lg 1 alusel peatati kuni menetluse lõppemiseni Tartu Maakohtu menetluses olevas tsiviilasjas nr 2-08-3971 (so S. K. ja A. O. M. D. sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ). Tartu Maakohtu 02.11.2010.a. määrusega on menetlus asjas uuendatud. Kohus tegi pooltele ettepaneku esitada omapoolne arvamus asja menetlusega jätkamise kohta. Hageja on 15.11.2010.a. esitanud kirjaliku arvamuse. Hageja teeb ettepaneku tagasivõitmise materjalid üle anda S. K. pankrotihaldurile Ü.A. tagastada hagi esitamisel tasutud riigilõiv. Kostjad ei ole omapoolseid taotlusi ja ettepanekuid teinud. Kohus leiab, et M. D. tuleb jätta läbi vaatamata
S § 43 lg 2 alusel.
§-s 423 lg 3 on sätestatud, et kohus võib hagi jätta läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. PankrS §-s 43 lg 2 on sätestatud, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole otsust veel tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbivaatamata. Kohtute infosüsteemi KIS vahendusel on kohtule teada, et Tartu Maakohtu 07.06.2010.a. määrusega ( asjas nr 2-10-17064) on välja kuulutatud S. K. pankrot. Käesolev hagi on esitatud TMS (täitemenetluse seadustik) sätete alusel. TMS § 51 lg 1 kohaselt võlgniku pankroti väljakuulutamisega lõpeb täitemenetlus. Tagasivõitmist pankrotimenetluses reguleerivad PankrS § 109-119 sätted. PankrS § 118 lg 1 kohaselt tagasivõitmise nõude esitab kohtule võlgniku nimel haldur. Seega ei ole M. D. alusel asja sisuline lahendamine enam võimalik. Tagasivõitmise nõude esitamise vajalikkuse ja põhjendatuse suhtes peab seisukoha võtma S. K. pankrotihaldur, kelle poole M. D. S. K. võlausaldajal on võimalik oma sellesisulise ettepanekuga pöörduda.
lg 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude kohta tehtud lahendi jõustumist. Menetluskulud asjas tuleb jätta hageja kanda
lg 2 alusel, mille kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral kannab menetluskulud hageja, kui käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Kohtu arvates ei tulene
§-st 168 lg 3-5 teisiti. Hageja on taotlenud temale riigilõivu tagastamist.
lg 1 p 3 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud samas loetletud juhtudel. Kohtu arvates ei esine käesoleval juhul
§-s 150 lg 1 p 3 loetletud riigilõivu tagastamist välistavaid asjaolusid, mistõttu hageja taotluse tema poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks võib rahuldada. Maksekorraldusest ( tl 6) nähtub, et hageja on 15.12.2008.a. Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB Pangas viitenumbrile 2900072699 tasunud riigilõivu hagiavalduselt 8250 krooni. Kohtunik Rita Kulberg 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.