) § 60 lg 1 näeb ette, et vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Kostja on lapse ülalpidamiskohustust täitnud alljärgnevalt - 18.12.2009.a 3000 krooni, 04.02.2010.a 1000 krooni ja 06.03.2010.a 1500 krooni. Kostja on kinnitanud, et tasub lapse ülalpidamiseks igas kuus vähemalt 1500 krooni.
lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Vastavalt
lg-le 3 määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.
lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 11.06.2009.a. määrusele nr 90 on kuupalga alammääraks 4350 krooni, seega minimaalne elatis, mida tuleb maksta on 2175 krooni. Seadusandja on eeldanud, et tavapäraselt kulub lapse ülalpidamiseks teatud summa ja määranud lapsele tehtavateks mõistlikeks kuludeks vähemalt miinimumpalga suuruse summa (4350 krooni). Sellise summa vajadust lapse ülalpidamiseks ei ole hagejal vaja eraldi tõendada. Kohtu hinnangul ei ole kostja poolt toodud põhjendused sellised, mis võiks olla aluseks tema vabastamiseks elatise maksmisest hageja nõutud suuruses. Kostja puhul ei esine mingeid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid tal elatist tasuda alla alammäära.
lg 1 alusel mõistab kohus kostjalt elatise välja alates hagi esitamisest, s.o alates 22.03.2010.a.ja
MS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskuluse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldas, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus juhindub tsiviilasja lahendamisel TsMS §-dest 434, 435, 436 lg 1, 2, 3, 4, 6 ja 7, 438, 439, 441 lg 1, 442. Haide Rimmel kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.