← Eesti

2-07-8236/5

Obsah (10)§ 394§ 413§ 444§ 468§ 173§ 162§ 174§ 176§ 177§ 138

Tsiviilasi nr 2-07-8236 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel (TAGASELJAOTSUS) Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Otsuse tegemise aeg ja koht 22. mai 2007. a Jõgeva kohtumaj

§-le 393, kohustades teda lähtudes

§ 394vastama kirjalikult 04.

aprilliks 2007.a. 03.04.2007.a kohtule esitatud kirjalikus vastuses (tl 38) kostja tunnistas hagi ning lubas alates 2007.a maist hakata võlgnevust tasuma, makstes igakuiselt 5. kuupäevaks 2000 krooni. Kostja soovis asja lahendada kompromissiga. 24.04.2007.a kohtule esitatud vastuses teatab hageja, et ei ole nõus kostjaga kompromissi sõlmima, kuna kostja on ka varem andnud lubadusi võlgnevuse tasumise osas, kuid ei ole reaalselt asunud võlgnevust likvideerima. 08.05.2007.a kohtuistungile kostja ei ilmunud, kuigi oli kohtukutse 25.04.2007.a isiklikult kätte saanud. Hageja esindaja jäi kohtuistungil esitatud nõude juurde ning palus hagi täies ulatuses tagaseljaotsusega rahuldada, kuna kostja midagi maksnud ei ole. Kohus, tutvunud hageja seisukohtadega ning toimikus olevate kirjalike tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega vastavalt

§ 413

lg 2, kuna kostja ei ole ilmunud kohtusse, samuti ei ole ta kohtule teatanud mõjuvast põhjusest ilmumata jätmiseks.

§ 444

lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus. Võlaõigusseaduse § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele; VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist; VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 järgi võib võlausaldaja võlgniku kohustuste rikkumise korral nõuda võlgnikult tema kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist.

§ 468lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel, § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 174

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse 2

(3)jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuna hageja menetluskulud on hagiavalduses ja selle lisades juba esitatud ning kostjal on olnud nendega võimalik tutvuda, siis menetlusökonoomia eesmärgil kohus ei rakenda

§ 176lg 1 ja § 177 lg 1 ning lahendab kohtukulude väljamõistmise käesoleva otsusega.

Kostja ei ole menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Hagiavalduse kohaselt on tsiviilasjas hageja senisteks menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1000 krooni. Kohus leiab, et nimetatud menetluskulu tuleb kanda kostjal

§ 162

lg 1 alusel.

§ 177

lg 3 alusel võib menetlusosaline kümne päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest nõuda menetluskulude kohta tehtud otsuse täiendamist, kui kohus ei võtnud seisukohta kõigi esitatud kulude suhtes. Kohus lähtub otsuse tegemisel VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1,

§ 138; § 139; § 162; § 173; § 174; § 413; § 442; § 444; § 436. Kohtunik: 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.