(4)2-07-50304 Edasikaebamise kord Kostja võib esitada käesoleva tagaseljaotsuse peale kaja TsMS §-is 415 toodud alustel otsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele. Hagejal on õigus käesoleva otsuse peale esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED 30.11.2007.a. esitas R. N. maakohtule hagi V. A. vastu eluruumi vabastamiseks kohustamise ja elatise suurendamise nõuetes. Hagiavalduse kohaselt

1. aastal tekkisid pooltel lähedased suhted ning algas nende kooselu tol ajal kostja ema A.T. kuulunud Kuressaares X tee X-X asuvas korteris.
2. jaanuaril
3. a avati kinnistusraamatus registriosa selle korteriomandi kohta, mille reaalosaks on nimetatud korter, käesoleval ajal on registriosa nr
5. jaanuaril
6. a kinkis A. T. korteriomandi hagejale ning
7. veebruaril
8. a kanti viimane selle omanikuna kinnistusraamatusse.
9. veebruaril
10. a sündis pooltel tütar K. A.. Kuna kostja lapse ülalpidamisest osa ei võtnud, mõisteti Saare Maakohtu
11. detsembri
12. a tagaseljaotsusega kostjalt hageja kasuks tütre ülalpidamiseks välja elatis viissada krooni kuus kuni tütre täiealiseks saamiseni, so
13. veebruarini
14. a., kuid mitte alla ¼ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud elatusraha miinimumi kuus. Kohtuotsus jõustus
15. detsembril
16. a. Selle kohtuotsuse alusel on kostja maksnud hagejale lapse ülalpidamiseks 500 krooni kuus.
17. a maikuus lõppesid poolte lähisuhted. Kostja tarvitab sageli alkohoolseid jooke ning ei võta osa eluruumi kasutamisega seotud kulude kandmisest. Pärast poolte lähisuhete lõppemist on nii eluruumi varasem omanik A. T. kui ka hageja korduvalt nõudnud, et kostja eluruumist lahkuks. Hageja on nõudnud kostja lahkumist korduvalt ka pärast korteriomandi omanikuks saamist. Kostja on keeldunud lahkumast põhjendades seda väidetega, et tal pole kuhugi minna ning et ta on teinud korteris remonti. Kostja kasutab korteris ühte tuba selle kasutamise eest tasu maksmata. Peale poolte ja nende alaealise tütre elab korteris veel hageja täiskasvanud tütar. Pooled omavahel ei suhtle.
18. juulil
19. a saatis hageja kostjale kirjaliku nõude lahkuda korterist kolme kuu jooksul pärast nõude kättesaamist. Kostja sai tähitud kirjaga saadetud nõude kätte, kuid ei ole korterist lahkunud. Hageja leiab, et kohtul tuleb kohustada kostjat eluruum vabastama ning suurendada temalt tütre ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust.
20. Kostjal puudub õiguslik alus Kuressaares X tee X-X asuva eluruumi valdamiseks ja kasutamiseks. Kostja ei ole korteriomandi omanik. Samuti ei ole kostjal kehtivat lepingut selle valdamiseks ja kasutamiseks. Kostja asus nimetatud eluruumi valdama ja kasutama suulisel kokkuleppel A. T. ja hagejaga kui viimase elukaaslane.
21. a poolte kooselu lõppes. Pärast seda on nii A. T. kui hageja nõudnud korduvalt kostja eluruumist lahkumist. Hageja leiab, et pärast eluruumi kasutamise kokkuleppe aluseks olnud asjaolu – poolte kooselu – äralangemist ning omaniku poolt selle vabastamise nõude esitamist oli kostjal kohustus mõistliku aja jooksul eluruumist lahkuda. Hageja leiab, et mõistlik aeg kostja eluruumist lahkumiseks pärast nõude saamist ei saanud olla pikem kui kolm kuud. VÕS § 312 lg 1 kohaselt saab üürileandja eluruumi tähtajatu üürilepingu üles öelda teatades sellest üürnikule ette vähemalt kolm kuud. Hageja leiab, et puudub mõistlik põhjendus, miks peaks etteteatamise tähtaeg käesoleval juhul olema pikem, kui on kehtestatud eluruumi tähtajatu üürilepingu ülesütlemise puhul. 2

(4)2-07-50304

1. juulil
2. a esitas hageja kostjale kirjaliku nõude, milles nõudis eluruumist lahkumist kolme kuu jooksul. Käesolevaks ajaks on nõude kättesaamisest möödunud neli kuud, kuid kostja ei ole eluruumi vabastanud. Eeltoodud asjaoludel palub hageja kohtul kohustada kostjat vabastama Kuressaares X tee X-X asuv eluruum. Hageja nõue tugineb analoogia alusel VÕS § 334 lg-le 1 ning AÕS § 68 lg-le
3. VÕS § 334 lg 1 kohaselt peab üürnik pärast üürilepingu lõppemist üüritud asja tagastama. AÕS § 68 lg 1 teise lause kohaselt on omanikul õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist.
4. Perekonnaseaduse (PerS) mõtte kohaselt peab vanema poolt lapse ülalpidamiseks makstav elatis olema regulaarne ja piisav. Kostja on küll maksnud hagejale tütre ülalpidamiseks elatist regulaarselt igas kuus, kuid see ei ole olnud piisav. Olukorras, kus alates
5. maist
6. a kehtiva PerS § 61 lg 4 redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatusraha lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, seega
7. a juba 1800 krooni, ei saa kostja poolt igakuiselt makstud 500 krooni kuidagi lugeda piisavaks. Seetõttu palub hageja PerS § 61 lg-le 3 tuginedes muuta kostjalt väljamõistetud elatusraha suurust ning mõista kostjalt välja 1800 krooni kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PerS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus mõista elatise välja tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi kohtule esitamist. Tuginedes nimetatud sätetele palub hageja mõista kostjalt välja ajavahemiku
8. detsember
9. a kuni
10. november
11. a eest piisavast elatisest vähemmakstud elatis 15 600 krooni (1300 x 12). Lähtudes eeltoodud asjaoludest ja õigusnormidest palub hageja:
12. Kohustada V. A.i, isikukood X, vabastama Kuressaares X tee X-X asuv eluruum, st lahkuma sellest koos talle kuuluvate asjadega.
13. Suurendada V. A.ilt, isikukood X, Saare Maakohtu
14. detsembri
15. a otsusega tütar K. A.i, sündinud X. a., ülalpidamiseks R. N., isikukood X, kasuks väljamõistetud igakuise elatusraha suurust alates
16. detsembrist
17. a 1800 kroonini, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
18. Mõista V. A.ilt R. N. kasuks välja tütar K. A.i ülalpidamiseks ajavahemikus
19. detsember
20. a kuni
21. november
22. a piisavast elatisest vähemmakstud elatis summas 15 600 krooni.
23. Panna menetluskulud kostja kanda. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde ja taotles tagaseljaotsusega hagi rahuldamist. KOSTJA SEISUKOHT Kostja ei ole kohtule oma seisukohta hagi osas esitanud /t.l. 15-16, 18/. Kohtuistungile ei ole kostja teadmata põhjusel ilmunud ega taotlenud asja arutamise edasilükkamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud asja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 410 sätestab, et kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi.

(4)2-07-50304 hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kostja on kohtukutse kätte saanud ja talle on selgitatud istungilt puudumise tagajärgi. Kostja ei ole teatanud põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks. Samuti ei ole ta taotlenud asjas kirjalikku menetlust ega asja lahendamist tema osavõtuta. Kohus leiab, et hageja taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks on õigustatud ja tagaseljaotsuse tegemine hageja kasuks on põhjendatud. Hagi on kohtu hinnangul hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning seetõttu tuleb lugeda hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostja ei ole hagile vastu vaielnud. Tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud juhul ei esine. Asjas tekkinud menetluskuludega seoses märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.