegium selgitab, et võlausaldajate huvide kahjustamisega on tegemist ka siis, kui võlgnik teeb tehingu, mis toob hiljem kaasa tulevaste võlausaldajate huvide kahjustamise. Võlausaldajate huvide kahjustamise tuvastamiseks kinke puhul ei oma tähtsust see, kas kinkimise ajal olid olemas konkreetsed võlausaldajad“. Eeltoodust tuleneb hageja arvates asjaolu, et kuigi haagise võõrandamise hetkel kostja ja AS Swedbank (endine ärinimi AS Hansapank) ei olnud veel käenduslepinguid sõlminud, ei tähenda, et vaidlustatud tehing ei kahjustaks hageja võlausaldaja huve käesoleval ajal. Kostja ja hageja on lähikondsed, sest kostja näol on tegemist hageja elukaaslasega (pooled elavad samal aadressil Mereranna tee 2-18 Saaremaal). Ka ei ole kostja seda kordagi sõnaselgelt vastuses ümber lükanud. Haagise näol oli tegemist ainsa registervaraga mis hagejale kuulus. Tähelepanuväärne on asjaolu, et kostja ei ole üritanudki tõendada, et ta haagise eest hagejale midagi tasunud on. Tõendid Hageja poolt kohtule esitatud tõendid, mida kohus on uurinud: Pärnu Maakohtu otsus 20.06.2008.a. , millega on väljakuulutatud Meelis Kasina pankrot (tl.7-8,1416); 28.04.2008.a. Pärnu Maakohtu kohtumääruse koopia tsiviilasjas nr 2-08-9297 pankrotimenetluse algatamise kohta Meelis Kasina suhtes AS Hansapank avalduse alusel (tl.17-18). Sõiduki detailandmete päring, millest nähtub, et sõidukile 01K TIKI TREILER VTL -300 paadiveok haagis ehitusaasta 1998.a. kohta on 01.06.2004.a. väljastatud registreerimistunnistus EC
4. Sõiduki registreerimismärk on 653 BT . Sõiduki omanikuks on M.O., ik.X, eluk- või asukoht X küla X vald Saaremaa. Sõiduki kasutajaks on märgitud Meelis Kasin (tl.12-13); Kostja omapoolseid tõendeid ei ole esitanud. Kohtu poolt teostatud päringute kohaselt registritele on Meelis Kasina elukoht 13.10.2004.a. seisuga X; rahvastikuregistri andmetel elukoht puudub ( tl. ); Rahvastikuregistri andmetel on M.O.u elukoht alates 09.11.2005.a. Saare mk Kuressaare linn X, endine oli X (tl. ). Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud oma nõude aluseks olevaid asjaolusid, millele tugineb tema nõue. Võlgniku pankrot on algatatud 28.04.2008.a. ja väljakuulutatud 20.06.2008.a. Hageja on hagi alusena märkinud

§-des 108-119 sätestatu.

§ 108

lg2 alusel on pankrotivara see vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal muul viisil.

§ 109

lg1 kohaselt tunnistab kohus tagasivõitmisel

§-des 110-114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve.

§ 117

lg3 kohaselt võib kohus lugeda võlgniku lähikondseks ka

§ 117lg1 ja 2 nimetamata võlgnikule lähedase isiku.

Hageja väidetel on kostja võlgniku Meelis Kasina elukaaslane ja nendel on ühine elukoht Saaremaal X vallas.

§ 119lg.

1 kohaselt on kostja kohustatud tehingu alusel saadu pankrotivarasse tagastama. Käesoleva hagi on esitatud tuginedes ARKi-ist saadud päringu vastusele, millest nähtub, et sõidukile 01K TIKI TREILER VTL -300 paadiveok - haagis ehitusaasta 1998.a. kohta on 01.06.2004.a. väljastatud registreerimistunnistus EC007502. Sõiduki registreerimismärk on 653 BT. Sõiduki omanikuks on M.O., ik.X, eluk- või asukoht X küla X vald Saaremaa. Sõiduki kasutajaks on märgitud Meelis Kasin (tl.12-13). Kuna hageja esindajale teadaolevalt on hageja Meelis Kasin (pankrotis) ja kostja M.O.u elukoht 01.06.2004.a. seisuga üks- Saare mk X vald X, siis on hagiavalduses tehtud sellest järeldus, et Meelis Kasin ja M.O. on elukaaslased ning

§ 110

lg4 alusel esineb nende vahel tehtud tehingu tagasivõitmise alus.

§-s 110 on toodud tehingu tagasivõitmise alused pankrotimenetluses.

§ 110

lg1 p4 kohaselt kohus tunnistab kehtetuks tehingu, mis oli tehtud viie aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve ning tehingu teine pool teadis või pidi teadma, et võlgnik kahjustas sellega võlausaldajate huve.

§ 110

lg3 kohaselt võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta teadis, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldaja huve.

§ 117

lg1 on antud füüsilisest isikust võlgniku lähikondsete loetelu.

§ 117

lg1 p2 alusel võib füüsilisest isikust võlgniku lähikondseks olla isik, kellel on võlgnikuga ühine majapidamine või kellel oli võlgnikuga ühine majapidamine viimase viie aasta jooksul enne tagasivõidetavat tehingut. M.O. on oma kirjalikus vastuväites hagile märkinud, et Meelis Kasin on tema tuttav, keda ta ei pea oma lähikondseks. Meelis Kasin tuttavana aitas temal soodsalt muretseda paadiveoki ja asja vormistamise kiirendamiseks vormistas vahepeal veoki ka oma nimele, et siis edasi tema nimele vormistada. Kohtule esitatud kirjalikest tõendite põhjal ei saa kohus teha järeldust, et vaidlusaluse paadiveoki registreerimisel registris oli Meelis Kasinal ja M.O.ul ühine majapidamine või ühine majanduslik huvi, nii enne paadiveoki registris registreerimist, kui pärast seda. Kuna ei ole veenvalt leidnud tõendamist, et Meelis Kasin ja M.O. oleksid olnud või on elukaaslased ega see, et nendel oli või on ühine majapidamine, siis puudub kohtul alus lugeda M.O.u võlgnik Meelis Kasina (pankrotis) lähikondseks ka

§ -s 117 lg3 tähenduses. Kohtule esitatud tõenditega ei ole leidnud tõendamist ka

§-s 110 lg1 p4 sätestatu, so. et Meelis Kasin võlgnikuna vormistades 01.06.2004.a. vaidlusaluse paadiveoki, mille väärtuseks hageja ise hindab 5000 krooni, kostja M.O.’ i nimele teadlikult kahjustas selle vormistamisega tulevaste võlausaldajate huve ning M.O., kelle lähikondseks olemine Meelis Kasinaga ei ole leidnud tõendamist, oli teadlik või pidi olema teadlik sellest, et võlgnik kahjustas sellega võlausaldajate huve. Kostja on oma vastuväidetes viidanud asjaolule, et ta ei saanud sel ajal kuidagi olla teadlik Meelis Kasina tulevasest pankrotist, kuna tehinguid, mis andsid alust Meelis Kasinat pankrotis olevaks tunnistada , ei olnud siis veel sooritatudki. Neid väiteid ei ole hageja ümber lükanud. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega TsMS §-st 230 lg 1 alusel lasub esmalt hagejal tõendamiskoormis nõude olemasolu tõendamiseks ja seetõttu ei saa kostjale ette heita ainult vastuväidete esitamist seni, kuni hageja ei ole esitanud tõendeid nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks. Juhul kui asjaolu tõendamiskoormis lasub hagejal, võib kostja kasutada hagi vastu kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata seni, kuni hageja tõendeid pole esitanud. Menetluskulud TsMS § 162 lg. 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehakse, teisele poolele kõik viimase poolt kantud menetluskulud. Hageja on vabastatud riigilõivu tasumisest riigituludesse. Muud hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kostja menetluskulud jäävad hageja kanda. TsMS § 190 lg. 2 kohaselt mõistab kohus kohtukulud, mille tasumisest riigi tuludesse hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, hagi rahuldamise korral välja kostjalt. Ainsaks kuluks riigile on antud menetluses riigilõiv, mis vastavalt hagi hinnale on antud juhul 2750 krooni. Kuna hageja on pankroti tõttu menetlusabi korras riigilõivu tasumisest vabastatud, siis tuleb riigilõiv jätta kostja kanda. Kristel Pedassaar Kohtunik