← Eesti

2-07-50710/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Tsiviilasja number 2-07-50710 Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. aprill 2008.a. Kärdla Kohtukoosseis Kohtunik Mart Reino Kohtuistungi sekretär Kersti Särgava Tsiviilasi A.V.´i hagi Asja läbivaatamise kuupäev
  2. aprill 2008.a. Kohtuistungil osalenud isikud Hageja A.V. ja kostja V.V. RESOLUTSIOON
  3. Hagi rahuldada.
  4. Välja mõista kostjalt V.V.´ilt IK xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxx xx-x, Xxxxxxx, hageja A.V.´i IK xxxxxxxxxxx elukoht Xxxx xx-x, Xxxxxxx asula, Xxxxx xxxx, Xxxxxxxx, kasuks elatis alates
  5. novembrist 2007.a. arvelduskontole nr. xxxxxxxxxxxxxx SEB Pangas, xx. xx. xxxx. a. sündinud poeg A.V.´i IK xxxxxxxxxxx, ülalpidamiseks kaks tuhat (2000.-) krooni kuus kuni tema täisealiseks saamiseni xx. xx.xxxx.a.
  6. Otsus elatise osas kuulub viivitamatule täitmisele.
  7. Välja mõista kostjalt V.V.´ilt IK xxxxxxxxxxx, riigilõiv üks tuhat viissada (1500.-) krooni riigituludesse Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber
  8. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse teatavakstegemisest. Edasikaebamise kord V.V.´i vastu elatise nõudes ASJAOLUD Poolte abielust on sündinud xx. xx.xxxx. a. poeg A.V., kes elab ema juures ja kelle ülalpidamiseks pärast perekonna purunemist
  9. aprillil
  10. a. isa andis ainult 800.- krooni kuus ning sedagi viimati
  11. a. novembris. Kuna lapse ülalpidamine ühe lapsevanema poolt on raske ning seaduse järgi on mõlemad vanemad kohustatud oma alaealisi lapsi ülal pidama, siis on ema esitanud kohtule hagi isalt elatise väljamõistmiseks. HAGEJA NÕUE Hagejal on abielust kostjaga sündinud xx. xx.xxxx. a. poeg A.V., kes elab ema juures ja kelle ülalpidamiseks isa pärast lahutust
  12. aprillil
  13. a. andis ülalpidamiseks vabatahtlikult ainult 800.- krooni ja alates novembrist
  14. a. ei anna enam midagi. Seoses elukalliduse tõusuga ei ole aga emal enam üksi võimalik last ülal pidada ning ta soovib isalt selleks otstarbeks igakuuliselt 2000.- krooni kuna mõlemad vanemad on kohustatud oma alaealisi lapsi võrdselt ülal pidama. KOSTJA ARVAMUS Kostja hagiga täies ulatuses nõustuda ei taha. Ta tunnistab, et abielust hagejaga on tal
  15. juunil
  16. a. sündinud poeg A, kes elab koos emaga ja kellele ta tõesti viimasel ajal elatist andnud ei ole. Ta põhjendab seda aga oma vahepealse töötusega ja uue pere loomisega, millest on tal
  17. mail
  18. a. sündinud poeg D., keda ta on kohustatud samuti ülal pidama. Nüüd on ta siiski tööd saanud, teenib umbes 10 000.- krooni kuus ja on nõus poeg A. maksma elatist 1000.- krooni kuus. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, vaaginud kõiki poolte ütlusi ja esitatud tõendeid leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
  19. juunil
  20. a. on poolte abielust sündinud poeg A.V., kes elab koos emaga ja kelle ülalpidamiseks isa alates
  21. a. novembrist elatist andnud ei ole. Ema enam üksi poega ülal pidada ei suuda ja soovib isalt väga minimaalset elatist – 2000.- krooni kuus, mis on alla miinimumi ning selles osas lapse vajadused tõendamist ei vaja. Isa vastuväited sellele ei ole millegagi põhjendatud. Ta on noor terve mees, teenib 10 000.krooni kuus ja peab olema suuteline oma alaealist poega ülal pidama. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei saa elatise väljamõistmisel poeg A. kannatada ka poeg D. huvid. Perekonnaseaduse § 60 lg 1 sätestab, et mõlemad vanemad on kohustatud oma alaealisi lapsi ülal pidama ning § 61 lg 4 alusel ei tohiks elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuna isa pojale elatist vabatahtlikult maksnud ei ole, tuleb kohtukulud panna tema kanda. Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-dest 435; 438-442 ja 632 lg 1, rahuldab maakohus hagi täies ulatuses. Kohtunik: /allkiri/ ÄRAKIRI ÕIGE Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.