Obsah (4)

§ 428§ 150§ 661§ 466

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Rita Kulberg Määruse tegemise aeg ja koht 27.september 2011.a. Põlva kohtumaja, Võru tn.12, Põlva Tsiviilasja number 2-09-47772 Tsiviilasi AS E. S. O. T. vast

§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Kohus leiab, et poolte kompromissi võib kinnitada, kuivõrd see pole vastuolus heade kommetega või seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ja kompromissi on võimalik täita. Seoses kompromissi kinnitamisega kuulub

§ 428lg 1 p 4 alusel menetlus asjas lõpetamisele.

Hageja esindaja on seoses kompromissilepingu sõlmimisega ühtlasi taotlenud tasutud riigilõivust poole tagastamist summas 319,56 euro. Peale selle on hageja 26.09.2011.a. esitanud kohtule täiendava taotluse hagi esitamisel enamtasutud riigilõivu 1500 krooni so 95,87 euro tagastamiseks. Vastavalt

§-le 150 lg 2 p 1 tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Vastavalt

§-le 150 lg 2 p 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus leiab, et hageja taotlus enamtasutud riigilõivu kui tasumisele kuulunud riigilõivust poole tagastamiseks on põhjendatud ja kuulub

§ 150lg 2 p 1 ja 2 alusel rahuldamisele.

Hageja esindaja J. I. on 22.09.2009.a. tasunud Rahandusministeeriumi arvele 221023778606 viitenumbrile 2900072369 riigilõivu 2057,59 krooni selgitusega „riigilõiv aktsiaselts E. S. eest O. T. “ ja 07.05.2010.a. tasunud Rahandusministeeriumi arvele 221023778606 viitenumbrile xxxxxxxxxx tasunud riigilõivu 7942 krooni selgitusega „riigilõiv hagilt O. T. “ , seega kokku 9999,59 krooni so 639,09 eurot. Tartu Maakohtu 09.07.2010.a. määruses hagi menetlusse võtmise kohta on asutud seisukohale, et hagihinnast 68586,36 krooni tulenevalt pidi riigilõivu tasuma kokku 8500 krooni. Seega on hageja tasunud riigilõivu rohkem kui seaduses nõutud. Kohtumääruse tegemisel on jäänud aga tähelepanuta, et hageja ei olnud hagi esitamisel täiendavalt tasunud mitte 7942,41 krooni, vaid 7942 krooni. Seega on hageja nõutavast enam tasunud 1499,59 krooni so 95,84 eurot, mitte 1500 krooni so 95,87 eurot, nagu märgitud riigilõivu tagastamise avalduses.

§ 150lg 1 p 1 alusel kuulub hagejale tagastamisele enamtasutud riigilõiv 95,84 eurot.

Eeltoodust tulenevalt tasumisele kuulunud riigilõivust 8500 krooni (543,25 eurot) on pool 4250 krooni so 271,63 eurot.

§ 150

lg 2 p 2 alusel saab hagejale tagastada 271,63 eurot, mitte 391,56 eurot nagu märgitud riigilõivu tagastamise avalduses. Eeltoodust tulenevalt on ebatäpne ka kompromissilepingus märgitud riigilõivu suurus. Kohus peab võimalikuks vastava ebatäpsuse poolte kompromissilepingus kõrvaldada, vähendades kompromissilepingu punktis 1.4 märgitud kostja maksekohustust riigilõivu osas 47,94 euro ulatuses. Seega saaks hageja seoses kompromissilepingu sõlmimisega riigilt riigilõivu katteks tagasi 271,63 eurot ja kostjalt kompromissilepingu punktis 1.4 märgitud tingimuse saabumisel 271,62 eurot so kokku 543,25 eurot. Riigilõivu tagastamisel arvestab kohus hageja esindaja avaldustes märgitud taotlusi enamtasutud riigilõivu ja tasumisele kuulunud riigilõivust poole tagastamiseks erinevatele pangakontodele. Pooled on kokku leppinud ka määruskaebuse esitamise õigusest loobumises

§ 661lg 4 kohaselt.

Kuna pooled on määruskaebuse esitamise välistanud, on käesolev määrus lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.

§ 466lg 3 kohaselt määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest.

Kohtunik Rita Kulberg