Obsah (4)
§ 98§ 99§ 100§ 1022-07-52688 KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Pärnu Maakohus 14. märts 2008.a. Kuressaare Kohtunik Kristel Pedassaar Tsiviilasja number 2-07-52688 Tsiviilasi Pihtla Vallavalitsuse avaldus
§ 98
); 2) eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta ei või eestkostja: võõrandada eestkostetava kinnisasju või koormata seda piiratud asjaõigusega; võõrandada eestkostetava vallasasja, millel on eestkostetava jaoks eriline väärtus; kinkida eestkostetava vallasasja, välja arvatud tavapärased kingitused; pantida eestkostetava vallasasju; võtta eestkostetava nimel laenu ja loobuda võla sissenõudmisest; loobuda eestkostetava nimel pärandi vastuvõtmisest. Nimetatud tehingute tegemiseks ei või piiratud teovõimega isiku eestkostja anda nõusolekut eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta (
§ 99
lg 1 ja 2); 3) eestkostja ei või teha tehingut eestkostetavaga, välja arvatud juhul, kui tehingust ei teki eestkostetavale tsiviilkohustusi; eestkostja ei või eestkostetava nimel teha tehingut oma abikaasa, alanejate ja ülenejate sugulaste ja õdede ja vendadega; eestkostja ei või esindada 1 2-07-52688 eestkostetavat vaidlustes iseenda ja oma abikaasa, alanejate ja ülenejate sugulaste ja õdede ja vendadega. Sel juhul esindab eestkostetavat eestkosteasutus (
§ 100
lg 1-3); 4) kui eestkostja jätab oma ülesanded täitmata või ei täida neid nõuetekohaselt, lõpetab kohus eestkostja volitused eestkosteasutuse nõudel (
§ 102). 4. M. M.l ei ole õigus teha tehinguid eestkostja A. M. nõusolekuta. 5. Kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt kolme
(3)aasta pärast käesoleva määruse tegemisest alates.
- Käesolev määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse kõigi asjade ajamiseks. 7.Tunnistada M. M. valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja hääleõiguse kaotanuks.
- Käeolevast määrusest teatada valijate nimekirja pidavale asutusele. Menetluskulude jaotus Menetluskulud, sh. kohtupsühhiaatriaekspertiisitasu, jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada kirjaliku määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määrati, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Määruskaebus esitatakse 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale. AVALDUSE PÕHJENDUSED 17.12.2007.a. esitas Pihtla Vallavalitsus kohtule avalduse hagita menetluses piiratud teovõimega täisealisele isikule M. M.le eestkostja määramiseks, milles palutakse seada eestkoste M. M.le tema varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks ja määrata tema eestkostjaks ema A. M. /t.l 2-21/. Avalduse kohaselt sai
- novembril 2007.a. M. M. 18-aastaseks. Kuni selle ajani kanti M. M.le ettenähtud töövõimetuspension ja puudega inimeste toetus M. ema A. M. pangaarvele, siis alates
- novembrist 2007.a. neid rahasummasid A. M. enam käsutada ei saa. Töövõimetuspension ja puudega inimeste toetus läheb Kuressaare postkontorisse, kust see pensionilehe alusel peaks M. M.le välja makstama. Kuna M. M. on kirjaoskamatu (ei kirjuta, ei loe), ei saa ta pensioni väljamakse lehele alla kirjutada ega pensioni vastu võtta ja seega jääb pension kätte saamata. M. M. töövõimekaotuse protsent on 100% ja tal on vaimne alaareng raske sotsiaalse toimetulekuraskusega. M. vajab kõrvalabi ja juhendamist ööpäevaringselt kuna ta ei tule iseseisvalt toime söömisega, riietumisega, liikumisega, hügieenitoimingutega ja suhtlemisega. Ta võib käituda ettearvamatult, vastavalt meeleolule ja hetkeolukorrale. M. M. hooldaja on tema ema A. M. (Pihtla Vallavalitsuse
- 11.2007.a. korraldus nr 201). Kuna M. M. ei ole vaimse alaarengu tõttu võimeline ise adekvaatseid otsuseid vastu võtma, ei saa kestvalt aru oma tegude tähendusest, ei suuda neid juhtida ega ole võimeline oma tegudega omandama tsiviilõigusi ja võtma tsiviilkohustusi, samuti neid muutma ega lõpetama, taotleb A. M. oma poja M. M. varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks eestkoste seadmist Perekonnaseaduse § 93 alusel. A. M. on nõus olema oma poja M. M. eestkostja. Eeltoodu alusel ja juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 523, tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 ja perekonnaseaduse §-de 92 lg 4, § 93 lg 1 ning § 95 lg 1 palub avaldaja: 1) Seada eestkoste M. M. varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks; 2) Määrata M. M. eestkostjaks tema ema A. M.. ASJAST PUUDUTATUD ISIKUTE ARVAMUS 2 2-07-52688 Kohtuistungil asjast puudutatud isikute ärakuulamisel kinnitas avaldaja, et jääb esitatud avalduse juurde. A. M. selgituste kohaselt on pojale M. M.le eestkostja määramine vajalik tema enda huvides. A. M. kinnitas samuti oma nõusolekut eeskostjaks hakkamisel. M. M. isa H. M. on kohtule kirjalikult teatanud, et tema on nõus abikaasa A. M. määramisega poja eestkostjaks. Kohus TsMS § 524 lg5 alusel, tuginedes psühhiaatriaekspertiisiaktis märgitule ning M. M. emalt A. M.lt saadud andmete, ei pidanud võimalikuks M. M. isiklikku ärakuulamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, ära kuulanud menetlusosalised ning uurinud kirjalikke tõendeid, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsÜS § 8 lg3 kohaselt kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Asjas teostatud kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti kohaselt on M. M. nõrgamõistuslik, mõõduka vaimse alaarenguga, mis väljendub kestva iseloomuga mõtlemisprotsesside primitiivsuses, abstraktse mõtlemise puudulikkuses, tahte- ning tundeelu ebaküpsuses ja puudulikus võimes omandada igapäevase eluga toimetulekuks vajalikke kogemusi M. M. ei suuda oma tegude tähendusest aru saada ja neid juhtida , mistõttu ta ei ole võimeline osalema piiratud teovõimega isikule eestkoste määramise avalduse läbivaatamisel kohtus. M. M. vajab talle eestkostja määramist, kelle ülesandeks on kestvalt tema hooletuse ja järelevalve tagamine, teda puudutavate küsimuste ja asjaajamise korraldamine ning rahaliste ja varaliste küsimuste lahendamine /tl.3335/. Ekspertiisiaktist nähtub, et ekspertiisi tegemisel uuritavaga sisuline kontakt praktiliselt puudus. Uuritav ei rääkinud, muigas häbelikult, peitis silmi. Küsimustele ei vastanud. Pika veenmise peale vastas küsimustele pea noogutamise või raputamisega. Sõnalisi korraldusi täitis, samas ei eristanud vaskakut ega paremat poolt, etteütlemise järgi ei olnud võimeline sõnu kirjutama. Järelikult on TsÜS § -st 8 tulenevalt M. M. puhul tegemist piiratud teovõimega isikuga. Vastavalt Perekonnaseaduse §-le 92 lg 4 seatakse eestkoste ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja. Ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus (Perek § 95 lg 1). Eestkosteasutus on teinud ettepaneku määrata M. M. eestkostjaks tema ema A. M., kes on eestkosteasutusele andnud selleks oma kirjaliku nõusoleku /t.l. 7/ ning seda nõusolekut kohtus ärakuulamisel ka kinnitanud. A. M. määramisega poja M. M. eestkostjaks on nõustunud ka M. M. isa H. M.. Kõiki eeltoodud asjaolusid arvesse võttes leiab kohus, et piiratud teovõimega M. M.le on tema varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks eestkostja määramine põhjendatud. Kohus leiab, et
§-s 96 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid A. M. eestkostjaks määramise ei ole kohtulikul arutamisel ilmnenud.
§ 98
kohaselt on eestkostja eestkostetava seaduslik esindaja ja ta on kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest. Eestkoste teostamisel tuleb eestkostjal arvestada
§-s 99 märgitud piirangutega tehingute tegemisel ja paragrahvis 100 märgitud keeldudega. TsMS § 526 lg2 kohaselt eestkostja määramise määruses tuleb märkida muuhulgas ka eestkostja ülesanded, kas ja milliseid tehinguid võib piiratud teovõimega isik teha eestkostja nõusolekuta ning aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Viimati nimetatud aeg ei või olla pikem kui kolm aastat määruse tegemisest alates. Arvestades M. M. vaimset seisukorda, tuleb tal keelata igasuguste tehingute tegemine eestkostja nõusolekuta. Ühtlasi tuleb ta tunnistada valimisõiguse osas teovõimetuks ja hääleõiguse kaotanuks. TsMS § 526 lg5 alusel, kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks. Eestkoste 3 2-07-52688 tuleb seada kolmeks aastaks. MENETLUSKULUD Vastavalt TsMS § 172 lg2 täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud täielikult jätta riigi kanda. Määruse tegemisel juhindub kohus
§-dest 93,95 ja TsMS §-dest 524 lg1; 525-526; 532; 661 ja 172 lg2. Kristel Pedassaar Kohtunik 4