Obsah (5)

§ 407§ 162§ 173§ 174§ 468

2-07-8574 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 22. november 2007.a. Tsiviilasi AS EMT hagi R Ta vas

) § 2, 3 lg. 1, 9 lg. 1, 11 lg. 1, 79 lg. 1, 124 lg. 1, 133 lg. 1 ja 2, 138 lg. 1 ja 2, 144 lg. 1 ja 2, 162 lg. 1 ja 2, 173 lg. 1 ja 3, 174, 362 lg. 1 ja 363, riigilõivuseaduse §-dest 3 lg 1, 5, 33 taotleb hageja võla 2345,05 krooni ja viivise 2344.05 krooni väljamõistmist kostjalt. Hageja taotleb ka menetluskulude jaotuse määramist menetlusosaliste vahel. KOSTJA SEISUKOHT Kostja ei ole kohtule vastanud. KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

§ 407

lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (

§ 407lg 2).

Tagaseljaotsuse võib

§ 407

lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (

§ 407lg 3).

Kostjale väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid

1. oktoobril 2007.a., kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates. Kostjale on menetlusdokument postiasutuse poolt kätte toimetatud isiklikult
2. oktoobril 2007.a. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja

§ 407lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele.

Hageja palub esitada menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel.

§ 162

lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või 2 2-07-8574 osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud. Lähtudes menetlusökonoomika põhimõttest ja juhindudes

§ 174

ja 177 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse- EMT menetluskulu on kokku 1290,64 EEK, sellest riigilõiv 350.- krooni ja õigusabikulu 940, 64 EEK.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Külli Mõlder kohtunik 3