2-07-ˇ9784 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Otsuse tegemise aeg ja koht 22. mai 2007.a Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-9784
sätteid. Kohtule pole teada, et Hxxxxx Vxxxxxxx oleks järele jätnud testamendi või pärimislepingu.
§ 531
lg 2 kohaselt päritakse sellisel juhul seaduse järgi.
§ 536
lg 1 p 1 kohaselt on seadusjärgse pärimise korral esimese ringi pärijateks võrdsetes osades lapsed, abikaasa ja vanemad. Asja materjalide (Hxxxxx Vxxxxxxxx sünnitunnistus) ja hageja ütluste põhjal tuvastas kohus, et HxxxxxxVxxxxxxxx esimese ringi seadusjärgseks pärijaks on tema ema – hageja Lxxxx Vxxxxxxxxx Teiste seadusjärgsete pärijate olemasolu tuvastamist ei leidnud. Kohtuotsuse (tl.16) põhjal tegi kohus kindlaks, et Hxxxxx Vxxxxxxxx ja Exxx Vxxxxxxxx abielu lahutati enne mehe surma xxxxxxxxxx.a. Kohtule esitatud perekonnaseisu teatise (tl.17) põhjal leidis tuvastamist, et Hxxxxx Vxxxxxxxi xxxxxxxxxx.a. sündinud poeg Rxxxx Sxxxxxxx on lapsendatud Uxxxx Sxxxxxxx poolt 03.09.1991.a. PkS § 86 lg 2 kohaselt kaotab lapsendatu isiklikud ja varalised õigused oma vanema ja tema sugulase suhtes. Seega Rxxxx Sxxxxxxx (enne Vxxxxxxx) on kaotanud õiguse Hxxxxx Vxxxxxxxxxpärandvarale ja ta ei saa olla Hxxxxx Vxxxxxxxx seadusjärgne pärija.
§ 551
lg 1 kohaselt tuleb pärandi omandamiseks see vastu võtta.
§ 551lg 2 näeb pärandi vastuvõtmiseks ette kaks võimalust s.o.
pärija loetakse pärandi vastu võtnuks, kui: - ta faktiliselt asus pärandvara valitsema või valdama, või - kui ta andis pärandi avanemise koha notariaalorganile avalduse pärandi vastuvõtmise kohta. Mõlemad nimetatud pärandi vastuvõtmise viisid on seaduse kohaselt juriidilise jõu poolest võrdsed.
§ 551lg 3 kohaselt tuleb pärandi vastuvõtmiseks nimetatud teod teha kuue kuu jooksul arvates pärandi avanemise päevast. 3
(4)Hageja ja kostjate ütluste põhjal tuvastas kohus, et hageja Lxxxx Vxxxxxxxx võttis vastu oma poja Hxxxxx Vxxxxxxxx pärandvara, asudes seda kuue kuu jooksul pärast poja surma faktiliselt valitsema ja valdama. Hageja asus valitsema pärandvaraks olevat 1/6 mõttelist osa majavaldusest, asukohagaxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Hageja elab pärandvaraks olevas elamus ja hoolitseb majavalduse eest juba alates 1956. aastast kuni käesoleva ajani (Hxxxxx Vxxxxxxx suri ja tema pärand avanes xxxxxxxxxxxa.). Seega on Lxxxx Vxxxxxxxx saanud pärandvaraks olevale mõttelisele osale majavaldusest ka omandiõiguse. Kohus tunnustab hageja omandiõigust varale asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kostjad hagile vastuväiteid ei esitanud. Kohtus ei leidnud ka tõendamist nagu oleks keegi teine HxxxxxxVxxxxxxxx seadusjärgsetest pärijatest tema pärandvara vastu võtnud, tehes avalduse notarile või asudes pärandvara faktiliselt valitsema või valdama. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohtule teadaolevaks menetluskuluks on hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv. Muid kulusid ei ole teada. TsMS § 162 lg 4 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kohtunik: 4
(4)