Obsah (11)

§ 368§ 619§ 1§ 29§ 101§ 103§ 13§ 310§ 271§ 370§ 3

Tsiviilasi nr 2-08-91491 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 03. september 2009. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-91491 Tsiv

§ 368

ettenähtud litsentsilepingule, mille kohaselt antakse õigus teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses, litsentsisaaja on kohustatud maksma selle eest tasu. Pooled on ühiselt aru saanud, et tutvustustegevusel on mingi väärtus. Kokkulepe tutvustustegevuse tegemiseks vastab osaliselt

§ 619

kirjeldatud käsunduslepingule, mille järgi üks isik kohustub osutama mingit teenust, teine aga maksma selle eest tasu. Kostja leiab, et pooltevaheline leping lõppes tähtaja möödumisega 01.10.

1. a. Peale seda ei ole poolte vahel õigussuhet. Hageja nõustus vastuses (tl.60-61, dateeritud 10.07.2009, kohtule edastatud 21.07.2009) kostja seisukohtadega lepingu määratluse kohta. Samas on hageja seisukohal, et pooltevaheline leping mis oli sõlmitud küll tähtajalisena, kehtis vähemalt kuni
2. a aprillikuuni, kuna kostja jätkas lepingu täitmist hageja logo kasutamise osas. Kohtuistungil jäi hageja hagis esitatud nõude juurde. Hageja muutis oma seisukohta 10.07.
3. a kirjalikult antud vastuses kostja seisukohale. Hageja on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud sponsorlepingu puhul on tegemist litsentsilepinguga sarnase lepinguga ja kostja kohustus nimetatud lepingu järgi maksma hagejale 50 000 krooni aastas logo kasutamise eest. Hageja kohustus tutvustada kostja tooteid, oli kõrvalkohustus ja lepingu eesmärk ei olnud maksta selle eest hagejale tasu. Kostja jäi kohtuistungil varem esitatud seisukohtade juurde ja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja esitas kohtuvaidluse teesid kirjalikult. Täiendavalt taotles kostja nõude esitamise suhtes aegumise sätete kohaldamist – leping lõppes 30.09.
4. a. Nõuete esitamine on ette nähtud 3 aasta jooksul, seetõttu ei ole võimalik nõuet esitada. Esimene hageja nõue lepingu lõppemise kuupäevale järgnevate perioodide eest oli 01.04.
5. a (võlgnevuse tasumiseks) ca 5 aastat hiljem. Kohtuistungil kuulas kohus ära Eesti Ämmaemandate Ühingu juhatuse liikme Sxxxx Pxxxxxxx, tunnistajatena Eesti Ämmaemandate Ühingu endise presidendi Üxxx Lxxxxxx ja Mayeri Industries AS-i töötaja Txxxx Mxxxxxx. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Kohus tegi kindlaks, et hageja Eesti Ämmaemandate Ühing ja kostja Mayeri Industries AS sõlmisid 30.09.
6. a sponsorlepingu. Seadus sellist lepinguliiki ette ei näe. Vastavalt

§ 1

lg-le 1 kohaldatakse seaduse üldosas sätestatut ka lepingutele, mida ei ole küll

-s nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus. TsÜS § 4 esimene lause näeb ette, et õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel kohaldatakse sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Lepingu tõlgendamise reeglid on sätestatud

§-s 29. 4

§ 29

lg 1 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Hagi lahendamisel tuleb kohtul kindlaks teha, mis liiki lepinguga oli poolte vahel tegemist ehk milline oli lepingu eesmärk lepingu sõlmimisel, millised olid poolte õigused ja kohustused tulenevalt lepingust. Kostja on avaldanud (kostja kirjalik seisukoht tl.56-58), et poolte vahel sõlmitud sponsorlepingus sätestatud poolte õigused ja kohustused ning eesmärgid viitavad kahele lepinguliigile: kasutuslepingule logo kasutamise osas ning teenuse osutamise lepingule tutvustustegevuse osas. Mõlema puhul oli ühel poolel kohustus tasuda raha, kuid proportsioon kummagi tegevuse eest tasumisele kuuluvas summas oli lepingus konkretiseerimata ja väljendatud ühise summana 50 000 krooni aastas. Kostja arvates võiks kasutuslepingule logo kasutamise osas kohaldada litsentsilepingu sätteid ja teenuse osutamise lepingule kostja toodete tutvustamistegevuse osas käsunduslepingu sätteid. Algselt nõustus hageja kostja määratlusega poolte vahel sõlmitud lepingu kvalifikatsiooni osas (hageja seisukoht tl.60-61). Kohtuistungil muutis hageja oma seisukohta ja leidis, et sõlmitud sponsorlepingu puhul on tegemist litsentsilepingule sarnase lepinguga. Hageja arvates oli lepingust tulenevalt kostja kohustus tasuda hagejale hageja logo kasutamise eest raha (50 000 krooni). Hageja esindaja seletuste kohaselt polnud tegemist teenuse osutamise lepinguga. Hagejale lepingus ettenähtud kostja toodete tutvustamise ja perekoolides materjalide jagamise kohustus oli pelgalt kõrvalkohustus ja selle eest ei tulnud kostjal hagejale tasuda. Arvestades poolte seisukohti ja kohtuistungil antud seletusi on kohtu hinnangul õige kostja määratlus, et poolte vahel sõlmitud leping vastab oma sisult

-is sätestatud kahe lepinguliigi tunnustele – logo kasutusse andmise osas litsentsilepingu tunnustele ja kostja toodete tutvustamistegevuse osas käsunduslepingu tunnustele. Poolte vahel sõlmitud lepingu nimetus „sponsorleping“ ei ole vastavuses lepingu sisu ja selle tegeliku olemusega. Lepingu sõnastuse kohaselt oli lepingu eesmärgiks hageja tegevuse toetamine põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ja AS Flora Mayeri Sensitive sarjale Ämmaemandate Ühingu logo kasutusse andmine. Sellise sõnastuse puhul võiks arvata, et tegemist on teatud juhtudel praktikas kasutatava nn sponsorlepinguga, kus sponsor annab raha üle spondeeritavale eesmärgiga teist tasuta rikastada. Selline leping sarnaneks

-is sätestatud kinkelepingule. Kinkelepingu puhul saab ka kingisaajale panna kohustuseks mingi teo või koormise, samas ei saa aga lubadus kinkida olla seotud vastutasuga. Poolte seisukohad on kinnitanud, et tegelik lepingu eesmärk erines lepingus kirjapandud lepingu eesmärgist. Antud juhul ei ole olnud kostja eesmärgiks hagejat rahasumma abil tasuta rikastada ja lepingus hagejale pandud kohustusi ei saa vaadelda kingisaajale pandud kohustuse või koormisena, mis ei ole seotud rahasumma suurusega. Pooled on ühiselt seisukohal, et kostja kohustus andma hagejale raha õiguse eest (õigus kasutada logo), millel on oma hind, mis on võrreldav saadud tasuga. Lepingu eesmärgiks kostja jaoks oli saavutada kostja toodete (Mayeri Sensitiv sari) tuntus ostjate hulgas. Lepingu eesmärgiks hageja jaoks oli saada rahalist toetust ühingu eesmärkide elluviimiseks. Nii lepingu sõnastusest kui poolte endi seisukohtadest tulenevalt kohustus hageja neil eesmärkidel andma oma logo kostjale kasutamiseks Mayeri Sensitive sarja toodetele (reklaamtegevuseks, pakenditel jne) ja kostja kohustus maksma hagejale selle eest raha. See vastab litsentsilepingu regulatsioonile.

§ 368

kohaselt annab litsentsilepinguga üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu). Lisaks on lepingus ette nähtud hageja kohustus tutvustada Mayeri Sensitive sarja perekoolides töötavatele ämmaemandatele (s.h jagama tutvustavat materjali). See vastab enim käsunduslepingu mõistele

§ 619

järgi, 5 mis näeb ette, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Pooled ei ole lepingus täpsustanud hageja kohustuste ja kostja õiguse vääringut, s.o palju pidi kostja maksma logo kasutamise õiguse ja palju toodete tutvustustegevuse eest. Lepiti kokku, et kostja maksab kokku 50 000 krooni igakuiste maksetena ühe aasta jooksul. Arvestades poolte eesmärke ja lepingu olemust olid poolte õigused ja kohustused alljärgnevad: Mayeri Industries AS-i õigused olid: 1) kasutada Eesti Ämmaemandate Ühingu logo Mayeri Sensitive sarja toodetel; 2) nõuda hagejalt Mayeri Sensitive sarja tutvustamist perekoolides töötavatele ämmaemandatele. Mayeri Industries AS-i kohustuseks oli: 1) tasuda hageja logo kasutusõiguse ja tutvustustegevuse eest 50 000 krooni igakuiste maksetena ühe aasta jooksul; 2) kooskõlastada hagejaga logo kasutamise viisid; 3) informeerida hagejat kõikidest Mayeri Sensitive sarja toodetega toimuvatest muudatustest. Eesti Ämmaemandate Ühingu õigused olid: 1) nõuda ühingu toetamist ja tasu logo kasutusõiguse ja tutvustustegevuse eest; 2) nõuda logo kasutusviiside kooskõlastamist; 3) nõuda infot muudatustest Mayeri Sensitive toodes. Eesti Ämmaemandate Ühingu kohustuseks oli: 1) lubada kasutada oma logo; 2) tutvustada Mayeri Sensitive tooteid ja jagada perekoolides materjale. Hageja väitel on kostja jätnud täitmata lepingust tuleneva maksekohustuse, samal ajal kui ta on kasutanud hageja logo oma toodetel. Hageja nõuab hagis kostjalt raha tasumist septembrist 2002. a kuni septembrini 2008. a kokku summas 258 332,92 krooni. Kohtul tuleb kindlaks teha, kas kostja on rikkunud lepingut või mitte. Lepingu järgi kohustus kostja tasuma hagejale 50 000 krooni ühe aasta jooksul igakuiste maksetena (4166,66 krooni x 12). Vaidlustamata asjaoluna tegi kohus kindlaks, et kostja tasus hagejale lepingu järgi kokku 41 666,60 krooni (31.12.2003. a 12 499,98 krooni, 24.01.2005. a 10 166,62 krooni ning 03.02.2005. a 19 000 krooni. Kostja jättis hagejale tasumata 8333,40 krooni. Seega on ta rikkunud lepingus ettenähtud kohustust ja hagejal on õigus

§ 101lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda õiguskaitsevahendina kohustuse täitmist.

Kostja väitel ei olnud hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna hageja ise ei täitnud nõuetekohaselt oma kohustust tutvustada Mayeri Sensitive tooteid. Kohtu hinnangul ei saa see antud juhul olla kostja rikkumist vabandavaks asjaoluks. Vastavalt

§ 103

lg 2 järgi on lepinguliste kohustuste rikkumine vabandatav üksnes vääramatu jõu tõttu. Ei saa lugeda tõendatuks, et hageja oleks rikkunud lepingust tulenevat kohustust tutvustada Mayeri Sensitive tooteid ja jagada perekoolides materjale. Lepingus ei ole pooled kokku leppinud, mil viisil ja mis mahus täpselt hageja pidi kostja tooteid tutvustama. Tunnistaja Üxxx Lxxxxx, kes oli lepingu sõlmimise hetkel Eesti Ämmaemandate Ühingu president, andis ütlusi selle kohta, et kostja tooteid tutvustati ämmaemandate ühingu volikogu koosolekutel, mis toimusid 3-4 korda aastas ja ämmaemandate päevadel, mis toimusid 1 x aastas. Seal jagati ka kostja poolt antud tooteid tutvustavaid materjale.(tl.113) Kostja ei ole tõendanud vastupidist. Kuna hageja kohustuste rikkumine ei leidnud tuvastamist, siis ei saa kostja oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda. Kostja on rikkunud lepingust tulenevat maksekohustust ja hagejal on õigus nõuda nimetatud kohustuse täitmist. Seega on hageja nõue 8333,40 krooni osas põhjendatud ja tuleb rahuldada. 6 Kostja esindaja taotles kohtuistungil nõude suhtes aegumise sätete kohaldamist. Kostja on seisukohal, et nõue on aegunud. Nõuete esitamine on ette nähtud kolme aasta jooksul. Leping lõppes 30.09.

1. a ja hageja esitas nõude esimest korda 01.04.
2. a., seega ei ole enam võimalik nõuet esitada ja see on aegunud. Kohus leiab, et antud juhul ei saa kohaldada kostja nõudele aegumist. TsÜS § 146 lg 1 näeb ette, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 146 lg 4 kohaselt on käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud nõuete aegumistähtaeg kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Eelpool leidis tuvastamist, et kostja rikkus lepingust tulenevat maksekohustust, olles sellest teadlik. Seega on nõude aegumistähtaeg kümme aastat. Hageja nõue muutus sissenõutavaks pärast lepingu lõppemist, s.o hageja võis nõuda kostjalt maksekohustuse täitmist alates 01.10.
3. a. Nõue ei ole aegunud. Lisaks nõuab hageja kostja poolt lepingu täitmist pärast lepingus sätestatud lepingutähtaja möödumist. Pooled on sõlminud sponsorlepingu 30.09.
4. a ja lepingus kokku leppinud, et see jõustub allkirjastamise hetkest ja kehtib 1 aasta, selle põhjal jõustus leping 30.09.
5. a ja kehtis kuni 01.10.
6. a. Hageja väitel aga muutus leping tähtajatuks, kuna pooled ei kinnitanud lepingu lõpetamise huvi ja kostja jätkas pärast lepingus ettenähtud kehtivuse tähtaega hageja logo kasutamist oma toodetel. Kostja vaidles sellele vastu. Kostja väitel lõppes leping 30.09.
7. a ega muutunus tähtajatuks. Seega tuleb kohtul hageja nõude lahendamisel teha kindlaks, poolte vahel sõlmitud sponsorlepingu kehtivus, s.o mis ajani leping kehtis ja mis ajani oli hagejal õigus nõuda kostjalt lepingu täitmist.

§ 13

lg 1 kohaselt võib lepingut muuta või lepingu lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. Kohtule esitatu põhjal ei nähtu, et pooled oleksid kokku leppinud lepingu tähtaja pikenemise või selle tähtajatuks muutumises. Pigem vastupidi. AS Flora, kelle õigusjärglane kostja on, saatis hagejale 15.04.

1. a kirja (tl.32), milles päris aru hageja poolt sponsorlepingust tuleneva toodete tutvustamise kohustuse täitmise üle. Nimetatud kirjas on AS Flora esindaja avaldanud soovi leping lõpetada, kui ei saa Eesti Ämmaemandate Ühingu tegevuste kohta piisavalt selgitusi ja informatsiooni. Ka tunnistaja Üxxx Lxxxxx, kes oli lepingu sõlmimise ajal Eesti Ämmaemandate Ühingu president andis ütlusi, mille põhjal oli hageja tahe sõlmida tähtajaline leping. Üxxx Lxxxxxx sõnul ei tahtnud hageja tol ajal sõlmida pikemat lepingut, kuna tegu oli uue partneriga. Tema sõnul oli koostöö hõre ja ta arvas, et leping lõpeb ühe aasta möödumisel. (tl.114) Sellest võib järeldada, et poolte koostöö ei olnud tulemuslik, kostja ei olnud rahul hageja tegevusega Mayeri toodete tutvustamisel perekoolides. Kostja esindaja teatas kirjas hagejale, et kostja on sunnitud sponsormaksed peatama kuni selgituste saamiseni. Sellest võib järeldada, et kostjal puudus huvi lepingu tähtaja pikendamiseks. Tunnistaja Lxxxxxx ütlustega on tõendatud, et ka hageja lähtus teadmisest, et leping kestab ühe aasta ja et hageja ei teinud midagi lepingu pikendamiseks. Kohtule ei ole teada ka muid pooltevahelisi kokkuleppeid seoses lepingu tähtaja pikenemise või selle tähtajatuks muutumise kohta. Asja materjalidest ja poolte seletuste ei nähtu ka, et hageja ise oleks pärast lepingu tähtaja möödumist täitnud oma lepingust tulenevat kohustust tutvustada Mayeri Sensitive sarja tooteid perekoolides. Hageja on vastuväitena selgitanud, et ei saanud nimetatud kohustust täita, kuna selle kohustuse täitmine oli sõltuvuses kostja huvist edastada hagejale tutvustavaid materjale. Poolte vahel sõlmitud leping ei näinud ette kostja kohustust varustada hagejat toodete tutvustusmaterjalidega. Samuti ei ole tõendatud hageja aktiivne soov või huvi tooteid tutvustada ja selleks tooteid tutvustavaid materjale kostjalt saada. Seega sisuliselt lepingulised suhted poolte vahel pärast lepingu tähtaega puudusid. Hageja on ka ise väitnud, et poolte vahel puudus kontakt, kostja ei informeerinud hagejat logoga tähistatud toodete kvaliteedist ning seetõttu ei teinud ka hageja toodete tutvustustegevust, kuna see oleks võinud olla desinformeeriv (hageja vastus, tl. 47). 7 Hageja väitel muutus leping tähtajatuks poolte kokkuleppest sõltumata seetõttu, et kostja jätkas hageja logo kasutamist oma Mayeri Sensitive toodetel ka pärast lepingu tähtaja möödumist, s.o pärast 30.09.
2. a. Kostja väitel ei rikkunud ta logo kasutamisega lepingut ja samuti ei muutnud see lepingut automaatselt tähtajatuks. Kostja esindaja on selgitanud oma toodete pakendi, mis kandis hageja logo, tellimise, valmistamise ja turustamise protsessi. Kostja on esitanud tõendid selle kohta, et hageja logoga tellitigi kodukeemiatoodete Mayeri Sensitiv sarja pakendid vaid üks kord peale vastava sponsorlepingu sõlmimist ja hageja logoga pakendis toodete turustamine pärast lepingu lõppemist ei olnud tingitud kostjast tulenevatest asjaoludest. Kohus leiab, et kostja on tõendanud, et ta ei kasutanud hageja logo pärast lepingu lõppemist. Kostja toodete müük hageja logo kandvates pakendites pärast ühe aasta möödumist oli tingitud kostja toodete tootmise ja turustamise eripärast. Pooled on leppinud lepingus kokku, et hageja logo kasutatakse „reklaamtegevuseks, pakenditel jne“, s.t. materiaalsel ja nähtaval kujul. See tähendab, et pooled pidid lepingu sõlmimisel aru saama, et kostja tootepakendid, mis kannavad hageja logo, jäävad eeldatavasti materiaalsesse maailma eksisteerima ka pärast aastase lepingutähtaja möödumist. Kostja tooted, mis kannavad hageja logo, väljuvad kostja mõjusfäärist ja pooltel ei ole võimalik nende edasist eksistentsi mõjutada. Seega sai poolte kokkulepe hageja logo kasutamise kohta kostja tootepakenditel tähendada kostja enda tahtlikku tegevust logo kandmiseks pakenditele. Kostja esitas tõendina väljavõtted kirjavahetusest Mayeri Sensitive toodetele pakendite tellijaga ja pakkumisdokumentidest (tl.69-73), millest nähtub, et pakenditele oli ettenähtud miinimumkogus, kilepakendite minimaalkogus 50 000 tükki, kartongkarbile 50 000 tükki ja etikettidele 25 000 tükki. Kostja tellis pakendeid ja etikette minimaalkoguses. Seega kostjal puudus võimalus tellida pakendeid, millel oli trükitud ka hageja logo, väiksemas koguses. Hageja logo kandvate pakendite näidised ja reklaambuklett tl.74, 75, 76,77,
3. Kostja on selgitanud ka toodete turustamise protsessi: kõigepealt toimub läbirääkimine toodete müügiks edasimüüjate ja kauplusekettidega ning kokkulepete sõlmimine. Sortimendikomisjonid on vaid kord poolaastas, mõnes kohas üks kord kvartalis. Sortimendikomisjoni saab tooteid pakkuda alles siis, kui tooted on füüsiliselt toodetud/pakendatud, see tähendab et toodete tutvustustegevust ja tootmist ei saa teha paralleelselt. Kostja väitel tulid pika ettevalmistustööde protsessi tõttu tooted reaalselt müügile umbes kuue kuu möödudes lepingu sõlmimisest alates. (kostja vastus, tl.30). Kostja ei osanud toodete müügiedu prognoosida. Mayeri Sensitive sarja tooted olid turule tulekul võrreldes teiste kostja toodete sarjadega, nišitooted ja neid turustati võrreldes teiste toodete sarjadega (Automat ja Color) vähem, samal ajal kui pakendeid ja etikette telliti erinevatele tootegruppidele ühepalju. (kostja seletuskiri, tl.81) Kõige selle tõttu on Mayeri Sensitive tooteid hageja logoga tellitud pakendites võimalik leida pikema aja jooksul ja pärast sponsorlepingu tähtaega. Kostja kinnitusel on ta hageja logo kandvaid tootepakendeid tellinudki vaid ühel korral – oktoobris 2002 (tl.68) ja seda väidet ei ole ümber lükatud. Sama kinnitab tunnistaja Mxxxxx kohtuistungil (tl.114-115) ja kostja seaduslik esindaja I.Fxxxxxxx kohtuistungil (tl.55 pöördel). Hageja esindaja kohtuistungil (tl.54)avaldas, et ka märtsis 2009 oli hageja logoga kostja toode kaupluses müügil. Tõendeid selle kohta ei ole esitatud. Kostja väite ja tunnistaja Mxxxxx (tl.114 pöördel) ütluste kohaselt võis see nii ka olla, kuna 2002.a. tellitud pakendites tooteid võivad mõned edasimüüjad müüa mistahes hilisemal ajal, kuid uusi pakendikoguseid hageja logoga tellitud ei ole. Kostja esitas uute pakendite kujundid (tl.78,79), mis hageja logo ei kanna ja mis on kujundatud aastal
4. Kõigil neil asjaoludel leiab kohus, et hageja logo kasutamine kostja tootepakenditel kui kostja enda tahtlik tegevus (hageja logo kandvate tootepakendite tellimine) on leidnud aset üheaastase lepingutähtaja jooksul ja pärast üheaastase lepingutähtaja lõppemist ei ole kostja tellinud hageja logo kandvaid tootepakendeid. 8 Pooled on ühisel seisukohal, et nendevaheline leping logo kasutamise osas on sarnane

-is litsentsilepingule. Litsentsilepingu sätted

§ 368

-374 ei näe ette tähtajalise lepingu pikenemist asja kasutamisel pärast lepingu tähtaja möödumist.

18.peatükk, mis käsitleb litsentsilepingut, oma sisu poolest eristab tähtajalist ja tähtajatut lepingut. Lepingu pikenemiseks peab olema

§ 13lg 1 kohaselt lepingupoolte kokkulepe või muu alus.

Erinevalt näiteks nähakse

§ 310

lg 1 kohaselt üürilepingu puhul ette, et kui pärast üürilepingu tähtaja möödumist jätkab üürnik asja kasutamist loetakse, et üürileping on muutunud tähtajatuks, kui üürileandja või üürnik ei avalda teisele lepingupoolele teistsugust tahet. Kohtu hinnangul ei saa aga antud juhul kohaldada poolte vahel sõlmitud kasutuslepingule üürilepingu sätteid.

§ 271järgi antakse üürilepingu järgi tasu eest kasutusse asi.

Eesti Ämmaemandate Ühingu logo puhul on tegemist pigem intellektuaalse varaga ja lepingu esemeks oli õigus teostada logost tulenevaid õigusi, mis on enam sarnane litsentsilepinguga.

§ 370

lg.3 järgi kui kasutusõigus, millele litsentsileping laieneb, ei ole lepingus täpselt määratletud, määratakse kasutusõiguse ulatus vastavalt lepingu eesmärgile. Pooled ei ole lepingus määratlenud, kui kaua tohib hageja logo kandvate pakendite ja reklaamide kasutamine kesta. Kohus leiab, et selline määratlemata jätmine on õigustatud, lähtudes asjaolust, et pakendite eksistents materiaalses maailmas pärast kostja mõjusfäärist väljumist ei sõltu lepingupooltest. Pooled on määratlenud lepingu kestuse (üks aasta), mida tuleks kohtu hinnangul tõlgendada nii, et kostja tegevus logo kandmiseks pakenditele, reklaamidele ja muul viisil nähtavaks tegemiseks võib kesta ühe aasta jooksul. Eelpooltoodu põhjal lõppes poolte vahel sõlmitud tähtajaline sponsorleping 30.09.

1. a . Samas on leidnud tõendamist, et pärast lepingu tähtaega olid müügis kostja Mayeri Sensitive tooted hageja logoga. Mõlemad pooled on seda kinnitanud. Kohtu hinnangul ei ole üheselt võimalik kindlaks teha, mis kuupäevani hageja logoga tooted müügis olid. Kostja väitel on seda raske kindlaks teha, kuna toodet turustasid erinevad edasimüüjad ja toodete müük erinevates piirkondades on erinev. Hageja väitel on hageja logoga toodete müük kestnud vähemalt kuni
2. aasta märtsikuuni. Ka oli hageja logo kuni viimase ajani nähtav kostja kodulehel. Kohus on eespool asunud seisukohale, et pooltevahelise lepingu tähenduses sai hageja logo kasutamine kostja poolt tähendada kostja tahtlikku tegevust logo nähtavakstegemise eesmärgil. Sellise tegevuse hulka kuulub ka hageja logo nähtavakstegemine kostja kodulehel. Kostja on selgitanud, et tema kodulehel on hageja logo veel seetõttu, et kodulehe muutmine on kallis ja aeganõudev tellimustöö ja kostja on juba astunud samme muudatuste tegemiseks. Kohus on seisukohal, et kuna lepingulised suhted poolte vahe lõppesid 30.09.
3. a, siis puudus kostjal alus hageja logo kasutuselevõtmiseks oma kodulehel peale seda. Samas hageja ei ole nõudnud kostjalt logo kasutamise lõpetamist, milline õigus tal pärast lepingu lõppemist oli. Kui hageja õigustatud isikuna leidis, et kostja kasutab tema omandit (logo) ilma tema nõusolekuta rikkudes sellega hageja omandiõigust, olnuks hagejal õigus nõuda rikkumise lõpetamist ja rikkumise teel saadu hüvitamist. Hageja tunnistaja Lxxxxxx ütlustest kohtuistungil tuleneb, et ka pärast lepingu lõppemist oli hageja nõus, et logo on kostja juures üleval ja pesupulbrit müüakse logoga pakendites, ehkki kahtlusi oli. Seega ei ole tegemist hageja omandi (logo) kasutamisega kostja poolt õigustatud isiku nõusolekuta: hageja oli teadlik ja nõus, et tema logo on kostja tootepakenditel. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et kostja on rikastunud tema arvel või tekitanud hagejale kahju, kui kostja toode on hageja logoga pakendites müügil pärast lepingu lõppemist. Vastupidi: pooled olid kohtuistungil ühetaolisel seisukohal, et hageja logo kasutamise seost kostja toodete müügieduga või selle puudumisega ei ole võimalik tuvastada ja et sellise seose kindlakstegemist ei kavandanud pooled ka lepingut sõlmides. Seega puudub hageja rahalisel nõudel alus osas, mis ületab makseid rohkem kui ühe aasta eest.. 9

§ 3

järgi võib võlasuhe tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. Pooltevaheline leping lõppes 30.09.2003. a, seega ei saa hageja nõuda kostjalt maksekohustuste täitmist pärast seda lepingu alusel. Hageja ei ole tõendanud ka muu lepinguvälise või seadusest tuleneva aluse esinemist nõude alusena. Seega on hageja nõue kostjalt raha saamiseks pärast lepingu lõppemist põhjendamata ja tuleb jätta rahuldama. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohtul märkida kohtuotsuses menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel. Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel poolte menetluskulud nende endi kanda. Ülle Raag Kohtunik 10