2-07-60021/8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Tsiviilasja number 2-07-60021 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2008.a. Kärdla Kohtukoosseis Kohtunik Mart Reino Kohtuistungi sekretär Kersti Särgava Tsiviilasi M. Ri.´e hagi Asja läbivaatamise kuupäev
2. aprill 2008.a. Kohtuistungil osalenud isikud Hageja M R, ja kostja RESOLUTSIOON
3. Jätta M. Ri.´e IK xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxx xx-xx, xxxxx Xxxxxx hagi V. L.´e IK xxxxxxxxx, elukoht Xxxxxx xx, xxxxx xxxxxxx, vastu poeg S. L.´e IK xxxxxxxxxxx ülalpidamiseks Pärnu Maakohtu
4. veebruari
5. a. otsusega väljamõistetud elatise suurendamiseks rahuldamata.
6. Kohtukulud jätta poolte kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse teatavakstegemisest. V. L.´e vastu elatise nõudes V. L. ASJAOLUD Poolte kooselust on sündinud
7. augustil
8. a. poeg S. L., kes elab ema juures. Pärnu Maakohtu
9. veebruari
10. a. otsusega on isalt poja ülalpidamiseks välja mõistetud elatis 1500.- krooni kuus ja Pärnu Maakohtu
11. veebruari
12. a. otsusega on seda suurendatud 1800.- kroonini kuus. Elatise tasumata jätmise eest on Pärnu Maakohtu
13. märtsi
14. a. otsusega karistatud kriminaalkorras tingimisi vangistusega. Kuna käesolevast aastast on suurenenud minimaalpalk, soovib hageja kostjalt väljamõistetud elatise suurendamist 2175.kroonini kuus. HAGEJA NÕUE Hageja intiimsuhtest kostjaga sündis
15. augustil
16. a. poeg S.. L., kelle ülalpidamiseks on isalt kohtu poolt välja mõistetud elatis, mida viimati suurendati Pärnu Maakohtu
17. veebruari
18. a. otsusega 1800.- kroonini kuus. Kuna käesoleval aastal on minimaalpalk tõusnud, soovib hageja elatise suurendamist 2175.- kroonini kuus, vastavalt Perekonnaseaduse §-le 61 lg 3 ja 4, sest ka elu on kallimaks muutunud ja üksi on poja kasvatamine raske. Hageja on ise juba aastaid töötu ning elab ainult abirahadest. Kostja on ka eelmise elatise maksmisest kõrvale hoidunud ja teda on selle eest karistatud kriminaalkorras. KOSTJA ARVAMUS Kostja elatise suurendamisega ei nõustu. Tal on küll juhusuhtest hagejaga sündinud poeg S. L. , kelle kasuks on käesolevaks ajaks välja mõistetud elatis 1800.- krooni, kuid ka V. L. on pikka aega ametlikult töötu ega ole suutnud isegi seda elatist maksta. Tal on kodus pensionärist haige ema ja invaliidist vend. Peale selle on tema ülalpidamisel veel
19. aprillil
20. a. sündinud tütar R. L. ja
21. detsembril
22. a. sündinud tütar K. L., kes käivad koolis ja vajavad samuti ülalpidamist. M. R. algatusel on teda elatise mittemaksmise eest karistatud kriminaalkorras ja ta võlgneb hagejale isegi juba ca 80 000.- krooni, mida ta niipea täies ulatuses tasuda ei jaksa. Seetõttu viiks elatise suurendamine teda hoopis vanglasse, aga mitte pojale suurema hüvitise andmisele. Pealegi ei käi ka M. R. ise tööl, ega panusta poja ülalpidamiseks sentigi. Hagiavalduses ei ole ka põhjendatud Perekonnaseaduse § 61 lg 3 aluseks olevaid lapse vajaduste või vanemate võimaluste muutumist. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, vaaginud kõiki poolte ütlusi ja esitatud tõendeid leiab, et hagi on põhjendamata ning tuleb jätta rahuldamata. M. R. ja V. L on
23. augustil
24. a. sündinud poeg S. L., kelle kasuks on isa kohustatud Pärnu Maakohtu
25. veebruari
26. a. otsuse alusel maksma elatist 1800.- krooni kuus. Kostja on juba pikka aega ametlikult töötu ega ole suutnud ka sellist elatist maksta. Tal on tekkinud ca 80 000.- kroonine elatise võlgnevus ning teda on selle eest
27. märtsi
28. a. Pärnu Maakohtu otsusega karistatud kriminaalkorras tingimisi vangistusega. Tal on kodus pensionärist haige ema ning invaliidist vend. Pealegi on tema ülalpidamisel veel kaks koolis käivat tütart, keda ta on samuti kohustatud ülal pidama. Käesolevast aastast on minimaalpalk ja sellega seotud minimaalne elatis küll tõusnud, kuid see ei ole iseenesest veel automaatne elatise suurendamise põhjendus. Perekonnaseaduse § 61 lg. 3 järgi tuleb elatise suurendamisel arvesse võtta laste vajaduste muutumist ja samuti vanemate muutunud võimalusi. S. L. on kasvav poiss ning tema vajadused võivad tõesti aasta-aastalt suureneda, kuid tema vanemate võimalused ei ole küll viimase aastaga paremaks muutunud. Isal on tekkinud elatise suur võlgnevus ja kõigepealt tuleb tal see tasuda. Selleks tuleb tal leida võimalus töötada ja selle eest tasu saada. Tema kodune olukord ei ole kiita ning tema ülalpidamisel on veel teised elatist vajavad lapsed, kelle olukord jääks pojale elatise suurendamisega veelgi viletsamaks. Perekonnaseaduse § 60 sätestab, et mõlemad vanemad peavad oma alaealisi lapsi ülal pidama võrdselt. Käesoleval juhul on mõlemad S. L. vanemad töötud, ega suuda kumbki tema ülalpidamisse piisavalt panustada. Ei saa aga ühelt vanemalt nõuda rohkem kui teiselt. Kui vanematel muid piisavaid sissetulekuid ei ole, tuleb neil mõlemal leida võimaluste piires võrdväärne töö, et suuta oma ühisele lapsele kindlustada võrdväärne elatis. Mõlemad vanemad on elujõus ja terved inimesed, kes peavad oma poja ülalpidamiseks võrdselt pingutama. Praegu ei tee seda kumbki piisavalt. Ja hagejal ei ole mõtet nõuda kostjalt suuremat panust kui ta ise anda suudab. Kostjal tuleb hüvitada oma käesolev elatise võlgnevus ja tagada praeguses suuruses elatise korrapärane maksmine. Kohtu nägemusel praeguses situatsioonis temalt suuremat elatist välja mõista ei ole võimalik. Seetõttu jätab maakohus M. R. hagi V. L. Pärnu Maakohtu
29. veebruari
30. a. otsusega väljamõistetud elatise suurendamiseks rahuldamata. Kohtukulud jätab kohus poolte kanda. Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-dest 435; 438-442 ja 632 lg 1, jätab maakohus hagi rahuldamata. Kohtunik: /allkiri/ ÄRAKIRI ÕIGE Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik