Obsah (7)

§ 187§ 407§ 444§ 162§ 173§ 174§ 468

2-08-91681 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 1. juuni 2009.a. Kuressaare Tsiviilasja number 2-08-91681 Tsiviilasi

§-s

1. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s
2. Juhul, kui kostja taotleb kautsjoni tasumisel menetlusabi, selgitab kohus järgmist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS 31.12.2008.a. esitas A.T. maakohtule hagi K.L. vastu lastele elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja 2008.a. jaanuaris asunud elama Soome ega osale alates 2008.a. jaanuarist laste ülalpidamisel. Kostja ei täida poolte vahel 28.12.2007.a. sõlmitud kirjalikku kokkulepet, mille järgi kohustus kostja alates veebruarist 2008 hagejale kui laste isale perioodil kui isa lapsi hooldab igas kuus maksma 3600 krooni laste ülalpidamiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista laste ülalpidamiseks elatis koos tulumaksuga kokku 2632 krooni (2175 + 457 krooni) lapse kohta alates 01.01.2008.a. 13.01.2009.a. palus hageja tagada tema elatisenõue, et ta saaks nõuda riigi elatisabi. 16.01.2009.a. määrusega rahuldas kohus hageja hagi tagamise taotluse ja kohustas hagi tagamiseks kostjat K.L.d hagi tagamise korras maksma A.T.ele antud tsiviilasja menetluse ajal elatusrahana alaealise tütre K. L. (sünd. X) ülalpidamiseks 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni kuus alates 13. jaanuarist 2009 kuni kohtumenetluse lõpetamiseni ja poja K. L. (sünd.X) ülalpidamiseks 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni kuus alates 13. jaanuarist 2009 kuni kohtumenetluse lõpetamiseni /t.l 15/. KOSTJA SEISUKOHT Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 17-18, 23/. KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (

§ 407lg 2).

Tagaseljaotsuse võib

§ 407

lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (

§ 407

lg 3).

§ 444

lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. 2 2-08-91681 Kostjale väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 19.01.2009.a., kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 17-18/. Kostjale on menetlusdokument kätte toimetatud kostja palvel edasiandmiseks 07.04.2009 /t.l. 23/. Hagimaterjale ei ole kohtule tagastatud. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist /t.l 27/. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja

§ 407lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele.

Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 60 lg 1 kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. PKS § 61 lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud; lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui poolt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perekonnaseaduse § 70 lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest, lg 2 kohaselt kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 lg. 6 nimetatud asjaolusid. Tulumaksuseaduse § 19 lg 1 sätestab, et tulumaksuga maksustatakse elatis, mida füüsiline isik saab kohtuotsuse, kohtumäärusega kinnitatud kokkuleppe või pooltevahelise notariaalselt kinnitatud kokkuleppe alusel vastavalt perekonnaseaduse §-dele 23, 61-64 või 69 ja elatisabi, mida füüsiline isik saab elatisabi seaduse § 6 alusel. Menetluskulud Hageja pole kohtule menetluskulude taotlust esitanud. Selle osas märgib kohus järgmist.

§ 162

lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 174

lg-te 1-3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Eeltoodu alusel kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 16.01.2009.a. määrusega rahuldas kohus hageja hagi tagamise taotluse ja kohustas hagi tagamiseks kostjat K.L.d hagi tagamise korras maksma A.T.ele antud tsiviilasja menetluse ajal elatusrahana alaealise tütre K. L. (sünd. X) ülalpidamiseks 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni kuus alates

1. jaanuarist 2009 kuni kohtumenetluse lõpetamiseni ja poja K. L. (sünd. X) ülalpidamiseks 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni kuus alates
2. jaanuarist 2009 kuni kohtumenetluse lõpetamiseni /t.l 15/. Eeltoodust lähtuvalt tuleb kohtuotsuse täitmisel arvata 3 2-08-91681 maha hageja kasuks väljamõistetavast elatisest Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 16.01.2009.a. määrusega kohaldatud hagi tagamise alusel kostjalt saadud elatise summad. Reena Undrest kohtunik 4