← Eesti

2-10-9990/10

Obsah (7)§ 381§ 383§ 428§ 429§ 173§ 1741§ 168

2-10-9990 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Määruse tegemise aeg ja koht 9.september 2010.a. Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-9990 Tsiviilasi OÜ MAUREN hagi E H vastu 2

§ 381

lg 2);

  1. b)Tasuda hagi tagamise avalduselt riigilõivu 450 (nelisada viiskümmend) krooni (alus RLS § 56 lg 2 1 ).
  2. c)Tasuda hagi tagamise eest tagatist 500 (viissada) krooni (alus -

§ 383lg11).

  1. 8.03.2010.a kõrvaldas hageja nõutud puudused - tasus täiendava riigilõivu summas 800 kr /t.l. 23-24/, hagi tagamise avalduselt riigilõivu 450 kr /t.l. 26/ ja hagi tagamise tagatise (kautsjon) summas 500 kr /t.l. 25/.
  2. Pärnu Maakohtu 15.03.2010.a. määrusega võeti hagi menetlusse /t.l. 27/.
  3. 15.03.2010.a. määrusega jättis kohus rahuldamata hageja taotluse hagi tagamiseks ja tagastas talle 08.03.2010.a. Pärnu Maakohtu tagatiste kontole nr 221013921094, viitenumber 3100057277 tasutud kautsjoni summas 500 (viissada) krooni /t.l. 30-31/.
  4. Kostjale edastati hagimaterjalid 21.04.2010.a, kuid kohtule ei ole kostja vastanud /t.l. 39/.
  5. 26.04.2010.a. teatas hageja kohtule, et kostja on tasunud 2232 krooni, kuid tasumata on veel kohtukulud riigilõiv 1000 kr, hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv 450 kr ja kohtukulud 500 kr. Hageja palub kohtukulud tasuda tema kontole 221020687224 AS-s Swedbank /t.l. 40/. Peale kohtu poolseid selgitusi ja nõuet esitada menetluskulude nimekiri koos kuludokumentidega, esitas hageja 12.07.2010.a kohtule avalduse hagist loobumiseks ja soovis kostjalt menetluskulude hüvitamist järgnevalt: riigilõiv 1000 kr, hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv 450 kr, hagi tagamise tagatis 500 kr ja veel kulud summas 500 kr /t.l. 50/. KOSTJA SEISUKOHT
  6. Kostja ei ole hagist loobumisele ega hageja menetluskulude nõudele vastanud. Samuti ei ole ta esitanud omapoolset menetluskulude nõuet /t.l. 52/. KOHTU SEISUKOHT 9.

§ 428

lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt

§ 429

lg-le 1, 2 ja 3 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kui kohus ei võta hagist loobumist vastu, teeb ta selle kohta põhjendatud määruse. Sel juhul asja menetlus jätkub (

§ 429lg 5).

Kostja ei ole hageja taotlusele vastuväiteid esitanud. Samuti ei ole ta esitanud menetluskulude hüvitamise nõuet. Seega seoses hageja loobumisega hagist, kuulub menetlus asjas lõpetamisele. Kohus peab menetluse lõpetamist võimalikuks kirjalikus menetluses. 10.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse 2 2-10-9990 menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (

§ 173

lg 2).

§ 1741

lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks.

§ 168

lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

§ 168

lg 4 järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

§ 168

lg 5 kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Antud tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja on hageja nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, järelikult peab kostja kandma hageja menetluskulud. Hageja menetluskuludeks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv kokku 1000 kr /t.l. 15, 24/, hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv 450 kr /t.l. 26/, hagi tagamise tagatis 500 kr /t.l. 25/ ja veel kulud summas 500 kr. Kohus leiab, et nendest kuludest tuleb kostjal hagejale hüvitada hagi esitamisel tasutud riigilõiv kokku 1000 krooni. Muus osas tuleb hageja menetluskulude nõue jätta rahuldamata, kuna hagi tagamise taotluse jättis kohus rahuldamata ja seetõttu jäävad kulud hageja enda kanda. Tagatise summas 500 kr on kohus hagejale 8.03.2010.a määrusega tagastanud ja kostja neid täiendavalt hüvitama ei pea. Hageja nn muud kohtukulud summas 500 on aga tõendamata ja hüvitamisele seega ei kuulu. Reena Undrest kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.