lg 1 kohaselt seatakse eestkoste lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks.
lg 2 näeb ette, et eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud.
lg 3 järgi võidakse eestkoste seada ka lapse üle, kes muudel põhjustel on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. Asja materjalide ja menetlusosaliste ärakuulamise põhjal tegi kohus kindlaks, et Mxxxxx ja Ixxxxx oleksid ilma vanemlikust hoolitsusest, kui seda ei osutaks Exxx Hxxxxxx. Vanemlik hoolitsus kui igapäevamõiste oma sisus kätkeb erinevaid tegevusi, eesmärke, õigusi ja kohustusi. Vanemlik hoolitsus tähendab nii positiivset emotsionaalset sidet lastega, sooje suhteid, huvi nende käekäigu vastu, aga ka seadusest tulenevate kohustuste ja õiguste realiseerimist. Kohtuliku uurimise tulemusena on kohus veendumusel, et laste isa Jxxxxx Jxxxxxx poolt oleks lastele tagatud positiivne emotsionaalne side, soe suhtumine lastesse, kuid realiseerumata oleksid seadusest tulenevad õigused ja kohustused. Exxx Hxxxxxx, Mxxxxx ja Ixxxxx Jxxxxxx ja xxxxxx Jxxxxxx ärakuulamise tulemusena avaldus, et Jxxxxx Jxxxxxxx on head suhted nii laste kui ka eestkostetavaks taotletava Exxx Hxxxxxxxx, tal on mure laste käekäigu pärast, kuid Jxxxxx Jxxxxx oma tervisliku seisundi ja sotsiaalse arengu tõttu ei ole võimeline korraldama lastele vajalikul viisil nende õppimist, vaimset ja füüsilist arendamist, turvalist ja arengut soodustavat kasvukeskkonda, ajama laste eest ja nimel nende asju. Sellega jääks täitmata seadusest tulenev vanemliku hoolitsusega seonduv
lg.1, lg.2 järgi, aga ka Lastekaitse seaduse ja Lapse õiguste konventsiooni järgi. Lapsed kasvavad aastaid oma tädi Exxx Hxxxxxx juures, kes on taganud neile vajaliku hoolitsuse, arengu ja elukorralduse. Märkimisväärne on, et on tagatud perekondlike suhete jätkumine nii laste ja isa kui ka laste ja nende vanema õe vahel ja omavahelistes heades suhetes on ka vanem põlvkondlaste isa oma õega. Sellega on tegelikus elus kinnitust leidnud eestkosteasutuse ettepaneku õigsus- et lastele tuleb eestkostjaks määrata nende tädi Exxx Hxxxxxx. Tuginedes
MS § 110 lg 3 tuleb kohtul seada Mxxxxx Jxxxxxx ja Ixxxxx Jxxxxxx üle eestkoste ja määrata nende eestkostjaks ExxxxHxxxxxx. TsMS § 526 lg 2 järgi tuleb kohtul muu hulgas märkida eestkostja ülesanded ja kas ja milliseid tehinguid võib piiratud teovõimega isik teha eestkostja nõusolekuta. Otsustades selle üle, millised on eestkostja ülesanded (
lg.2 p.3), on kohus seisukohal, et eestkostja ülesandeks peab olema kõigi eestkostetava asjade ajamine, tema elutingimuste ja ülalpidamise eest hoolitsemine ja arenguvajaduste rahuldamine. Samas peab ka alaealisele endale jääma võimalus otsustada oma asju vastavalt eale eestkostja nõusolekuta ja teha tehinguid (TsMS § 557 lg.2 p.4). Neil asjaoludel määrab kohus laste eestkostja ülesanded vastavalt eestkosteasutuse ettepanekule, kuid pidades silmas laste ja isa vaheliste suhete jätkumise eesmärki. TsMS § 172 lg 2 alusel jätab kohus asja menetluskulud riigi kanda. Kohtunik Ü.Raag
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.