Kostja teatas 24.03.2009.a. kirjalikus vastuses, et tema hagi ei tunnista ja esitas oma vastuväited. Kostja märkis muu hulgas, et tema arvates on võimalik asi lahendada kompromissiga. Hageja Sxxxx Kxxxxxxx kohtu poolt määratud tähtajaks riigilõivu ei tasunud, s.t. tasumata oli riigilõivu esimene osamakse 1000 krooni. 31.03.2009.a. saabus kohtule hageja taotlus, kus ta palus pikendada kohtumääruses märgitud riigilõivu tasumise esimese ja teise osamakse tähtaega kuni 24.05.2009.a. Hageja põhjendas taotlust tema majanduslikult raske olukorraga. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et hageja taotlus riigilõivu tasumise tähtaja pikendamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohus hindas hageja menetlusabi taotluse rahuldamisel hageja majanduslikku seisundit ja leidis, et hageja vabastamine riigilõivu tasumisest täielikult ei ole põhjendatud ja määras hagejale tähtaja riigilõivu osaliseks tasumiseks osamaksetena. Kuni käesoleva ajani hageja riigilõivu tasunud ei ole. Hageja ei ole esitanud selliseid põhjendusi, mille põhjal võiks arvata, et tema majanduslik seisund on oluliselt muutunud. Seega puudub antud juhul alus määratud riigilõivu tasumise tähtaegade pikendamiseks. Hagiavaldus on saabunud kohtusse 19.12.2008. Nüüd on hageja soovinud riigilõivu esimese makse tasumist (1000 krooni) lükata maikuusse 2009. Kohtu hinnangul ei ole hagi esitaval hagejal ühtki mõistlikku alust oodata, et talle võimaldatakse riigilõivu tasumist edasi lükata poole aasta võrra. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata
lg 1 p 11 alusel, kuna hageja ei ole kohtu määratud ajaks tasutud riigilõivu esitatud nõude eest.
`1 lg 1 näeb ette, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata.
lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Seega on hageja võimalust edaspidi esitada kohtule hagi ühisvara jagamiseks. 2 Kohus pöörab tähelepanu, et kostja on avaldanud soovi lahendada poolte ühisvara jagamine kompromissi teel. Kuna hagejal on raskusi kohtumenetluse kulude kandmisega, siis tuleks tal teha maksimaalseid pingutusi, et lahendada ühisvara jagamine kohtuväliselt kompromissi teel. Menetluskulude jaotus
näeb ette, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse läbi vaatamata.
Seega jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 3 kohaselt tuleb esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Ülle Raag Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.