Obsah (8)

§ 76§ 82§ 142§ 145§ 94§ 113§ 101§ 159

2-07-51013 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kristel Pedassaar Otsuse tegemise aeg ja koht 29. veebruar 2008.a. Kuressaare Tsiviilasja number 2-07-51013 Tsi

) §-dest 196 lg 1 ja 2 ja 399 lg 1 p. 1 ja 2.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 76

lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, kohas ja õigel viisil.

§ 82

lg 2 kohaselt, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel. Seda aga ei ole K U teinud. Laenulepingust tulenevate nõuete täitmise tagamiseks sõlmisid OÜ Koduliising ja M U 19.06.2007.a. käenduslepingu nr. 5970619018, mille p. 4.

1. kohaselt vastutab käendaja Laenaja ees solidaarselt põhivõlgnikuga ja tagab kõiki panga nõudeid põhivõlgniku vastu, mis võivad tekkida laenulepingu alusel. Lepingu p. 4.
2. kohaselt, on käendusega tagatud nii põhikui kõrvalkohustuste täitmine, sealhulgas intresside, viiviste ja trahvide tasumise kohustus, samuti võlaõigusliku lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise, võlaõigusliku lepingu ülesütlemise või sellest taganemisega seotud kulude ja võla sissenõudmise kulude tasumise kohustused.

§ 142

lg 1 kohaselt, käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

§ 145

lg 1 järgi, kohustuse rikkumise korral, vastutab käendaja ja põhivõlgnik võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. 2 2-07-51013

§ 145

lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Laenulepingu üldtingimuste p.1.4 järgi, kui laenusaaja ei tee laenu tagasimakseid tähtaegselt, siis on laenajal õigus nõuda laenusaajalt viivist

§ 94

lg 1 nimetatud intressimäärast lähtuvalt või kui muutuvad muud viivisemäära reguleerivad seadusesätted, siis on Laenajal õigus nõuda Laenusaajalt viivist seaduses lubatud maksimaalses määras.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse võlaõigusseaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

, TsÜS ja ReÕS RkS § 14 kohaselt, kuni Eesti liitumiseni Euroopa Liiduga loetakse võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 nimetatud intressimääraks 7% aastas, kui ei ole kokku lepitud teistsuguses intressimääras.

§ 94

lõikes 1 nimetatud intressimäära avaldatakse alates Eesti liitumisest Euroopa Liiduga. Hagiavalduse koostamise seisuga on see määr 4% aastas e. kogu viivisemäär on 11% aastas e. 0,030% päevas. Seisuga 03.12.2007.a. on viivis kokku 36 krooni. Kokku on hageja nõue 03.12.2007.a. seisuga 4412.35 krooni, millest laenu põhiosa võlg on 3506.17 krooni, intressivõlg 435.18 krooni, leppetrahv 435 krooni ja viivis 36 krooni. Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§-dest 76 lg 1 ja 3; 82 lg 2; 94 lg 1; 101 lg 1 p 1 ja 6; 113 lg 1; 142 lg 1; 145 lg 1-2; 196 lg 1-2 ja 399 lg 1 ja TsMS §-st 363 palub hageja:

1. Välja mõista K Uelt ja M Uelt solidaarselt laenuvõlgnevus 3506.17 krooni, intressivõlgnevus 435.18 krooni, leppetrahv 435 krooni ja viivis 36 krooni, kokku 4412.35 krooni OÜ Koduliising kasuks.
2. Menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. KOSTJATE SEISUKOHT Kostjad ei ole kohtule vastanud /t.l 15-20/. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et asja on võimalik lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg. 1 järgi võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostja M Uele on hagimaterjalid kätte toimetatud isiklikult 02.01.2008.a. /t.l 19/ ja K Uele edasiandmiseks tema õele (M U) 03.01.2008.a. /t.l 20/. Kostjatele tehti ettepanek vastata hagile 20 päeva jooksul, arvates hagiavalduse kättetoimetamisest. Kostjad hagile ei vastanud. Kostjaid on hoiatatud vastamata jätmisega kaasnevatest tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Kostjad ei ole täitnud oma lepingulisi rahalisi kohustusi ning hagejal on õigus

§ 76lg 1 ja 3, 145 lg 2 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist.

Samuti on hagejal õigus nõuda

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt viivist, mis on arvutatud

§ 113

lg 1 alusel, intressi

§ 94

alusel ja leppetrahvi

§ 159ja 161 lg 1 alusel. 3 2-07-51013 Menetluskulud Hageja palub kõik menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Ts

MS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg3 kohaselt, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostjad peavad solidaarselt kandma hageja menetluskulud. Hageja menetluskulud hagiavalduse esitamise seisuga on riigilõiv 250 /t.l 12/ krooni. Nimetatud summa kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele. Muude menetluskulude kohta võivad menetlusosalised nõuda Pärnu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest - TsMS § 174 lg 1. Otsuse tegemisel juhindub kohus veel TsMS §-dest 434-438. Kristel Pedassaar kohtunik 4