KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Tsiviilasja number 2-07-44897 Otsuse tegemise aeg ja koht 29. september 2008.a. Kuressaares Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar Tsiviilasi J

§ 49järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.

Sama seaduse §-de 60 lg1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada oma vanemalt ülalpidamist.

§ 61

järgi, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Seaduse sõnastusest tuleneb seega kohtu kohustus mõista elatis välja nõude esitanud vanema kasuks. PerekS § 60 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Vastavalt PerekS §-le 50 lg2 on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Sellest tulenevalt juhul, kui teine vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust piisavalt on last kasvatav vanem lapse huvidest juhtuvalt kohustatud teiselt vanemalt PerekS § 60 lg1 sätestatud elatist nõudma. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 (RT III,2004,12,155) leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt.

§ 61

lg 4 järgi igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2007.a. on seadusega kehtestatud kuupalga alammääraks 3600.00 krooni. Seega on samast ajast elatise minimaalmääraks 1800 krooni. Alates

1. jaanuarist 2008.a. on kuupalga alammääraks 4350.00 krooni (Eesti Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a. määrus nr 254) ja seega on samast ajast elatise minimaalmääraks 2175.00 krooni. Hageja on taotlenud kostjalt elatise väljamõistmist summas 2500 krooni, so. seadusega kehtestatud minimaalmäära lähedal. PerekS § 61 lg4 sätestatud elatise minimaalmäär on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, mistõttu elatise väljamõistmisel minimaalmääras ei ole lapse vajadusi tarvis tuvastada. Eesti Vabariigi Riigikohtu 23.04.2004.a. otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 on asutud seisukohale, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Varasemas, 30.11.2004.a. otsuses 3-2-1-121-04, on Riigikohus väljendanud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebaregulaarselt ja vanemad ei ole kokku leppinud, et lapsele antaksegi ülalpidamist niimoodi. Kostja on võtnud õigeks, et ta on andnud hageja juures oleva lapse ülalpidamiseks rahalisi vahendeid, kuid on seda teinud ebaregulaarselt ja erinevas suuruses summades. Sageli on eelnenud raha saatmisele hageja poolne palve. Laps vajab aga ülalpidamist iga päev ja seetõttu on elatise väljamõistmine kindlas summas igakuiselt lapse huvides. Hageja ülalpidamisel on veel alaealisi lapsi ja seoses väikelapse hooldamisega on ta kodune. Kohus võtab arvesse ka seda, et elatise saajana on J R tulevikus kohustatud tasuma saadud summalt tulumaksu. PerekS § 70 lg1 kohaselt mõistetakse elatis välja alates elatishagi esitamisest. Elatishagi käesolevas asjas on esitatud 25.10.2007.a. Samas on hageja võtnud omaks, et kostja on 2007.a. ja 2008.a. maksnud elatist järgmiselt: 2007.a. märtsikuus kahel korral kokku 3000 krooni, septembrikuus kahel korral 3000 krooni ja 2000.00 krooni ning tasus ka H lasteaiamaksu 2007.a. septembrikuu eest, 2008.a.
2. jaanuaril maksis 2000 krooni detsembrikuu eest ,
3. märtsil 1500 krooni,
4. juuni 1000 krooni,
5. juuli 1000 krooni,
6. juuli 600 krooni,
7. august 500 krooni,
8. august 500 krooni ja
9. august 500 krooni. Seega on alates oktoobrist 2007.a. , so. ajast mil hagi esitatud kostja tasunud hagejale järgmiselt :
10. jaanuar 2008.a. 2000 krooni,
11. märts 1500 krooni;
12. juunil 1000 krooni,
13. juuli 1000 krooni,
14. juuli 600 krooni,
15. augustil 500 krooni,
16. augustil 500 krooni,
17. augustil 500 krooni ning
18. augustil 500 krooni, seega kokku 8100 krooni, mida tuleks täitmise korral arvestada võlgnevuse arvutamisel. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub viivitamatule täitmisele (TsMS § 468). MENETLUSKULU JAOTIS Riigilõivuseaduse § 22 lg1 p2 alusel ei võeta elatise nõudmise hagides riigilõivu ja seega ei pea kumbki pooltest seda tasuma. TsMS § 162 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 alusel jäävad hageja menetluskulud kostja kanda, kostja menetluskulud jätta tema enda kanda. Hageja ei ole kohtulikus menetluses menetluskulude nõuet esitanud. Otsuse tegemisel juhindub kohus veel TsMS §-dest 404, 413, 434-442,
19. Kristel Pedassaar Kohtunik