KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Osalisel omaksvõtul põhinev Kirjalik menetlus poolte nõusolekul Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Rein Pokk Määruse tegemise aeg ja koht
- juunil 2010.a Pärnu Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-10-9322 Menetlustoiming Kohtuotsus osalisel omaksvõtul põhinev TsMS kirjalik menetlus poolte nõusolekul – TsMS § 403 Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja O.N. volitatud esindaja (volikiri tl.44) Annika Murulaid asukoht AB Concordia Pärnu Rüütli t. 14 Pärnu 80010 annika@estpak.ee Kostja A.N. volitatud esindaja (volikiri tl. 29) asukoht ÕB Jelena Smorodina OÜ Rüütli t. 29 Pärnu 80011 jelena.smorodina@mail.ee. RESOLUTSIOON Juhinduses PkS § 60 lg 2, § 61 lg 1 ja 4-5 ning § 63 lg 1 kohus otsustas. Rahuldada O.N. hagi A.N.’i vastu osaliselt. Jätta rahuldamata hageja tagasiulatuv A.N. elatisraha nõue summa 15 246 krooni ulatuses ja O.N.’i elatisraha nõue koos tulumaksuga – 2631,75 krooni.
- A.N. elatusraha nõue. Välja mõista A.N.’ilt isikukood xxxxxxxxxxx igakuuline elatisraha 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni alates hagi esitamisest 25.02.2010 kuni lapse A.N. isikukood xxxxxxxxxxx täisealiseks saamiseni xx xx xxxx.a O.N. isikukood xxxxxxxxxxx kasuks. Mitte rahuldada O.N. isikukood xxxxxxxxxxx nõue lapse A.N. isikukood xxxxxxxxxxx elatisraha välja mõistmiseks A.N.’ilt isikukood 38008114234 tagasiulatuvalt summas 15246 krooni.
- O.N.’i elatusraha suurendamise nõue. O.N. hagi A.N. vastu § 440 ja Tsiviilasi nr 2-10-9322 Edasikaebamise kord Välja mõista A.N.’ilt isikukood xxxxxxxxxxx igakuuline elatisraha 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni alates hagi esitamisest 25.02.2010 kuni lapse O.N.’i isikukood xxxxxxxxxxx täisealiseks saamiseni xx xx xxxx.a O.N. isikukood xxxxxxxxxxx kasuks. Mitte rahuldada O.N. isikukood xxxxxxxxxxx nõue lapse O.N.’i isikukood xxxxxxxxxxx elatisraha välja mõistmiseks A.N.’ilt isikukood xxxxxxxxxxx igakuise summa 456,75 krooni ulatuses. Menetluskulud jätta poolte kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Hageja nõue. Hageja lõplik nõue kujunes kohtule 27.04.2010 esitatud hageja arvamuses (tl. 39-43). Seoses elatise suurendamise nõudega
- Kostja on oma vastuses pikalt käsitlenud rahaliste vahendite kasutamist poolte kooselu ajal aastatel 2003 kuni 2004 ja aastal
- See osa kostja vastuväidetest ei ole asjakohane kuivõrd see ei puuduta hagiga hõlmatud perioodi.
- Kostja vastuse kohaselt on ta perioodil jaanuar kuni november 2009 tasunud lastele elatist vabatahtlikult, sellest, jaanuar, veebruar märts 2009 kahe lapse peale kokku 3500 krooni kuus, edasiselt 2500 krooni kahe lapse peale kuus. Asjaolu, et poeg O.N. ülapidamiseks ei oleks kostja kuni detsembrini 2009 kohtuotsusega määratud ulatuses elatist maksnud ei ole hageja kunagi väitnud ega sellele oma hagi rajanud. Elatise suurendamise nõudes ei pea hageja tõendama ega põhjendama, et kas kostja on kohtuotsusega talt juba välja mõistetud elatise tasumise kohustust täitnud või mitte. Hageja tugineb oma hagis sellele, et kohtuotsusega välja mõistetud elatis ei vasta PKS § 61 lg 4 sätestatud miinimummäärale ega ole lapse ülalpidamiseks piisav. Samas nagu nähtub kostja enda poolt esitatud tõenditest, siis alates 2009 aasta detsembrikuust ei ole kostja, isegi kohtuotsusega talt poja ülapidamiseks välja mõistetud määras ülapidamiskohustust täitnud.
- Kuivõrd hageja nõuab elatise suurendamist seaduses sätestatud miinimummäärani, ei pea hageja poja ülapidamiseks vajalike kulutuste suurust põhjendama. Kostja vastuse kohaselt ei ole elatisele tulumaksu lisamine põhjendatud ja tugineb siinjuures TMS § 231 lg 1, mis näeb ette, et vanem, kes peab ülal kahte või enamat alaealist last, võib maksustamisperioodil tulust maha arvata täiendava maksuvaba tulu iga kuni 17 aasta vanuse lapse kohta alates teisest lapsest. Kuna see säte võimaldab täiendava maksuvaba tulu mahaarvamist alates teisest lapsest, siis võib see säte olla kohaldatav tütre (teise lapse) kasuks elatise välja mõistmise otsustamisel, külla aga mitte poja kasuks välja mõistetud elatise suurendamise otsustamisel. 2
(6)Tsiviilasi nr 2-10-9322 Senine kohtupraktika on rõhutanud, et PKS § 61 lg 4 sätestatud elatise miinimummäär, on summa, mille last ülal pidav vanem peab kätte saama. Kui elatiselt tuleb maksta tulumaksu, tuleb see ka elatisele lisada. KoStja saab ju selle oma maksustatavast tulust maha arvata ning saab selle riigilt tagasi. Nii nagu eelpool selgitatud, siis poja ülapidamiseks välja mõistetud elatise suurendamise nõudes TMS § 231 lg 1 ei kohaldu. Seega tuleb elatise määramisel liita reaalsete lapse kulude põhjal arvutatavale elatisele tulumaksu katva osana elatisele juurde 2175 X 21% = 456,75 krooni. Seega on O.N.a ülalpidamiseks vajalik elatise summa kokku 2175 + 456,75 = 2631,75 krooni kuus. Seoses elatise välja mõistmise nõudega
- Kostja vastuse kohaselt on ta maksnud tütrele elatist vabatahtlikult ning ta on oma kohustuse kohaselt täitnud. See väide ei ole õige. Kostja poolt tasutu ei ole piisav ega vasta PKS § 61 lg 4 sätestatud miinimummäärale. Alates detsembrist 2009 pole kostja oma kohustust last ülal pidada täitnud üldse.
- Kostja tuginemine oma väidetes küll ühiselt tulu deklareerimiselt kostjale laekunud tulumakstagastusele ja küll tasutud kaasomandi oleva korteri laenumaksetele ei ole põhjendatud. Ühine kinnisvara soetamine ei seondu laste ülapidamiseks vajalike kulude tasumisega. Samas alates käesolevast aastast ei ole kostja ka ühtegi laenumakset tasunud. Seega ei ole kostja väited selles osas õiged ega ka sisult asjakohased.
- Kostja on perioodil jaanuar kuni märts 2009 maksnud tütre ülapidamiseks elatist 2500 krooni kuus. See osa kostja vastuväidetest, mis käitleb 2009 aasta jaanuari ja veebruarikuus tasutud makseid ei ole asjakohane kuivõrd see ei puuduta hagiga hõlmatud perioodi.
- Hageja võtab õigeks kostja vastuväited 2009 märtsi kuni detsembrikuus tasutud elatise maksete osas osaliselt. Samuti nõustub hageja sellega, et kuivõrd tütar on TMS § 231 lg 1 tähenduse nn teine lapse, kellest alates saab kostja maksustamisperioodil tulust maha arvata täiendava maksuvaba tulu, siis tema kasuks perioodiliste elatise maksete väljamõistmisel tulumaksu lisamine pole vajalik. Külla aga ei kehti see tagasiulatuvalt välja mõistmisele kuuluva elatise osas.
- Hageja nõustub, et 2009 märtsikuus tasutud summa 2500 krooni on piisav, ning selle kuu eest tagasiulatuvalt esitatud elatise nõudest summas 1631,75 krooni hageja loobub.
- Edasiselt aprill kuni detsember 2009 on kostja maksnud tütrele elatist summas 1500 krooni kuus. PKS § 61 lg 4 sätestatud elatise miinimummäär on 2175 krooni. Seega ei ole kostja perioodil aprill kuni november 2009 maksnud elatist piisavalt, vähem makstud elatise summa on 8 X 675 = 5400 krooni (neto).
- Edasiselt detsembrikuust kuni hagi esitamiseni (detsember 2009, jaanuar kuni veebruar 2010) ei ole kostja hagejale tütre ülapidamiseks elatist maksud. Seega on hageja nõude selle perioodi eest 3 X 2175 krooni 6525 krooni (neto).
- Seega elatise nõude nõue perioodi aasta enne käesoleva hagi esitamist (märts
- kuni veebruar 2010.) eest kokku on 6075 kr. + 6525 kr. = 12 600 krooni, millele lisandub tulumaksu katva osana 12 600 X 21% = 2646 krooni. Seega kokku 12 600 kr + 2646 kr = 15 246 krooni.
- Arvestades eelpoolesitatud sõnastab hageja on haginõude alljärgnevalt 3
(6)Tsiviilasi nr 2-10-9322
- muuta Pärnu Maakohtu 03.03.2003.a. otsusega kostjalt välja mõistetud elatise suurust ning mõista kostja A.N.’ilt hageja O.N. kasuks välja igakuine elatis 2631,75 krooni kuus xx xx xxxx.a. sündinud poeg O.N.’i ülalpidamiseks alates hagi esitamisest (s.o. alates 25.02.2010.) kuni poja täisealiseks saamiseni (s.o. kuni xx xx xxxx).
- mõista kostja A.N.’ilt hageja O.N. kasuks välja elatis xx xx xxxx.a. sündinud tütar A.N. ülalpidamiseks perioodi aasta enne hagi esitamist (25.02.2009 kuni 25.02.2010) eest ühekordses summas 15 246 krooni.
- mõista kostja A.N.’ilt hageja O.N. kasuks välja igakuine elatis xx xx xxxx. sündinud tütre A.N. ülalpidamiseks summas 2175 krooni alates hagi esitamisest (s.o. alates 25.02.2010.) kuni lapse täisealiseks saamiseni (s.o. kuni xx xx xxxx.).
- jätta kohtukulud kostja kanda. Kostja vastuväited hagile. Tutvudes hageja seisukohaga teatab kostja kohtule, et tema vastuväited O.N. hagile jäävad samaks.
- Kostja on nõus poja O.N.i ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurendamisega kuni miinimummäärani ehk 2175 kroonini ja seda alates hagi esitamise kuupäevast, s.o. alates 25.02.2010, kuid ei saa kostja nõustuda sellele tulumaksu 21% lisamisega. Hageja väide, et tema peab tasuma kättesaadud elatiselt tulumaksu 21%, ei tõenda veel, et hageja on tasunud eelnimetatud tulumaksu ja/või kavatseb seda teha edaspidi. Vastupidi on hageja 2010.aasta alguses saanud maksuametilt kätte üle 11 000 krooni tulumaksu tagasi kostja poolt 2009.aastal tasutud laenu intressidelt. Arvestades ka sellega, et laen on võetud 30.aastaks, intressidelt tulumaksu tagastamine on tagatud hagejale vähemalt poja täisealiseks saamiseni. Seejuures ei tasu hageja saadud elatiselt tulumaksu ka sama perioodi jooksul. Seetõttu miinimummäärani suurendatud elatisele tulumaksu lisamiseks puudub mingisugune alus.
- Kostja ei nõustu elatise tütre ülalpidamiseks väljanõudmisega aasta tagasiulatuvalt, s.o. alates 25.02.2009 ja seda alljärgnevatel põhjustel. Hageja ise tunnistas seda, et 2009.aasta veebruaris ja märtsis on kostja tasunud tütre ülalpidamiseks 2500 krooni kuus ja loobus elatise väljamõistmisest eelnimetatud perioodi eest, kuid lõppnõudes jälle viidab eelnimetatud perioodile, mis jääb kostjale täiesti arusaamatuks. Samas peab kostja vajalikuks veel kord rõhutada, et peale elatusraha laste ülalpidamiseks on kostja tasunud pangale ka laenu tagasimakseid ja seda kuni 2009.aasta novembri lõpuni. Hageja väide, et see ei puuduta käesolevasse asjasse, on täielikult alusetu. Kostja arvates selle tasumisega on tema taganud lastele heas kodus elamise. Peale selle on kostja võtnud endale ka hageja rahalise kohustuse laenu tagastamise osas ja seda vähemalt 1650 krooni ulatuses kuus, mistõttu hageja võiks kulutada sellest säästud raha laste muude vajaduste rahuldamiseks. Seetõttu leiab kostja, et elatist tütrele võiks välja nõuda alates 2009.aasta detsembri kuust.
- Kostja ei nõustu hageja poolt nõutud elatise ühekordse summaga 15 246 krooni perioodi eest 25.02.2009 kuni 25.02.2010 ja seda alljärgnevatel põhjustel. 4
(6)Tsiviilasi nr 2-10-9322 Siinkohal juhib kostja kohtu tähelepanu sellele, et põhimõtteliselt on hageja nõustunud asjaoluga, et tema ei pea tasuma ega tasu tulumaksu teisele lapsele saadud elatiselt tulumaksuseaduse § 23¹ mõttes, kuid elatisvõlgnevuse arvestamisel ikkagi arvestab tulumaksu 21% elatise summa juurde, mis on täielikult põhjendamatu. Peale selle on hageja ise kinnitanud, et 2009.märtsi kuus on kostja tasunud temale piisavalt elarusraha (2500 krooni) tütre ülalpidamiseks ja arvestab vähem tasutud osa elatiselt alates 2009.aasta aprilli kuust, kuid nn elatisvõlgnevuse lõpparvestuses jälle lisab 2009.aasta märtsi kuu ja selle kuu eest nagu oleks vähem tasutud osa 675 krooni, mis on täielikult alusetu, kuna 2009.aasta märtsis on kostja tasunud hagejale elatusrahana 3500 krooni, millest 1000 krooni poja ülalpidamiseks ja 2500 krooni tütre ülalpidamiseks. Seega hageja väide, et 2009.aasta märtsi kuus nagu oleks kostja 675 krooni võrra vähem tasunud elatusraha tütre ülalpidamiseks, ei vasta tõele. Juhul kui kohus leiab, et tütre ülalpidamiseks elatusraha kindlaks määramisel ei pea arvestama kostja poolt tasutud elamulaenu tagasimaksetega, siis perioodi eest 25.02.2009 kuni 25.02.2010 elatised tütre ülalpidamiseks võiksid olla mitte rohkem kui 11 691,96 krooni vastavalt alljärgmisele arvestusele: 2009.aasta apriil – november (8 kuud) vähem tasutud 675 krooni võrra x 8 kuud = 5400 krooni 31.12.2009 – 31.01.2010 (2 kuud) 2175 x 2 = 4350 krooni 01.-25.02.2010 (25 päeva) 1941,96 krooni kokku: 11 691,96 krooni. Kuid kostja arvates elatise tütrele kindlaksmääramisel tuleb ikkagi arvestada selle asjaoluga, et kuni 2009.aasta novembri lõpuni on kostja täitnud tütre ülalpidamiskohustuse elatusraha summas 1500 krooni kuus hageja kontole ülekandmisega kui ka elamulaenu tagasimaksmisega kogu summas 3300 krooni kuus, millest hageja osa on 1650 krooni, ning seetõttu kindlaks määrata elatusraha kostjalt väljamõistmist alates 01.detsembrist 2009. Sel juhul kostjalt tagasiulatuvalt väljamõistetud elatusraha suurus tütre ülalpidamise osas hagi esitamise ehk 25.02.2010 seisuga võiks olla 6291,96 krooni vastavalt alljärgmisele arvestusele: 01.12.2009 – 31.01.2010 (2 kuud) 2175 x 2 = 4350 krooni 01.-25.02.2010 (25 päeva) 1941,96 krooni kokku: 6291,96 krooni. Kohtu põhjendus Oma vastuses kosja tunnistab laste elatusraha nõuet 2175 krooni ulatuses poja O.N.’i(tl.49 arvamuse p1 ) ja tütre A.N. suhtes (tl. 50 p 2 viimane lause). Seega nimetatud summa 2175 krooni ulatuses loeb kohus hagi tõendatuks kostja osalise omaksvõtuga. Hageja nõue poja O.N.’i elatisraha määra osas, mis ületab miinimummäära 2175 krooni tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub hageja vastuväitega, et hagejal on võimalus nimetaud summa ulatuses saada seaduslikus korras tulumaksu tagasi. Seega summa 456,75 krooni ulatuses tuleb jätta hagi rahuldamata. 5
(6)Tsiviilasi nr 2-10-9322 Hageja nõue, välja mõista tagasi ulatuvalt tütre A.N. elatusraha on alusetu ja selles osas tuleb hagi jätta rahuldamata.. Tulenevalt PkS § 61 lg 1 tekib hagejal nõudeõigus, kui kostja ei täida ülapidamiskohustust. Kostja on tõendanud, et ta on täinud vabatahtlikult oma türe ülalpidamis kohustst. Antud asjaolu on tõendatud panga maksekorraldustega (tl. 19-24), millest nähtub, et kostja on hagejale igakuiselt üle kandnud 1500 kuni 3500 krooni, millest tütre elatisraha moodustub 1500 kuni 2500 krooni. Kõne alla tuleks hageja tagasiulatuv nõue detsembrist 2009 kuni hagi esitamiseni 25.02.10, kuid sellist nõuet hageja pole esitanud. Hageja on kohtule esitanud eksliku väite, nagu oleks kostja kandmus tütre ülalpidamiskohustust 1000 krooni kuus. Kostja on tõendanud, et tegeliklt on ta kandmud ülalpidamiskohustust suuremas ulatuses. Menetluskulud tuleb jätta poolte kanda, hagi rahuldati osaliselt ja poooled kasutavad õigusabi, millest tulenevalt peaks pooltel olema võrdsed kulutused õigusabile, ebaõiglane oleks määrata kulud ühe poole kanda kui seda raha võb kasutada laste ülalpidamiseks. Rein Pokk Kohtunik 6
(6)