Obsah (4)

§ 187§ 188§ 189§ 117

lk 1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks 24. juuli 2009 Haapsalu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-07-52353 Hagi ese H L hagi

§-de 187 lg 1, 187 lg 2, 188 lg 1, 188 lg 2, 189 lg 1, 195 lg 1 alusel taotleb hageja tunnistada kehtetuks 24.10.2007.a. Haapsalu notar Eha Naudi büroos Notari ametitoimingute raamatu registris nr VVVV all registreeritud kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamise avaldus kinnistute kinkeleping ja asjaõiguslepingud. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja vaidles hagile vastu. Kostja väitel on kinkeleping sõlmitud heauskselt, kuna A L ei ole osalise töövõimetuse tõttu võimeline kinnistut valitsema ja andis sellega õigused emale (kostja). Kinkeleping ei ole sõlmitud lastele elatise maksmise kohustusest kõrvale hoidumiseks. A L on töövõimetuspensionär ja maksab lastele igas kuus elatisraha 300 krooni kuus (pension 629 krooni). Kinnistud olid elatise nõude täitmiseks kohtutäituri poolt arestitud ajavahemikus

2. 2005 –
4. 2007, kuid kohtutäitur ei suutnud neid enam kui 2 aasta jooksul võõrandada. Samuti ei olnud H L nõus 2007.a. P kinnistut võla katteks enda omandisse võtma. lk 3 Kui täitur ei suutnud kahe aasta jooksul kinnistuid müüa, siis ei saanud selle kinnistu tasuta võõrandamine ja isikliku kasutusõigusega koormamine kahjustada sissenõudja huve. Seega puudub tagasinõudmise alus TMS § 187 lg. 1 järgi. Kostja palub hagi jätta rahuldamata. Kostja kinnistas, et on nõus kompromissiga. Kohtukulud palus kostja jätta hageja kanda. Kostja soovis kinnistu võõrandada, et elatise võlga maksta ja taotles keelumärke tühistamist kinnistusregistrist. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leidis, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et
5. juuni 2005.a. otsusega nr. 2-402/2005 rahuldas Pärnu Maakohus hageja H L hagi ja mõistis A Lilt välja elatise M ja M L ülalpidamiseks alates
6. maist 2005 1345 krooni lapse kohta kuus. Kuna A L elatist kohtuotsusega määratud suuruses ei maksnud, pöörati otsus täitmisele ja võlgnevuse tagamiseks seati A Lile kuulunud kinnisasjadele , registriosa numbrid MMMMM ja NNNNNNN käsutamise keelumärked. Kohtutäituri vahetumisega kustutati keelumärked registrist
8. 2007.a./t.l. 25/. Uus kohtutäitur alustas menetlust võla sissenõudmiseks
10. 2007, elatise võlg sel hetkel oli 77 203 krooni.
11. oktoobril 2007 kontrollis kohtutäitur registritest võlgniku vara ja avastas, et
12. oktoobril 2007 on A L kinnistud võõrandanud oma emale V- L Lile /t.l. 36/.
13. detsembril 2007 esitas elatist saama õigustatud võlausaldaja H L kohtusse hagi V- L L vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks.

§ 187

lõike 1 järgi võib sissenõudja esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks käesolevas osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid (edaspidi tagasivõitmine). Tehinguks loetakse käesoleva osa tähenduses ka eseme käsutamist täitemenetluses. Lõike 2 kohaselt sissenõudja võib tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni.

§ 188

lõike 1 järgi tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal. Lõike 2 kohaselt eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist. lk 4 Võlgniku lähikondsed määratakse pankrotiseaduse § 117 kohaselt. Pankrotiseaduse § 117 järgi on võlgniku lähikondseks tema ülenejad ja alanejad sugulased ja nende abikaasad.

§ 189lg.

1 järgi kohus tunnistab kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu, välja arvatud juhul, kui leping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist. A L, olles teadlik tema suhtes toimuvast täitemenetlusest elatise võla sissenõudmiseks, võõrandas vaidlusaluse kinkelepinguga talle kuuluvad kinnistud, teades, et peale seda ei saa täitur elatise võla sissenõudmiseks pöörata nõuet talle kuulunud kinnistutele. Võlgnevuse sissenõudmisest teadis eelduslikult ka kinnistute omanikuks saanud V-L L (kostja). Seetõttu tunnistab kohus kinkelepingu kehtetuks. Asja kohtuliku menetluse käigus on V- L L müünud ära ühe talle kingitud kinnistu , P 2 asukohaga Nehatu küla, H vald, Läänemaa ja kinnistu müügist saadu arvel maksnud osaliselt ära A Li poolt tasumata elatise võla. See tähendab, et nimetatud kinnistu omanik on vahetunud. Kinnistu kinkelepingu kehtetuks tunnistamine ei vii hagejat soovitud tulemuseni ja seetõttu jätab kohus kinkelepingu selle kinnistu osas jõusse. Kolmas isik A L ei ole endiselt asunud täitma oma elatise maksmise kohustust ja tema võlgnevust elatisena on 77 000 krooni. Elatise võlgnevuse sissenõudmiseks jätkub täitemenetlus. Seni ei ole sissenõude pööramisega võlgniku varale kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist See tähendab, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus tunnistab kehtetuks 24. oktoobril 2007.a. Haapsalu notari Eha Naudi büroos ametitoimingute registri nr. VVVV all registreeritud L kinnistu , registriosa nr. CCCCC, K küla, H vald, Läänemaa, isikliku kasutusõigusega koormamise, kinke ja asjaõiguslepingu.

§ 117

lõike 1 kohaselt kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud andma sissenõudja kasuks täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri käsutusse tehingu alusel saadu koos vilja ja muu kasuga. Kohtutäitur korraldab saadu jaotamise sissenõudjate vahel vastavalt nõuete esitamise järjekorrale. Tagasivõitmise õiguslikele tagajärgedele kohaldatakse pankrotiseaduse § 119 lõigetes 2–4 sätestatut. Kohus on aasta jooksul püüdnud pooli suunata kokkuleppele, kuid tulemusteta. Kohus on A Lile selgitanud, et juhul kui ta seoses töövõimetusega ei suuda elatist maksta, on tal võimalik esitada kohtusse hagi elatise vähendamise või elatise maksmisest vabastamise nõudes. A L seda teinud ei ole ja on asunud teadlikult elatise maksmisest kõrvale hoiduma. Võlausaldaja huvide kaitseks peab kohus vajalikuks tunnistada vaidlusaluse leping osaliselt (seni kingisaaja poolt võõrandamata kinnistu osas) kehtetuks. TsMS § 163 lg. 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Seoses hagi osalise rahuldamisega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. lk 5 Pooltel on võimalus lõpetada menetlust kompromissiga, kui kompromissileping sõlmitakse enne kohtulahendi jõustumist. Kohtunik: Külli Mõlder