) § 429 lg 4 mõttes, seega vastuhagist loobumine tuleb vastu võtta ja asja menetlus selles osas lõpetada
Hageja kinnitas istungil, et on teadlik menetluse lõpetamise tagajärgedest. 07.04.2011. a määrusega rahuldas kohus käesolevas asjas menetlusabi taotluse ja vabastas E.R.i riigilõivu tasumisest vastuhagi esitamisel osaliselt s.o 171.73 euro ulatuses. E.R. tasus riigilõivu 20 eurot, seadusekohane riigilõiv nõudelt olnuks 191.73 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.
lg 2 kohaselt pärast asjas tehtud lahendi jõustumist võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulud välja mõista määrusega nii kohus, kelle menetluses kulud tekkisid, kui ka asja lahendanud maakohus. Määrust ei või teha, kui asjas tehtud kohtulahendi jõustumisest on möödunud üle kahe aasta. Eeltoodu alusel paneb kohus käesolevaga E.R.ile kohustuse riigile hüvitada tasumata riigilõiv summas 75.86 eurot (191.73/2-20), arvestades asjaolu, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse nagunii, kui hageja loobub hagist (
lg 2 p 2).
R. tähtaja tasuda nimetatud summa 3 (kolme) kuu jooksul käesoleva määruse jõustumisest ühekordse maksena. See on summat ja E. R. varalist seisundit arvestades mõistlik aeg. Kui kostja kohtumäärusega pandud kohustust tähtpäevaks ei täida, tuleb tal tasuda vastavalt
lg 9 sätetele viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tulenevalt
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.