KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Tsiviilasja number 2-07-46566 Otsuse tegemise aeg ja koht
- veebruar 2008.a. Kärdla Kohtukoosseis Kohtunik Mart Reino Kohtuistungi sekretär Kersti Särgava Tsiviilasi J. A.´i hagi Asja läbivaatamise kuupäev
- jaanuar 2008.a. Kohtuistungil osalenud isikud Hageja J. A. ja kostja RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada osaliselt.
- Välja mõista kostjalt U. K.´lt IK xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxx xx, Xxxxxxxxx, hageja J. A.´i IK xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxx xxxx, Xxxxxxxxxx xxxx, Xxxxxxx, kasuks arvelduskontole nr. xxxxxxxxxx Hansapangas elatis xx. xxxx xxxx. a. sündinud poeg K. K. IK xxxxxxxxxxx ülalpidamiseks kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis (2175.-) krooni kuus , kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära alates
- novembrist
- a. kuni K. K. täisealiseks saamiseni
- maini
- a.
- Otsus elatise osas kuulub viivitamatule täitmisele.
- Kohtukulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse teatavakstegemisest. U. K. vastu elatise nõudes U. K. ASJAOLUD Pooltel on
- mail
- a. sündinud poeg K. K. , kes elab põhiliselt ema juures, kes lahkus ise koos lapsega
- a. Saaremaalt Hiiumaale. Sellest ajast võtab isa poja kasvatamisest ja ülalpidamisest osa lünklikult. Aeg ajalt viibib küll poeg tema juures ja ta on käinud K. isegi välisreisidel, kuid tema panus lapse kasvatamisse ja ülalpidamisse ei ole siiski piisav. Kuna mõlemad vanemad peavad võrdselt oma alaealisi lapsi ülal pidama ja kostja panus jääb ilmselt liiga väikseks, on hageja pöördunud vastava avaldusega kohtusse. HAGEJA NÕUE Hageja sissetulek on 9000 .- krooni kuus, kuid lapse vajadused kasvavad pidevalt ja sellest jääb pere toimetulekuks väheseks. Pealegi on mõlemad vanemad kohustatud võrdselt oma alaealisi lapsi ülal pidama. Kuna kostja seda vabatahtlikult piisavalt ei tee, soovib hageja pojale kostjalt elatise välja mõistmist kohtu kaudu. Lapse vajadusi ja isa võimalusi arvestades võiks see olla 3000.- krooni kuus ja seda tagasiulatuvalt alates
- a. veebruarist. . KOSTJA ARVAMUS Kostja nõustub hagiga osaliselt. Ta tunnistab, et on kohustatud oma alaealist poega ülal pidama kuid leiab, et ta ei ole lapse kasvatamist ja ülalpidamist unarusse jätnud. Hageja lahkus ise kodunt ning võttis poja kaasa, kuid isa on teda tihti enda juurde võtnud ja käinud eelmisel aastal temaga isegi turismireisil Kreekas. Ta on ostnud pojale riideid ja toitu ning hoolib temast väga. Tihti on K. ka ema vanemate juures Saaremaal ning seetõttu ei ole kogu kasvatus ja ülalpidamine üldsegi ema õlgadel. Kuna kostja soovib ka tulevikus ise panustada poja kasvatamisse ja ülalpidamisse, siis on ta nõus hageja kasuks minimaalse elatise väljamõistmisega. Pealegi teenib hageja kostjast isegi rohkem. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, vaaginud kõiki poolte ütlusi ja esitatud tõendeid leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
- mail
- a. on pooltel sündinud poeg K. K., kes elab koos emaga ja kelle ülalpidamiseks on isa alates
- a. elatist andnud, kuid teinud seda lünklikult ja ebapiisavalt. Ta on lapse ülalpidamiseks emale andnud umbes 1000.- krooni kuus, kuid sedagi mitte alati. Ta on aga ka ise võtnud osa lapse kasvatamisest ja ülalpidamisest kui poeg on olnud Saaremaal isa juures. Ta on käinud lapsega lõbustuskeskustes ja turismireisil. Seega on isa panustanud lapse kasvatamisse ja ülalpidamisse ning kuigi ta ei ole teinud seda piisava põhjalikkusega, ei ole temalt tagasiulatuvalt elatise väljamõistmine põhjendatud. Lapse kasvatamisse ja ülalpidamisse on panustanud ka K. vanavanemad ning ema nõuded ei ole eelnevat arvestades täies ulatuses põhjendatud. Perekonnaseaduse § 60 lg. 1 sätestab, et mõlemad vanemad on kohustatud oma alaealisi lapsi ülal pidama ning § 61 lg. 4 alusel ei tohi elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis käesoleval ajal on 2175.krooni kuus. Kohus leiab, et eelnevat arvestades ongi see summa vajalik isalt välja mõista, et kindlustada ema kasuks kindel summa. Ülejäänud osas on kohus veendunud, et isa annab ka tulevikus oma osa nii poja ülalpidamisse kui ka kasvatamisse. Seetõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks ainult minimaalse elatise alates hagi esitamisest. Kohtukulud tuleb panna kostja kanda. Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-dest 435; 438-442 ja 632 lg 1, rahuldab maakohus hagi osaliselt. Kohtunik: /allkiri/ ÄRAKIRI ÕIGE Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.