Obsah (7)

§ 113§ 197§ 200§ 94§ 108§ 635§ 637

2-08-88324 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar sekretär Elle Kuusksalu juuresolekul Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 31. august

§ 113lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas).

Menetluskulude jaotus Jätta hageja menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Menetlusosalised võivad nõuda Pärnu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud FIE A S on esitanud kohtule hagi OÜ PMV vastu 8 800 krooni põhivõla ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt FIE A S valmistas ja müüs

1. mail
2. a OÜ-le PMV 20 haaratsit 231-250 maksumusega 5800 krooni (arve- saateleht nr 30
3. maist 2005.a) ja
4. juunil
5. a 20 haaratsit 251-270 maksumusega 5800 krooni (arve-saateleht nr 32
6. juunist
7. a).
8. augustil
9. a tasus OÜ PMV hagejale arve nr 30 25.05.2005 osaliselt so summas 2800 krooni. Ülejäänud osa saadaolevast summast so 3000 krooni ei ole kostja tasunud seniajani. Samuti ei ole kostja tasunud hagejale arvet nr 32 08.06.
10. a. summas 5800 krooni. Kostja tunnistas hageja arveid kirjas 23.11.05, kus kostja esindaja Vello Lõbus teatas, et eelnimetatud kaks arvet nr 30 ja 32 on kostja raamatupidamises registreeritud numbrite 494 ja 523 all ja andis lubaduse arved tasuda. A S alustas FIE-na metallitööde tegemist
11. a. Suure osa tema poolt tehtavast metallitööst moodustas haaratsite tootmine. Haaratsite tootmiseks valmistas hageja endale AS-lt Saare EPT ostetud vanarauast (arve nr 2252 20.05.
12. a.) kaks haaratsite tootmise alust. Kõigepealt töötas hageja nendega OÜ-s MV asukohaga Kuressaares. Novembris
13. a rentis hageja endale metallitöö tegemiseks Kihelkonna vallale kuulunud tootmishoone asukohaga Kihelkonnal Oja 2 a (vallavalitsuse korraldus Kihelkonnal Oja 2 a asuva mitteeluruumi rendileandmise kohta 17.11.
14. a), kus ta jätkas haaratsite tootmist samade, enda poolt ehitatud töövahenditega. Kihelkonnal tootis ta haaratseid müügiks OÜ-le PMV, kes omakorda müüs need edasi.
15. a alguses müüs Kihelkonna Vallavalitsus Kihelkonnal Oja 2 a asunud tootmishoone OÜ-le PMV. Tootmishoone senine rentnik FIE A S jätkas nimetatud ruumides oma töövahenditega töötamist, sh haaratsite tootmist kuni
16. augustini
17. a., mil ta lahkus tööle mujale.
18. augusti
19. a kirjas hagejale, millele kirjutas alla juhatuse liige Vello Lõbus, teatas OÜ PMV , et A S on ära viinud OÜ-le PMV kuuluvast tootmishoonest, mis asub Kihelkonnal Oja 2 neli haaratsite valmistamise rakist. Samas teatas kostja, et ta on hageja poolt esitatud arvete tasumise ajutiselt peatanud.
20. septembril
21. a esitas OÜ PMV hagejale arve nr 547 summas 8 800 krooni 4 rakise maksumuse kohta.
22. septembril
23. a esitas OÜ PMV hagejale allkirjastamiseks tasaarvestuskokkuleppe. Selles teatatakse OÜ PMV poolt A Sle 8800 kroonise võlgnevuse (arved nr 494 summas 3000 2 kr ja arve nr 523 summas 5800 krooni) ja FIE A S poolt OÜ-le PMV 8800 kroonise võlgnevuse (arve nr 547) tasaarvestamisest. 21.11.
24. a esitas hageja kostja tasaarvestusele vastuväited. Hageja teatas kostjale, et tasaarvestuse tegemiseks puudub kostjal tema vastu nõue. Lahkumisel OÜ-le PMV kuulunud ruumidest võttis hageja kaasa vaid tema enda poolt ostetud materjalist ja tema enda poolt valmistatud kaks töövahendit nn rakist. OÜ PMV poolt 20.09.05.a tehtud tasaarvestus ei ole kehtiv. OÜ PMV tootmishoones ei olnud hageja seal töötamise ajal kostjale kuulunud rakiseid. Hageja ei ole varastanud ühtki OÜ-le PMV kuuluvat rakist ega muud töövahendit. Seega on arve nr 547 03.09.
25. a summas 8 800 krooni kostja poolt esitatud hagejale alusetult ja hageja ei tunnista kostja nõuet.

§ 197

lg 1 kohaselt saab rahalisi nõudeid tasaarvestada vaid juhul, kui kahel isikul teineteise vastu rahaline nõue on . Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus kostjal puudub hageja vastu nõue. Kui OÜ PMV süüdistab hagejat tema tootmisruumidest varguse toimepanemises, on tegemist hageja poolt õigusvastase kahju tekitamisega, mis välistab tasaarvestuse võimaluse, sest

§ 200

lg 1 kohaselt ei saa tasaarvestada nõuet, mis tuleneb teise poole kahju õigusvastasest ja tahtlikust tekitamisest. Arvele nr 30 25.05.

1. a on hageja märkinud maksetähtajaks 15 päeva st arve oleks tulnud kostja poolt tasuda 09.06.
2. a. Arve nr 32 08.06.
3. a maksetähtajaks on märgitud
4. juuni
5. a. Arvetele allakirjutamise ja nende korduva tunnistamisega on kostja neid tähtaegu aktsepteerinud. Seega on kostja
6. detsembriks
7. a viivitanud arve nr 30 tasumisega 1200 päeva ja arve nr 32 tasumisega 1187 päeva.

§ 113

lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivitusintressi (viivist). Viivise määraks loetakse

§ 94sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.

Tulenevalt

§ 94

lg 1 on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit. Seadusejärgseks eeldatavaks viivisemääraks

§ 94

lg 1 ja § 113 lg 1 koostoimes on poolaasta kaupa referentsimäär, millele lisandub 7% aastas. Referentsimäära avaldab Eesti Pank väljaandes Ametlikud Teadaanded. Referentsimäärad on olnud järgmised: alates

1. maist 2004.a - 2%; alates
2. jaanuarist
3. a - 2,25%; alates
4. juulist
5. a - 2,75%; alates
6. jaanuarist
7. a - 3,50%; alates
8. juulist
9. a - 4,0%; alates
10. jaanuarist 2008 - 4,0%, alates
11. juulist
12. a - 4,0%. Eelnevast tulenevalt on seadusejärgne viivisemäär vaidlusalusel perioodil olnud järgmine: 1.maist
13. a kuni detsembrini
14. 1.jaanuarist kuni
15. juunini
16. a 1 .juulist kuni
17. detsembrini
18. a
19. jaanuarist kuni
20. juunini 2007, a
21. juulist
22. a - 9% aastas - 9,25%) aastas - 9,75%) aastas -10,50% aastas -11,0%) aastas. Riigikohtu lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-69-08 p 27 on viidatud seadusejärgse viivisemäära arvutamise samadele põhimõtetele. Viivise arvestus: Viivitatud summa Viivituse Viivitatud Viivise % Viivise periood päevade arv summa 3000 kr (arve 30) 09.06.-31.12.05 205 päevas 0,025 153.75kr 5800 kr (arve 32) 22.06.-31.12.05 192 päevas 0,025
23. 40 kr 8800 kr 01.01.-30.06.06 pool a-t poolaastas 4,625 407 kr 8800 kr 01.07.-31.12.06 pool a-t poolaastas 4,875 429 kr 8800 kr 01.01.-30.06.07 pool a-t poolaastas 5,25 462 kr 8800 kr 01.07.07-30.07.08 aasta aastas 11 968 kr 3 8800 kr 01.07.-19.12.08 172 päevas 0,03 454.08 Viivis kokku kuni
24. detsembrini
25. a 3152.23 kr Kohtuistungiks esitame täiendava viivitusintressi arvutuse alates
26. detsembrist
27. a. TsMS § 133 lg 1 kohaselt on hagihind arvutatud põhinõude järgi. Hageja on tasunud riigilõivu 650 krooni, mille tõendamiseks esitan maksekorralduse ärakirja. Hageja soovib asja läbivaatamist kohtuistungil ja kohtukulude panemist hageja kanda. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 108

lg 1 palun: Mõista OÜ-lt PMV FIE A S kasuks välja põhivõlg summas 8800 krooni ja seadusejärgne viivis.

1. augustil 2008.a. esitas hageja kohtule täiendava viivise arvutuse arvete maksmisega viivitamise eest ajavahemikul 07.05.-04.08.2009.a.
2. detsembri 2008.a. intressimäära avaldamise teate kohaselt on viimane intressimäär enne
3. jaanuari
4. a 2,5 %. Tulenevalt Euroopa Keskpanga 08.10.
5. a otsusest on alates
6. detsembrist
7. a fikseeritud intressimääraks 2,5 %.. Sellest tulenevalt ja lähtudes

§ 94lg 1 ja § 113 lg 1 on seadusejärgne viivisemäär alates 01.07.2008.

a 9,5 % aastas so 0,026 % päevas. Asjas selguse toomise mõttes esitab hageja kogu seadusejärgse viivise nõude arvestuse tervikuna seisuga 06.05.2009.a. Viivise arvestus: Viivitatud summa Viivituse Viivitatud periood 3000 kr (arve 30) 09.06.-31.12.05 Viivise määr päevade arv aastas 205 9,25 % päevas 0,025 summa 153.75 kr 5800 kr (arve 32) 22.06.-31.12.05 8800 kr 01.01.-30.06.06 8800 kr 01.07.-31.12.06 8800 kr 01.01.-30.06.07 8800 kr 01.07.-31.12.07 8800 kr 01.01.-30.06.08 8800kr 01.07.-31.12.08 8800kr 01.01.-06.05.09 192 181 184 181 184 182 184 126 päevas 0,025 päevas 0,027 päevas 0,029 päevas 0,03 päevas 0,03 päevas 0,03 päevas 0,026 päevas 0,026 278. 40 kr 430.10 kr 469.59 kr 477.84 kr 485.76 kr 480.48kr 420.99 kr 288.29 kr 9,25 % 9,75 % 10,5% 11% 11% 11% 9,5% 9,5% Viivise Viivise % Viivis kokku seisuga 06.05.2009. a. 3425.61 kr 31. detsembri 2008. a intressimäära avaldamise teate kohaselt on viimane intressimäär enne 01. jaanuari 2009. a 2,5 %. Seega on seadusejärgne viivisemäär

§ 94

lg 1 ja § 113 lg 1 koostoimes 2,5 %-ne referentsimäär, millele lisandub 7 % aastas. Sellest tulenevalt on seadusejärgne viivisemäär alates 01.07.

1. a 9,5 % aastas so 0,026 % päevas.
2. juuli 2009.a. intressimäära avaldamise teate kohaselt on viimane intressimäär enne
3. juulit
4. a 1%, sellest tulenevalt on seadusejärgne viivisemäär alates 01.07.
5. a 8 % aastas so 0,022 % päevas. Viivise arvestus: Viivitatud summa 8800 krooni 8800 krooni Viivituse periood 07.0530.06.2009 01.07.-0408.2009 Viivitatud päevade arv 55 Viivise määr aastas 9,5 % Viivise määr päevas 0,026 % Viivise summa 125.92 kr 35 8% 0,022 % 67.76 4 Viivis kokku 193.60 kr Viivis arvete maksmisega viivitamise eest seisuga 06.05.2009.a. oli 3425.61 kr. Sellele summale lisandub viivis ajavahemiku 07.
6. -04
7. 2009.a. eest summas 193.60 krooni. Seisuga 04.08.2009.a on viivis seega kokku 3619 krooni ja 21 senti. Lähtudes eeltoodust palub hageja mõista OÜ-lt PMV FIE A S kasuks välja põhivõlg summas 8800 krooni, ja viivis, mis seisuga 04.
8. 2009.a. on 3619 krooni ja 20 senti. Kohtukulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited OÜ PMV oma kirjalikus vastuses hagile ja kohtu eelistungil väljendatud seisukohtades ei tunnista FIE A S hagi. Kohtuistungile 04.08.09.a. hageja ei ilmunud, esindaja teatas, et nende poolt ei tule istungile kedagi ja asja võib arutada ilma kostja esindaja osavõtuta. Kohtuistungi aeg on kostja esindajale teatavaks tehtud eelistungil, mille kohta kostja esindaja on andnud allkirja (tl.32). Kostja vastuväited. Hagejal ja kostjal oli tõepoolest
9. aasta augustist kuni
10. juunini töövõtulepinguline suhe, millega A S töövõtjana kohustus koostama OÜ PMV tellimusel viimase poolt antud valmis metallosadest tõstukitel kasutatavaid haaratseid. Kostja korduvatele ettepanekutele kirjaliku töövõtulepingu sõlmimiseks vastas hageja eitavalt. Haaratsite koostamiseks oli vaja rakiseid, mille sai töövõtja samuti tellijalt. Täiesti vale on hageja väide selles, et ta valmistas rakised ise AS Saare EPT ostetud vanametallist. Seda kinnitab eelkõige asjaolu, et
11. aastal ei olnud poolte vahel mingit töövõtusuhet ja seega ei saanud hageja osta metalli rakiste valmistamiseks. Lisaks pole võimalik rakiseid valmistada metalli jäätmetest, nagu see nähtub hageja esitatud AS Saare EPT arvest nr 2252/20.05.
12. Pärast töövõtusuhte lõppemist palus OÜ PMV tellijana hagejal rakised tagastada. Nimetatud nõue tulenes otseselt OÜ PMV ja viimaselt rakiseid tellinud AS Forss MW vahelisest lepingust, mille kohaselt OÜ PMV kohustus mitte üle andma rakiseid kolmandatele isikutele. Kuivõrd hageja keeldus rakiste tagastamisest, siis jättis OÜ PMV hageja esitatud kaks arvet {30/25.05.2005 ja 32/08.06.2005} tasumata ning esitas tasaarvestuse tegemiseks kokkuleppe. Viimasega hageja ei nõustunud. Eeltoodu alusel on OÜ PMV seisukohal, et hageja nõue on alusetu ja põhjendamatu. Kostja ei välista käesolevas menetluse staadiumis vastuhagi esitamist. Kostja soovis asja arutamist kohtuistungil. Kohtukulud panna hageja kanda. Kostja vastuhagi ei esitanud. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas. Kohus olles läbiviinud kohtuliku uurimise ja selle käigus kohtule esitatud ja kogutud tõendite uurimisele tuginedes leiab, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Seetõttu peab kohus põhjendatuks kohe alguses märkida, et vaatamata kohtulikus eelmenetluses antud võimalustele ja tähtaegadele ei ole kostja vastuhagi esitanud ja seega jääb kohus otsust tehes hagi nõude piiresse. Hageja tugineb oma nõudes

§ 108lg1 ning 94, 113 sätestatule.

Kostja tunnistab, et tema ja hageja vahel oli töövõtulepinguline suhe, mille kohaselt hageja kohustus koostama OÜ PMV tellimusel viimase poolt antud valmis metallosadest tõstukitel kasutatavaid haaratseid ning et hageja poolt valmistatud ja kostjale üleantud haaratsite eest on kostjal hagejale tasumata 8800 krooni. Seega, ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et kostjal on hagejale maksmata valmistatud haaratsite eest 8800 krooni. 5 Kostja leiab aga, et tal oli alust 8800 krooni tasarvelduse tegemiseks hageja poolt ära viidud haaratasite valmistamiseks kasutatud rakitsate maksumusega summas 8800 krooni.

§ 635

kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtjana) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Töövõtja nõue muutub

§ 637

lg3 järgi sissenõutavaks töö valmimisega.

§ 108

lg1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hagiavaldusele lisatud arve- saatelehtedest nr 30

1. maist 2005.a. ja nr 32
2. juunist 2005.a. nähtub, et hageja FIE A S müüs kostjale kokku 40 haaratsit maksumusega 11600 krooni, mille eest kostja tasus arve nr 30 järgi osaliselt 25.05.2005.a. 2800.00 krooni, seega on kostjal tasumata haaratsite eest hagejale 8800 krooni (tl. 6-8). Haaratsite vastuvõtmist on kostja tunnistanud ja seega on hageja õigustatud kostjalt 8800 krooni nõudma. Kostja ise on oma kirjalikes vastuväidetes hagile tunnistanud võlgnevust kostjale summas 8800.00 krooni. Kostja on 8800 krooni tasumata jätmise fakti põhjendanud asjaoluga, et vastavalt hagejale väljastatud 20.09.2005.a. koostatud tasarvelduse kokkuleppele on nad hagejale valmistatud haaratsite eest tasumisele kuuluva summa tasaarveldanud kostjale kuulunud rakitsate maksumusega (tl.9). Hageja on 21.11.2005.a. teatanud kostjale kirjalikult, et ta ei nõustu tasarvelduse kokkuleppega ja peab enda käes olevaid rakiseid enda omaks, kuna on need ise metallijäätmetest valmistanud lisades selle väite tõestuseks arve metallijäätmete ostu kohta AS Saare EPT-st (tl.10-11). Kohtu eelistungil kostja esindaja tunnistas, et tasarvestus ei kehti. Oma kirjalikus vastuses ei ole kostja esitanud viivisintressi ja selle arvestusele vastuväiteid. Vaatamata eelistungil esitatud soovile esitada oma põhjendatud vastuväited viivise arvestusele hiljemalt kohtuistungi ajaks, ei ole kostja seda teinud.

§ 94

lg1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ettenähtud teisiti.

§ 113

kohaselt rahalise kohustuse täitmise viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käeoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud viivise arvestus vastab eelpool nimetatud seaduse sätetele. Kohus seoses kostja vastuväidetega hagile peab vajalikuks märkida, et kostja ei ole tõendanud oma omandiõigust rakistele. Kohus leiab, et kostja soov tasarveldada hageja nõuet tema arvates hageja poolt kostjale kuuluvast tootmishoonest seadusevastaselt äraviidud rakiste maksumusega ei ole kooskõlas

§-des 197 sätestatuga. Menetluskulude jaotus Kuna hagi kuulub rahuldamisele, siis vastavalt TsMS § 162 lg1 jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Poole seadusliku esindaja menetluskulud hüvitatakse samas korras kui poole menetluskulud. Hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu summas 650.00 krooni (tl.12). Otsuse tegemisel on kohus juhindunud TsMS §-dest 162 lg1, 174 lg1, 434-436, 438, 442, 630-633 Kristel Pedassaar Kohtunik 6