lg 2);
lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt
lg-le 1, 2 ja 3 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kui kohus ei võta hagist loobumist vastu, teeb ta selle kohta põhjendatud määruse. Sel juhul asja menetlus jätkub (
Kostja ei ole hageja taotlusele vastuväiteid esitanud. Samuti ei ole ta esitanud menetluskulude hüvitamise nõuet. Seega seoses hageja loobumisega hagist, kuulub menetlus asjas lõpetamisele. Kohus peab menetluse lõpetamist võimalikuks kirjalikus menetluses. 10.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse 2 2-10-9990 menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (
lg 2).
lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks.
lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.
lg 4 järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
lg 5 kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Antud tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja on hageja nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, järelikult peab kostja kandma hageja menetluskulud. Hageja menetluskuludeks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv kokku 1000 kr /t.l. 15, 24/, hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv 450 kr /t.l. 26/, hagi tagamise tagatis 500 kr /t.l. 25/ ja veel kulud summas 500 kr. Kohus leiab, et nendest kuludest tuleb kostjal hagejale hüvitada hagi esitamisel tasutud riigilõiv kokku 1000 krooni. Muus osas tuleb hageja menetluskulude nõue jätta rahuldamata, kuna hagi tagamise taotluse jättis kohus rahuldamata ja seetõttu jäävad kulud hageja enda kanda. Tagatise summas 500 kr on kohus hagejale 8.03.2010.a määrusega tagastanud ja kostja neid täiendavalt hüvitama ei pea. Hageja nn muud kohtukulud summas 500 on aga tõendamata ja hüvitamisele seega ei kuulu. Reena Undrest kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.