Obsah (7)
§ 396§ 4§ 398§ 78§ 1018§ 1023§ 73KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 15. veebruar 2010.a Pärnu Maakohtu Rüütli tänava kohtumaja
) § 1027 ja § 1028 lg 1). Kostja A.Z.i seisukohad, vastuväited ja tõendid, teiste menetlusosaliste seisukohad kostja vastuväidetele Kostja A.Z. oma kohtule esitatud kirjalikus vastuses (I kd tl 36-40) ja teistes menetlusdokumentides (I kd tl 63-66, 93-97, 129-130, 147-148 ja II kd tl 27-32) ning kohtuistungitel hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu täies ulatuses. Kostjal puudub teave, mille jaoks hagejad oma tütrele S.V.ile ülekandeid teostasid. Väide, et kõik hagejate poolt ülekantud rahad läksid täies mahus xxx tn xx kinnistu renoveerimiseks on väär ja vastuoluline ka hagiavalduses faktilistes asjaoludes kirjeldatuga. Hagejad on jätnud selgitamata, kuidas R. K. poolt 05.10.2007.a ja 10.12.2007.a tütrele S. V. teostatud ülekanded seotud kostjate ühisvaras oleva xxx tn xx kinnistu renoveerimiseks, kui pooled olid alates 03.10.2007.a lahutatud ning S. V. elas oma uue elukaaslase juures hagiavalduses toodud aadressil xxx xxx-x, Pärnu linnas. Seega ei näita selgitusse märgitud „makseabiks”, „akende jaoks”, „majandusabiks” ja „majapidamise vajadusteks” ülekannete teostamine rahaliste vahendite andmist perekonna huvides hagejate poolt kirjeldatu kohaselt. Kuna käesoleval ajal jagavad kostjad ühisvara, soovivad hagejad kokkuleppel S. V.panna kostjale täiendavaid kohustusi. Hagejate poolt hagiavalduses kirjeldatu kohaselt ei nähtu, mille alusel hagejatel tekkis kohustus teha kostjate kasuks ülekandeid ning hagejad ei ole tõendanud, et A. Z.oli S.V. kontodele tehtud ülekannete osas üldse teadlik. Hagejad on märkinud, et nad on kandnud raha S. V. ja A. Z. kontodele oma heast tahtest ja soovist kostjaid aidata. Eelnimetatud soovi kinnitab ka makseülekannetes sageli kasutatav sõna „abi”. Kostja A. Z. on menetluses järjekindlalt seisukohal, et temal puudus igasugune tahe sõlmida hagejatega võlaõiguslik leping, millisega võtta endale või perekonnale kohustusi. Hagejad on märkinud, et on kandnud kostjate pangakontole summasid, teades, et kostjad maksavad summad tagasi esimesel võimalusel. Samas esitatud dokumentide põhjal nähtub, et 5
(13)Tsiviilasi nr 2-08-91767 ülekanded on tehtud alates 21.07.2003 kuni 10.12.2007.a. Arvestades hagejate poolt rohkem kui neli aastat tehtud järjepidevaid raha ülekandeid ilma ühegi tagasimakseta, on väheusutav hagejate väide, et raha on kantud kostjate pangakontole teades, et kostjad maksavad summad tagasi esimesel võimalusel. A. Z.ei ole kunagi lubanud hagejatele nende poolt ülekantud raha tagasi maksta. Lisaks on kostja seisukohal, et hagejate nõue on kuni 28.12.2005 tehtud ülekannete osas aegunud. See kehtib kõigi enne nimetatud kuupäeva tehtud ülekannete osas kummagile kostjale, samuti 21.07.2003.a OÜ-le Pille Kinnisvara tehtud ülekande kohta. Õiguse rikkumise korral algab rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamisele suunatud alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik rikkumisest ja kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Arvestades asjaolu, et ülekanded on tehtud hagejate poolt hagejate enda pangakontodelt, on hagejad alates ülekannete tegemisest teadlikud alusetust rikastumisest tuleneva nõude olemasolust. Kokku on aegunud nõudeid kokku summas 51 200 krooni, millest tulenevalt taotleb kostja nimetatud nõuete osas aegumise kohaldamist. Kostja on oma vastuväidetes tuginenud aegumise kohaldamise osas tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1, § 143 ja § 151 lg 1. Hagejad on seisukohal, et nende nõuded ei ole aegunud. Alles kostja A.Z.i vastusest 30.05.2008 said hagejad teada, et kostja A.Z. ei tunnista eelnimetatud kokkuleppe sõlmimist ega soovi raha tagastada. Samas viitas A. Z. ka sellele, et kui tähtaeg ei ole teada, siis ei ole hagejate nõue sissenõutavaks muutunud. Seega alles 2008.a. mais said hagejad teada oma õiguse rikkumisest ja seetõttu olid sunnitud pöörduma Pärnu Maakohtu poole vastavasisulise hagiga kostjate vastu. Kuna kostjate faktiline kooselu oli juba 03.10.2007.a lõppenud, asub kostja A.Z. seisukohale, et hagejad nimetavad faktilise kooselu lõppemist lahutuseks. Arvestades hagejate uskumust, et isegi 10.12.2007.a (s.o peale lahutuse vormistamist) tehtud ülekanne S.V. pangakontole on tehtud pere toetamiseks, on kostjal põhjendatud kahtlus, et S. Vizel ei ole oma vanematega olnud siiras ning on esitanud vanematele rahalise hüve saamise eesmärgil ebatõeseid andmeid poolte kooselu ja perekonna nn vajaduste kohta. Hagejad andmetel elas kostja S.V. kuni 2008.aasta jaanuarini aadressil Xxx xx Sindi linnas ja nende poolt tema kontole üle kantud raha 05.10.2007 10 000 krooni selgitusega „võlg“ ning 10.12.2007 2000 krooni selgitusega „makseabiks“ oli küsitud küttepuude ostmiseks Xxx xx maja jaoks ja teiste majapidamiskulude katteks eelnimetatud aadressil poolte elamise kestel ja hagejate andmetel kulutatud ka eelnimetatud eesmärgiks. Kostja kontole tehtud ülekannete (summas 14 000 krooni) osas märgib ta, et need olid hagejate poolt tehtud tagastamatu abina (ehk kinkena). A.Z. ei ole palunud hagejatelt abi maja renoveerimiseks ega lubanud saadud raha tagasi maksta ning raha hakkasid hagejad nõudma kostjalt A.Z.ilt (mitte kostjatelt) peale kostjate kooselu lõppemist ajal, kui kostjatel tekkisid lahkarvamused ühisvara (kinnistu Xxx xx Sindi linn) jagamisel. Asjaolu, et hagejad soovivad kogu raha saada ainult kostjalt A.Z., toetab ka 17.05.2008.a dateeringuga pretensioon, kus nõue raha tagastamiseks on esitatud eelkõige A.Z.ile. Pretensioonis väidavad hagejad, et 168 232 krooni on täies mahus kasutatud elamu/kinnistu Xxx xx Sindis renoveerimiseks ja parendamiseks ja asuvad seisukohale, et kuna elamus elab ainult kostja A.Z., on ta kõik kinnistu renoveerimiseks ja parendamiseks teostatud kulutused omandanud ning taotlevad 168 232 krooni tagastamist. Eelnimetatu näitab ilmekalt, et hagejad on, süvenemata ülekantud raha tegelikku otstarbesse, esitanud kohtusse solidaarnõude kostjate vastu eesmärgil saada 6
(13)Tsiviilasi nr 2-08-91767 poolte ühisvara jagamisel suuremat tulu tütrele. Kostjale teadaolevalt toetavad hagejad oma tütart S.V.t rahaliselt kuni käesoleva ajani. Eelnimetatud asjaolu kohta taotles kostja väljavõtted hagejate pangakontodest ajavahemikus 01.01.2008 – 29.10.2009 (väljavõtted I kd tl 114-124). Hagejate väitel ei teinud nemad abielu ajal vahet kostjate pangaarvete vahel. Nende arvates andsid nad raha võlgu mitte ühele või teisele abikaasale isiklikult, vaid kogu perele. Laenatud raha kasutamist perekonna huvides, sh kinnistu Xxx xx korras hoidmiseks ning renoveerimiseks kinnitab kostja S.V.. Hagejad ei nõustu A.Z.i väitega, et eelnimetatud 14 000 krooni oli temale hagejate poolt kingitud. Kuidas võiks täiskasvanu ja töövõimeline inimene lugeda kingituseks pensionäridelt saadud 14 000 krooni, jääb hagejatele arusaamatuks. Kinkeleping peab olema vormistatud kirjalikult, mida eelnimetatud juhtudel tehtud ei ole. Ka hagejate ülekannete selgitustel ei viita midagi kingitusele. 17.09.2003.a ehitise müügi- ja pandilepingu osas leiab A.Z., et see ei tõenda tema ja R. K. vahelist laenulepingulist suhet. Samal seisukohal A.Z. ka Pärnu Maavanema 28.10.2003.a korralduse nr 623-m ja 16.12.2003.a maa ostu-müügilepingu ning AS Glaskek 10.10.2003.a ostu-müügilepinguga nr 17185 osas. Gutmeister OÜ tõendil puuduvad kostja arvates lepingutunnused ning tõendil märgitud summa ja R.K.e poolt OÜ–le Gutmeister kontole kantud summa ajavahemikul 13.06.2007-20.06.2007 selgitusega „S.V.i lepingu täiteks“ ei kattu. Samuti ei ole tõend raamatupidamise algdokument. Kostja märgib ka, et S.V.i praegune elukaaslane A.L: näol on OÜ Gutmeister juhatuse liikmega (registrikaart I kd tl 101), kellele on U. Kompuse poolt teostatud ka hilisemaid ülekandeid. Seega ei ole OÜ–le Gutmeister tehtud ülekanne tehtud faktiliselt perekonna huvides, vaid sooviga A.Z.i arvelt rikastuda. Kostja A.Z. nõustub, et kostjate ühisvaraks oleval kinnistul on toimunud puurkaevu ja katuse ehitus, samas on kostjale A.Z. arusaamatu kostja S. V. käitumine ning raha küsimine oma vanematelt, kuna A.Z. tasus puurkaevu ehituse eest hagejate esitatud arve alusel oma arvelduskontolt 21.11.2006.a 20 000 krooni, 22.11.2006.a 20 000 krooni ja 23.11.2006.a 5000 krooni (maksekorraldused nr 614, 617 ja 618, I kd tl 98-100). Seega ei ole hageja R.K.e poolt tehtud ülekanded kogusummas 50 000 krooni kasutatud perekonna huvides. Vastavalt hagejate poolt 15.12.2009.a kohtuistungil taotletule, on A.Z. esitanud kohtule tema nimele avatud kontode väljavõtted ajavahemikust 01.06.2003 – 31.12.2007.a (tl 150-197). Konto nr xxxxxxxxxxxxxx väljavõttest nähtub, et korteri, asukohaga xxxx xxx-xx, Pärnu linn, müügist laekus 12.08.2005.a 410 000 krooni, millisest summast tasuti ennetähtaegselt osaliselt pangalaenu 107 000 krooni. Ülejäänud summa 303 000 krooni on kulunud ehitusmaterjalide ostuks, remonttöödeks, kodumajapidamismasinate soetamiseks ning muudeks perekonna vajaduste rahuldamiseks. Kontolt nähtub, et kaaskostja S. Z. (V.) kontole nr xxxxxxxxxxxxxx on tehtud alljärgnevad ülekanded: 01.06.2006.a 5000,00 krooni selgitus „Puu brus” 01.09.2006.a 1000,00 krooni selgitus „Paksus masin” 04.09.2006.a 500,00 krooni selgitus „Torukork” 12.09.2006.a 8000,00 krooni selgitus „Pesu masin” 24.09.2006.a 5000,00 krooni selgitus „Nõude Pesumasin” Konto väljavõttest ei nähtu, et enne kostja A.Z.i poolt 21.11.2006.a, 22.11.2006.a ja 23.11.2006.a tehtud ülekannet TÜ–le Puur summas 45 000 krooni oleks kostja S.V. kontolt laekunud 50 000 krooni selgitusega „kaevu ehituseks”. Lisaks soovib kostja märkida, et kui hagejate poolt tehtud ülekanded oleksid laen, oleks vähemalt peale korteri müüki laenusummad kindlasti tagastatud, sest puudub loogiline selgitus, miks kostja tagastas ennetähtaegselt pangalaenu ning jättis samas hagejatele laenu tagastamata. 7
(13)Tsiviilasi nr 2-08-91767 Tõendamaks kostja A.Z.i väidet, et kõik maksed kostjate kontodele on tehtud ilma tagasimaksmise kohustuseta hõimlaste vastastikuse abistamise eesmärgil, on kostja esitanud filtreeritud väljavõttena hagejate palvel tehtud maksetest hagejate poja A.A. eest kokku summas 6904.50 krooni (tl 197-202). Täiendavalt esitas kostja koonddokumendina arvestuse kostja kontole laekunud sissetulekute (pension, toetused, töötasu) kohta, millise õigsust on võimalik esitatud kontoväljavõtete alusel kontrollida ning millisest nähtub, et ajavahemikul 01.01.2003 – 06.12.2007.a on kostja kontole laekunud 485 999.60 krooni (tl 203-208). Seega puudus kostja arvates igasugune vajadus laenu võtmiseks hagejailt. Vaadates kostja konto väljavõtte läbi, on hagejad seisukohal, et kostja A.Z. ei vajanud hagejate rahaabi maja remontimiseks, kuid on varjanud oma rahalist seisu ning küsinud hagejatelt raha juurde kas kinnistu omandamiseks ja parendamiseks. A.Z.i kontole on laekunud tema pension, töö- ja teenustasu, ning hagejatelt saadud laenuraha, mis oli kulutatud pangalaenu tagasimaksmiseks ning majandusarvete tasumiseks. Samas nähtub, et kostja A.Z. ei ole ostnud perele toitu ega kandnud garderoobikulusid. Nagu nähtub kostja S.V.`i pangakontode väljavõttest, ei ole kostja A.Z. kandnud abikaasa arvele üle piisavalt raha pere ülalpidamiseks. Kostja S.V.`i ainsaks sissetulekuks oli töövõimetuspension ning hagejatelt laekunud laenuraha, mida kostja S.V. on kasutanud pere toitmiseks ning muude pere vajaduste rahuldamiseks. Kostja S.V.i seisukohad, vastuväited ja tõendid, teiste menetlusosaliste seisukohad kostja vastuväidetele Kostja S.V. oma kohtule esitatud kirjalikus vastuses (I kd tl 42-43) ja teistes menetlusdokumentides (I kd tl 85-86, 103-104, II kd tl 25-26) ning kohtuistungitel võtab haginõude täies ulatuses õigeks ja tunnistab enda vastu suunatud nõuet. Kostja kinnitab, et kõik hagis esitatud rahalised summad on läinud nii tema kui ka kaaskostja A. Z. vajalike kulutuste katteks, eelkõige Xxx xx Sindi linnas asuvale kinnistule, aga ka pere majapidamiskulude katmiseks. Kostja A.Z. leiab, et S.V. seisukohad kinnitavad veelkord, et seoses kostjate poolt ühisvara jagamisega on hagejad kokkuleppel S.V.ga esitanud hagiavalduse 167 932 krooni nõudes eesmärgiga panna A.Z.ile täiendavaid rahalisi kohustusi ning soodustada S.V. majanduslikku olukorda. Kuigi S. V. võtab esitatud haginõude täies mahus õigeks ja tunnistab enda vastu suunatud nõuet, jätab S. V. täies ulatuses põhistamata laekunud summade vajadust perekonna huvides. S. V. ei ole tõendanud, kuidas ta on R.K.e poolt saadud rahalist abi ajavahemikul 01.01.2003. kuni 10.12.2007.a summas 96 000 kasutanud Xxx xx Sindi linnas asuva elamu/ehitiste renoveerimiseks ja parendamiseks. Samuti jääb paljasõnaliseks S.V. väide ülejäänud hagejate poolt esitatud rahaliste nõuete kasutamine A.Z.i vajalike kulutuste katteks, eelkõige Xxx xx Sindi linnas kinnistule, arvestades, et R.K.e poolt 05.10.2007.a ja 10.12.2007.a S.V.le ülekantud summad kokku 12 000 krooni on laekunud peale kostjate kooselu lõppemist ning eelnimetatud ajal ei elanud S. V.enam Sindi linnas xxx tn xx kinnistul asuvas elamus. S.V. kinnitab, et kaaskostja A.Z. oli hagejate poolt laenu andmisest teadlik. Ebaõige on ka A.Z.i väide, mille kohaselt käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavalduse eesmärk on S.V.i majandusliku olukorra parandamine, kuna S. V. on nõude osas solidaarvõlgnik ning nõude rahuldamine võib tuua talle kaasa hoopis varaliste kohustuste suurenemise. Vastavalt hagejate poolt 15.12.2009.a kohtuistungil taotletule, on S.V. esitanud kohtule tema nimele avatud arveldusarvete väljavõtted ajavahemikust 01.06.2003 – 03.12.2007.a (II kd tl 28
(13)Tsiviilasi nr 2-08-91767 23). Kontoväljavõtete kohaselt on S.V. tasunud ehitusmaterjalide ja ehitusseadmete eest vanematelt saadud rahaga 5830.40 krooni ulatuses, kodu- ja autotarvete eest summas 8653.59 krooni ning kandnud A.Z.ile üle ehitusmaterjalide ostmiseks ja ehitustöödeks 6100 krooni. Peale selle on S.V. kulutanud kaevu ehitamiseks 50 000 krooni, mis on laekunud R. K. kontolt 07. ja 08.11.2009.a. Arvestades eeltoodut leiab S.V., et on vanematelt saadud raha kasutanud ainult pere huvides, mistõttu raha tagasimaksmine on kostjate ühine kohustus, mida tuleb solidaarselt kanda. Hagejate seisukoha järgi nähtub S.V.i kontoväljavõttest, et ajavahemikus 01.06.2003 kuni 03.12.2007 (54 kuud) on kostja A.Z. kandnud abikaasa kontole üle 29 300 krooni, millest 01.06.2006 5000 krooni puuprussi ostmiseks, 01.09.2006 1000 krooni kodumasina ostmiseks, 04.09.2006 500 krooni ehitusseadme ostmiseks, 12.09.2006 7300 krooni pesumasina ostmiseks, 24.09.2006 3000 krooni nõudepesumasina ostmiseks. Seega jääb muude majanduslikke vajaduste katmiseks 12 500 krooni (29 300 – 16 800 = 12 500), s.o ca 231 krooni kuus (12 500 : 54 kuud = 231,48), mis kahtlemata ei piisa 4-liikmelise pere ülalpidamiseks. Seega alates 21.07.2003 on kostjad kasutanud hagejatelt pangamaksetega saadud 121 700 krooni maa erastamiseks, kinnistu Xxx xx parendamiseks ning enda pere ülalpidamiseks ning nende eest hageja R.K.e poolt tasutud 46 232 krooni on kostjad kasutanud maja Xxx xx ostmiseks ning katuse remontimiseks. Kostja A.Z. on seisukohal, et esitatud kontode väljavõtetest nähtub üheselt, et kostjate perekonnal puudus laenu võtmise vajadus. Juhul, kui hagejad otsustasid oma tütrele anda täiendavaid rahalisi vahendeid erinevate kulutuste tarbeks, on see hagejate enda vaba tahe ning kostjal A.Z.il puudub kohustus raha tagastamiseks. S.V. kontode väljavõttest nähtub, et ülekantud summad on üldjuhul väljavõetud sularahas. Laenuvõtmise vajaduse välistab ka asjaolu, et hagejate poolt ülekantud summa on kostja S.V. kontol seisnud ka kasutamata mitme kuu vältel, nt 26.06.2005 ja 27.06.2005.a ülekantud summa 10 000 krooni oli S.V. poolt praktiliselt kasutamata kui hageja R. K. kandis 26.07.2005.a täiendavalt jällegi 5000 krooni. Kuigi S.V. konto väljavõttest nähtub, et 27.07.2005.a on S. V. soetanud „Viva Elektroonika” kauplusest eseme väärtuses 5290 krooni, vajadust selleks laenu võtta polnud, kuna kontol oli piisavalt raha olemas. Kirjeldatud käitumine näitab üheselt, et hagejad, tehes oma tütrele ülekandeid kas soovisid oma tütart ise täiendavalt rahaliselt aidata või eksitas kostja S. V. oma vanemaid, kirjeldades kostjate perekonna tegeliku majandusliku seisundi ebatõeselt. Kostja A.Z. on seisukohal, arvestades kostja S.V. õigeksvõttu, et hagejate hagi S.V. vastu tuleb rahuldada (kostja juhib tähelepanu ka asjaolule et kuni 29.10.2009.a ei ole S. V., olenemata õigeksvõtust, hagejatele midagi tasunud. Vastupidi, hagejad teevad jätkuvalt kostja S.V.le rahalisi ülekandeid, muuhulgas ka käesolevas kohtumenetluses ning kostjate vahelise ühisvara jagamise menetluskulude katteks, mis nähtub hagejate kontode väljavõtetest. Kohaldatav õigus, kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused Hagejad tuginevad oma nõuetes esimeses järjekorras asjaolule, et poolte vahel oli sõlmitud laenuleping. Vastavalt
§ 396
lg 1 sätetele kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. Kuigi on selge, et konkreetset rahasummat väidetava kokkuleppe sõlmimisel ei mainitud (oluliseks peeti just laenu kasutamise otstarvet), saab ka sellist kokkulepet kohtu arvates laenulepinguna käsitleda. Laenulepingu puhul ei ole välistatud ka isikute paljusus – s.t kaks laenuandjat (hagejad) võivad sõlmida laenulepingu kahe laenusaajaga (kostjad) selliselt, et vastutus lepinguliste kohustuste täitmise eest on solidaarne. Võlausaldajate ja/või võlgnike solidaarsus võib tuleneda ka seadusest (vt allpool). 9
(13)Tsiviilasi nr 2-08-91767 Kohus leiab, et kostjate ühiste laste – tunnistajate A. ja S.V. – ütlused on piisavad, tuvastamaks, et poolte vahel lepiti 2003.a perenõupidamisel kokku järgnevas:
- hageja abistavad kostjaid Sindis Xxx xx kinnistu ostmisel ja maja remontimisel rahaliselt;
- kostjad maksavad saadud summad tagasi esimesel võimalusel, kusjuures on võimalus (tunnistaja S.V. ütlused), et hagejad kolivad ka ise majja – kui mitte, siis tuleb raha tagasi maksta. Õiguslik hinnang toimunule on kohtu arvates laenulepingu sõlmimine. Kohtul puudub alus arvata, et tegemist oli hagejate poolt endile võetud ühepoolse kohustusega teha rahaülekandeid neid tagasi saamata või mittetäieliku ehk kõlbelise kohustusega
§ 4lg 2 p 2 mõttes.
Kostja A.Z.i väited, et kuna mitme aasta jooksul ei nõutud tasutud summasid tagasi, siis ei saanud olla tegemist laenuga, ei ole kohtule veenvad. Nagu nähtub vaidluse all mitteolevatest väidetest, toimus kinnistu soetamine ja pärast seda selle oluliste osade renoveerimine pika aja jooksul – kinnistu ostu valmistati ette 2003.a suvel, puurkaev tehti 2006.a teises pooles, katus vahetati 2007.a suvel, osa aknaid soetati augustis 2007.a. On küll õige, et perekonnasiseselt on teineteise toetamine mõistlik ja tavaline ning seotud iseenesestmõistetavusega, ei tähenda see, et peresiseselt ei võiks olla laenusuhteid, seda eriti olukorras, kus nii vanem kui noorem põlvkond ei ole just märkimisväärselt heal elujärjel. Asjas on kontoväljavõtetelt ja ka poolte endi seisukohtadest selgelt näha, et nii hagejad kui kostjad ei omanud ka vabariigi keskmise kuusissetuleku lähedale küündivaid sissetulekuid – hagejad on pensionärid, kostja S. V. on töövõimetuspensionär, kaaskostja A.Z.i sissetulekud jäid aastas alla 100 000 krooni. Ei ole usutav, et hagejad kandsid kostjaile tuhandete kroonide kaupa summasid üle, omamata mingitki kindlust nende tagasisaamiseks, seda enam olukorras, kus kostja A.Z.i varaline seisund oli menetlusosalistest kõige parem ja tal õnnestus 2005.aastal müüa ka korter. See, et kostja A.Z. ei maksnud väidetavalt laenatud summat pärast korteri müüki hagejaile tagasi, kuigi tal olnuks selleks vahendeid, ei väära eelnevat käsitlust ega ole aluseks tunnistajate ütluste kõrvalejätmisele. Kuna tagasimaksmise tähtaeg „esimesel võimalusel“ on sedavõrd umbmäärane, asub kohus seisukohale, et sisuliselt sõlmiti laenuleping tähtaega määramata ning pärast abielu lõppemist tasutud summade tagasinõudmine (esialgu suuliselt, hiljem 17.05.2008.a pretensiooniga) on käsitletav tähtajatu laenulepingu korralise ülesütlemisena
§ 398lg 1 mõttes.
Kuna nimetatud sätte kohaselt tekib väljaantud laenu tagastamise nõudeõigus alles ülesütlemise järgselt, siis ei pea kohus põhjendatuks kostja A.Z.i taotlust aegumise kohaldamiseks. Hagi on esitatud 31.12.2008.a ning isegi kui eeldada, et hagejate esimene nõue summade tagastamiseks tuli vahetult pärast kostjate abielu lahutamist ehk detsembris 2007.a, ei saa need nõuded aegunud olla. Vaatamata eelnevale mõttekäigule märgib kohus, et antud juhul peab nõutavate summade puhul selgelt piiritlema, kas need ülekanded olid igaüks eraldi võetuna siiski kõnealuse laenulepingu täitmiseks tehtud ehk kas tegemist oli summadega, mille tagasimaksmiseks võtsid kostjad perekonna huvides ühise kohustuse. PkS § 20 lg 2 järgi vastutavad perekonna huvides võetud varalise kohustuse eest abikaasad ühisvaraga ja mõlema abikaasa lahusvaraga, kusjuures on tegemist solidaarse kohustusega. Riigikohus on oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-182-05 märkinud, et perekonna huvides võetud kohustuse kindlakstegemisel on oluline kohustuse võtmise tegelik eesmärk, s.t kas kohustus on faktiliselt perekonna huvides. Seejuures lasub tõendamiskoormis võlausaldajal. Oluline ei ole see, kas perekonna üks pool (antud juhul A.Z.) oli teadlik ülekantud summadest või mitte. Enne alljärgnevate konkreetsete pangaülekannete käsitlust märgib kohus selgitavalt, et hagi rahuldamata jätmise või osalise rahuldamise all peetakse silmas nõudeid kostja A.Z.i vastu – kostja S.V. vastu tuleb hagi rahuldada täies ulatuses tulenevalt tema õigeksvõtust ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 sätetest. 10
(13)Tsiviilasi nr 2-08-91767 Kohus juhib tähelepanu sellele, et tunnistajad A. ja S. V.ei märkinud kordagi, et hagejatega lepiti kokku kostjate pere toetamises nt söögi või majapidamistarvete ostuks (tegelikult ju ei kasutatud üldse sõna „laen“, nagu kinnitas tunnistaja A. V.). Laenulepingu alusel ülekantavad summad olid sihtotstarbelised – need olid mõeldud kinnistu soetamisega seonduvaks ja vajalikuks remondiks. Kuivõrd kostjad ei saanud kuidagi mõjutada ülekantud summade selgitustesse märgitut ja hagejad märkisid vabatahtlikult paljudele ülekannetele selgituseks kas „majapidamise vajadusteks“ või „makseabiks“, siis ei pea kohus veenvaks ega tõendatuks nimetatud maksete tegemist just sõlmitud väidetava laenulepingu täiteks. Kohus peab nimetatu all silmas järgmisi makseid: 1) hageja R. K. ülekanded S.V.le 17.01.2004 4000.00 selgitusega „majapidamise vajadusteks“ 10.02.2004 3000.00 selgitusega „majapidamise vajadusteks“ 28.02.2004 1000.00 selgitusega „majapidamise vajadusteks“ 20.04.2004 3000.00 selgitusega „majapidamise vajadusteks“ 03.03.2005 5000.00 selgitusega „majapidamise vajadusteks“ 26.06.2005 5000.00 selgitusega „majapidamise vajadusteks“ 27.06.2005 5000.00 selgitusega „majapidamise vajadusteks“ 26.07.2005 5000.00 selgitusega „majapidamise vajadusteks“ 17.12.2006 2000.00 selgitusega „makseabiks“ 17.02.2007 1000.00 selgitusega „makseabiks“ 10.12.2007 2000.00 selgitusega „makseabiks“ 2) hageja R. K. ülekanne A.Z.ile 26.08.2005 3000.00 selgitusega „majandusabiks“ Vormindatud: Täpp- ja numberloendid 3) hageja U. K. ülekanded S.V.le 03.01.2005 1500.00 selgitusega „omale 1200, lastele 300“ 18.11.2007 3000.00 selgitusega „makseabiks“ 03.02.2008 1500.00 selgitusega „makseabiks“ 03.04.2008 3500.00 selgitusega „makseabiks“ 08.09.2007 2500.00 selgitusega „makseabiks“ Vormindatud: Täpp- ja numberloendid Viimase, 10.12.2007.a tehtud, makse osas ei ole hagi rahuldamine enam võimalik ainuüksi põhjusel, et see on tehtud pärast kostjate abielu lahutamist 03.12.2007.a ja tegemist ei saanud olla perekonna huvides võetud kohustusega. Siinkohal märgib kohus täiendava põhistusena, et mõlemad hagejad on kas teineteisele või S.V.le ülekandeid selgitusega „makseabiks“ (millele võib lisanduda mõni täpsustav täiendus, nt „kohtu toimetuste eest“) teinud ka 2008. ja 2009.aastal, mis nähtub hagejate kontoväljavõtetest (I kd tl 114-124). Seega on selline selgitus tavaline ega kinnita mingeid laenu- vm kohustusi tekitavaid suhteid ning nimetatud rahasummade osas jätab kohus hagi rahuldamata. Kohus ei pea võimalikuks rahuldada hagejate nõudeid ka väidetavalt kaevu ehituseks antud laenu osas (07.11.2006 ja 08.11.2006.a ülekanded). Kostja A.Z. on esitanud maksekorraldused summas 45 000 krooni (haakub ka hagejate esitatud arvega nr 168), millega ta on kaevu eest TÜ-le Puur tasunud, muid tõendeid kaevu ehituse suurema maksumuse kohta ei ole menetlusnorme järgides esitatud (kostja S. V. üritas sellist tõendit esitada pärast eelmenetlust, kuid kohus seda ei menetlenud). Mis puutub R. K. poolt 05.10.2007.a tehtud 10 000-kroonist ülekannet selgitusega „võlg“, siis selles osas leiab kohus, et nõue tuleb rahuldada osaliselt. Sõltumata makse selgitusest on kostja 11
(13)Tsiviilasi nr 2-08-91767 S.V. konto 2 väljavõttest (II kd tl 21 pöördel) näha, et nimetatud summast on 3 päeva pärast ülekannet kasutatud 2682.60 krooni ehitusmaterjalide ostuks, mida kohus peab piisavaks seoseks raha kasutamiseks andmise sihtotstarbe ja selle tegeliku kasutamise vahel tulenevalt eelnevalt tuvastatud laenusuhte sisust. Muus osas on saadud raha kasutatud erinevates toidupoodides ja tanklates, millise kasutamise osas ei ole pooled laenulepingut sõlminud ega saa ka nõuet selles osas rahuldada. Kohus märgib, et tuleb nõustuda kostja A.Z.iga selles, et kui vanemate poolt ülekantud raha kasutas S. V. mitte kinnistu soetamise või renoveerimisega seonduvaks, vaid igapäevaste esmatarbekaupade ostuks, ei saa selle summa tagasimaksmise kohustusega ülekannetest mitteteadlikku osapoolt koormata ja saadud summa laenuna käsitleda. Kui S.V.l ei jätkunud raha laste ülalpidamiseks vm igapäevasteks vajadusteks, saanuks ta nõuda elatist kaaskostjalt nii laste kui enda (kui töövõimetuspensionäri) ülalpidamiseks ning selleks vanematelt saadud raha abikaasalt tagantjärele sissenõudmine ei ole kohane ega vasta PkS § 20 lg 2 mõttele. Kostja A.Z.ile tehtud kolme eelnevalt käsitlemata ülekande osas (selgitused „akende jaoks“, „juurdemaks akende jaoks“ ja „privatiseerimiseks“) on ülalpool tuvastatud laenusuhet ning hagejate esitatud asjakohaseid tõendeid (AS Glaskek tõendid, maavanema korraldus ja müügileping) silmas pidades ilmne, et tegemist oli vastavaks sihtotstarbeks antud ja kasutatud summadega ning selles osas tuleb haginõuded summas 11 000 krooni rahuldada. Ka teistele isikutele otse makstud summad – OÜ-le Pille Kinnisvara 5000 krooni ja OÜ-le Gutmeister 41 232 krooni - haakuvad asjas esitatud tõenditega ning tuvastatud asjaoludega, mistõttu tuleb nende summade osas hagi rahuldada. Asjaolu, et OÜ Gutmeister tõend ei ole raamatupidamisdokument ja et tõendil nimetatud summa ei haaku ülekantud summadega, ei väära kohtu järeldust. Vaidlust selles, et elamu katust sel ajal (suvel 2007.a) ja OÜ Gutmeister poolt parandati, ei ole. Kohus küll ei nõustu, et tegemist on alusetu rikastumise nõudega, vaid sootuks käsundita asjaajamisega, kuid kohus on sellist võimalikku hinnangut kohtuistungil pooltele ka selgitanud ning see ei ole takistuseks nimetatud haginõuete rahuldamisele. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt:
§ 78lg 1 järgi vabanesid kostjad seoses hageja R.
K. eelnimetatud maksetega oma kohustusest vastavate isikute ees (kasvõi osaliselt).
§ 78
lg 4 järgi võib kohustuse täitnud kolmas isik esitada tagasinõude või nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist, kui see tuleneb seadusest või võlgniku ja kolmanda isiku vahelisest suhtest, mh tulenevalt alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest. Kui kolmas isik täidab teise isiku kohustuse
§ 78
lg 1 järgi, siis ajab ta sellega teise isiku asja (
§ 1018
lg 1) ja tegutseb teise isiku asja ajamise tahtlusega (
§ 1018
lg 2).
1018 lg 1 p 1 sätestab, et käsundita asjaajajal tekivad
§-des 1019-1023 sätestatud õigused ja kohustused juhul, kui soodustatu kiidab asjaajamise heaks.
§ 1023lg 1 järgi peab soodustatu hüvitama asjaajale asjaajamiseks tehtud kulutused.
Seega juhul, kui hageja maksis kostjate eest 46 232 krooni kolmandatele isikutele
§ 78
lg 1 järgi ja kostjad kiitsid sellise maksmise heaks, võlgnevad kostjad hagejatele nimetatud summa
§ 1018ja 1023 lg 1 järgi.
Alusetu rikastumise sätted sellisel juhul ei kohaldu, kuivõrd kostja rikastus
§ 1018alusel.
Sama käsitlus tuleneb Riigikohtu lahendist tsiviilasjas nr 3-2-1-54-08. Asjas puudub vaidlus selles, et maad oli vaja erastada ning et Xxx xx asuva elamu katust parandati ning kindlasti oli see paigutatav poolte vahel perenõupidamisel kokkulepitud abistamise (laenu) alla. Nimetatud summade tasumine oli kostjate huvides ja nad on selle heaks kiitnud. Kostja A.Z.i poolt kohtuistungil väljendatu, nagu ta arvas, et katuse eest maksti perekonna vahenditest ja et tema ei teadnud maksmisest midagi, ei ole usutav. Tema kontolt selliseid summasid ei makstud ning ta pidi teadma, et kaaskostja sissetulek ja rahalised võimalused ei küündi katuse remondiks vajalike summade tasumiseks. Kuna hagejad ei ole esitanud oma nõuet ühiselt, vaid kõnesoleva nõude on esitanud üksnes 12
(13)Tsiviilasi nr 2-08-91767 R.K., tuleb hagi rahuldada temale – solidaarvõlausaldajana võib ta esitada oma nõuet ka üksi tulenevalt
§ 73lg 1 kohaselt.
Kokkuvõtvalt rahuldab kohus kostja A.Z.i suhtes osaliselt, mõistes temalt hagejate kasuks solidaarselt välja 13 682.60 krooni ning hageja R. K. kasuks 46 232 krooni. Kostja S.V. suhtes rahuldab kohus haginõuded täies ulatuses tulenevalt õigeksvõtust. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt peab kostja S. V. kandma menetluskulud täies ulatuses. A.Z.i vastu suunatud nõuete osas viitab kohus TsMS § 163 lg 1 sätetele, mis annavad muuhulgas võimaluse hagi osalise rahuldamise korral kanda poolte menetluskulusid võrdsetes osades, võrdelistes osades (sõltuvalt hagi rahuldamise ulatusest) või jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et - hagejate menetluskulud on küll ühised (üks esindaja), kuid ilmselt kostja A.Z.i menetluskuludest siiski suuremad, kuivõrd hagejad pidid tasuma riigilõivu 8750 krooni, - kui hagejate nõuded kokku liita, siis rahuldati need kostja A.Z.i vastu ca 36% ulatuses, siis on tõenäoline, et 64% kostja menetluskuludest on samas suurusjärgus 36%-ga hagejate menetluskuludest. Seetõttu, ja selleks, et vältida keerulisi arvutusi ja tasaarvestusi solidaarvõlgnikest kostjate/hagejate vahel hilisemas menetluskulude kindlaksmääramise menetluses, jätab kohus hagejate ja kostja A.Z.i menetluskulud nende omavahelises suhtes nende endi kanda ja mõistab hagejate menetluskulud välja kostja S.V.lt. Toomas Talviste Kohtunik 13
(13)