Tsiviilasi nr 2-10-8414 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 24.08.2010.a Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-8414 Tsiviilasi Mx

) § 24 lg 3 kohaselt hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. Kohus ei lahenda seega hageja nõuet puhkusehüvitise saamiseks, kuna sellist nõuet hageja töövaidluskomisjonile ei esitanud.

§ 24

lg 4 kohaselt kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult võis osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina.

§ 25

lg 1 kohaselt töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga; kohus on asja lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni otsusega selle vaidlustamata osas. Eeltoodust tulenevalt menetleb kohus hageja nõudeid: 1) välja mõista vähem arvestatud ja vähem makstud töötasu 15152 krooni, 2) välja mõista vähem arvestatud koondamise hüvis 6382 krooni, 3) välja mõista töötasust kinnipeetud 2452 krooni. Aegumise küsimus Kostja väited aegumise küsimuses: Hageja on 02.12.2009.a töövaidluskomisjoni istungil loobunud oma 09.10.2009.a avalduses toodud nõuetest. Töövaidluskomisjon selgitas hagejale 2 loobumise tagajärgi. Hageja on 20.01.2010.a esitanud samad nõuded samal alusel kui 09.10.2009.a avalduses, töövaidluskomisjon rahuldas nõuded. Kostja on seisukohal, et kord loobutud nõudeid ei saa enam kostja vastu esitada. ITLS § 14 lg 3 p 4, 5 ja 6 nõuetele vastav avaldus on esitatud alles 20.01.2010.a ja sellest tulenevalt tuleb töötasu nõudele kohaldada aegumist lähtudes ITLS § 6 lg 3 kui nõuetele, mis on vanemad kui kolm aastat. Puhkusetasu nõude puhul ei ole tegemist töötasunõudega ja sellele kuulub kohaldamisel aegumine lähtudes ITLS § 6 lg 1. Hageja kohtuistungil leidis, et tema nõuded ei ole aegunud. Töövaidluskomisjoni 02.12.2009.a istungil ta ei loobunud oma nõuetest, vaid teatas, et täpsustab nõudeid. Hiljem esitaski täpsustatud nõuded. Kohus leiab, et hageja ei ole töövaidluskomisjonis oma nõuetest loobunud.

§ 15

lg 2 p 1 kohaselt avaldaja loobub enne töövaidluskomisjoni istungit või istungi ajal kõikidest esitatud nõuetest, üksikutest nõuetest loobumisel lõpetab töövaidluskomisjon menetluse loobutud nõuetes. Töövaidluskomisjoni 02.12.2009.a istungi protokollist (TVK toimik lk 107) nähtuvalt on Mxxxxx Hxxxxistungil avaldanud: ei ole esitanud peale tööandja dokumentide saamist täpsustatud nõude arvestust; loobub nõudest; soovib nõuet täiendada ja soovib istungi edasilükkamist. AS-i Kaltsiit esindaja on istungil avaldanud: nõustub istungi edasilükkamisega. Töövaidluskomisjoni toimikust nähtub, et komisjon ei ole teinud midagi nõuetest loobumise vastuvõtmiseks, menetlus on jätkunud. Eeltoodust tulenevalt on kohtu seisukoht, et nõuetest loobumist ei ole toimunud ning seega ei ole nõuded ka aegunud. Hageja nõuded ja põhjendused, kostja vastuväited Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel 22.05.1998.a sõlmitud tööleping, millise kohaselt hageja asus tööle AS-i Kaltsiit paekarjääri töölise ametikohale määramata ajaks (TVK toimik lk 80-81). Palgaks lepiti kokku 3,5 krooni tund ja hiljem muudeti palka poolte kokkuleppel üheksal korral. Kogu töötamise aja olid pooltevahelised suhted head ja pooltel teineteisele pretensioone ei olnud. 31.07.2009.a esitas tööandja töötajale ülesütlemisavalduse, milles teatas, et alates 01.09.2009.a on seoses tootmise mahu vähenemisega koondatud paekarjääri töölise ametikoht, töötajaga lõpetatakse tööleping TLS § 89 lg 1 alusel ning makstakse hüvitist kahe kuu keskmise palga ulatuses. Viimased kolm aastat on hagejale töötasu valesti arvestatud ja makstud. Töötasu arvestuseks on võetud tunnitöö. Tööandja on jätnud tasustamata kolme aasta ületunnitöö. Palgaseaduse § 15 lg 2 kohaselt tuleb ületunnitöö ja puhkepäevadel töötamise aega tasustada 1,5 koefitsendiga. Kostja vastuväidete kohaselt tuleb hagi jätta rahuldamata. Kostja on töötasu õigesti arvestanud kohaldades summeeritud tööaja arvestust. Töötasu on hagejale koguulatuses välja makstud, samuti koondamishüvitis. Alusetu on olnud hagejale puhkusetasu väljamõistmine, kuna hageja ei ole vastavat nõuet esitanud. Hagejal ei ole õigust novembris 2008.a kinnipeetud töötasule, kuna pooltevahelise leppe p 4 kohaselt oli kostjal õigus tulemustasu mitte maksta. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Töölepingu seaduse § 131 lg 1 kohaselt enne

1. aasta
2. juulit sõlmitud töölepingule kohaldatakse alates
3. aasta
4. juulist töölepingu seaduses sätestatut; lg 2 kohaselt lõikes 1 sätestatu ei välista ega piira lepingupoolte õigusi ega kohustusi, mis on tekkinud enne
5. aasta
6. juulit. Töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne
7. aasta 1.juulit, kohaldatakse senikehtinud seadust. Poolevaheline tööleping sõlmiti 22.05.1998.a ja lõpetati 01.09.2009.a. Seega tuleb käesoleval juhul kohaldada 3 peamiselt varemkehtinud töölepingu seadust, kuni 30.06.2009.a kehtinud palgaseadust ning töö- ja puhkeaja seadust, töösuhtele alates 01.07.2010.a tuleb kohaldada käesoleval ajal kehtivat töölepingu seadust. Nõue vähemarvestatud töötasu väljamõistmiseks Hageja nõue on mõista kostjalt välja valesti arvestatud töötasu ajavahemiku oktoober 2006.a kuni august 2009.a eest. Töövaidluskomisjon mõistis hageja kasuks välja vähem arvestatud ja vähem makstud töötasu 15152 krooni. Pooltevahelise töölepingu p 3.1 kohaselt on tööaja kestus 8 tundi ja nädalas 40 tundi, töö algab kl 8.00 ja lõppeb 16.30 (TVK toimik lk 80-81). AS-i Kaltsiit töösisekorra eeskirjade p 4 kohaselt vajadusel kasutatakse tööaja summeeritud arvestust, kus tööpäeva pikkus on kuni 12 tundi ja arvestusperioodiks kolm kuud; sel juhul tööaeg määratakse tootmisjuhi poolt koostatud igakuise töögraafikuga. Tunnistajate Rxxxx Lxxxxxx ja Sxxxx Axxx ütlustest nähtub, et hageja suhtes kohaldati vajadusel tööaja summeeritud arvestust; talvel oli ettevõttes töökoormus suurem ja suvel väiksem, suvel tehti pikki päevi ja talvel lühemaid, samuti anti talvel vabu päevi; summeeritud tööaja arvetust peeti aasta lõikes; töötajad aktsepteerisid sellist tööaega; Mxxxxx Hxxxxoli juba 12 aastat sellise töökorraldusega nõus olnud. Mxxxxx Hxxx andis ütlusi selles, et tööd oli nii suvel kui talvel, 11-tunnised tööpäevad, kolm päeva tööl ja kolm päeva vaba; viimased kaheksa kuud tööandja enam ei võimaldanud tööd selliselt, et kolm päeva tööl ja kolm vaba, lõpuks istuti kodus, ei lubatud tööd teha, oldi kodus ka kuus päeva järjest; tööaja summeeritud arvestust ei olnud. Eeltoodust nähtub, et AS-s Kaltsiit kohaldati summeeritud tööaja arvestust, kuid seda ei olnud töölepingus fikseeritud. Tööaja summeeritud arvestuse kohaldamine oli fikseeritud AS-i Kaltsiit töösisekorra eeskirjades. Eeskirjade p 4 (TVK toimik lk 28) sätestab, et vajadusel kasutatakse tööaja summeeritud arvestust, kus tööpäeva pikkus on kuni 12 tundi ja arvestusperioodiks kolm kuud; sel juhul tööaeg määratakse tootmisjuhi poolt koostatud igakuise töögraafikuga. Tunnistajate ütlustest ilmneb, et tegelikkuses oli arvestusperioodiks üks aasta, aga mitte kolm kuud. Kuni 30.06.2009.a kehtinud töö- ja puhkeaja seaduse § 14 lg 3 kohaselt kui tööajanormi täidetakse tööpäevast pikema ajavahemiku jooksul, kohaldatakse tööaja summeeritud arvestust; lg 5 kohaselt tööaja summeeritud arvestuse korral on tööandja kohustatud koostama tööajakava kogu arvestusperioodi või vähemalt iga kalendrikuu kohta ning tegema selle töötajatele teatavaks hiljemalt viis päeva enne arvestusperioodi või kalendrikuu algust. Kuni 30.06.2009.a kehtinud palgaseaduse § 2 lg 5 kohaselt juurdemakse on summa, mida tööandja maksab töötajale selleks, et tagada talle ettenähtud palgatase ja hüvitada võimalik palga vähenemine; § 18 lg 2 kohaselt kui töötaja ei saa täita tööülesannet temast olenemata asjaoludel, maksab tööandja väljateenitud palgale juurde ulatuses, millega palgaarvestusaja jooksul tööl oldud aja eest oleks tagatud töölepingus kokkulepitud palgamäär. Kuni 30.06.2009.a kehtinud töölepingu seaduse § 49 p 1 kohaselt tööandja on kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ja 2 kohaselt maksma töö eest kokkulepitud tasu. TLS § 50 p 1 kohaselt töötaja on kohustatud tegema kokkulepitud tööd ja p 2 kohaselt pidama kinni tööajast. Lõuna Inspektsioon andis 27.11.2008.a nõusoleku töötajate tööaja lühendamiseks 24 tunnini nädalas (TVK toimik lk 86). Pooltevahelise leppega on hageja tööaega vähendatud 10.03.2009.a kuni 31.12.2009.a selliselt, et tööaeg on 3 tööpäeva ja 3 puhkepäeva ning tööpäeva pikkus on 8 tundi (TVK toimik lk 84). Kohtu seisukoht on, et tööaja arvestamisel tuleb eelkõige lähtuda konkreetsest töölepingust. Omavaheline kokkulepe ja töösisekorraeeskirjad on teisejärgulise tähtsusega. Hagejal on õigus nõuda tasu töölepingu alusel s.o 40 tunni eest nädalas, välja arvatud aja eest, kui oli vastav tööinspektsiooni kooskõlastus ja poolte kokkulepe tööaja vähendamiseks. Töölepingus ettenähtud tööga kindlustamata aja eest tuleb tööandjal teha juurdemakseid. 4 Kuni 30.06.2009.a kehtinud palgaseaduse § 14 lg 1 kohaselt ületunnitöö eest lisatasu maksmine või hüvitamine vaba aja andmisega määratakse kindlaks poolte kokkuleppel. Käesoleval juhul ei ole olnud kokkuleppe olemasolu ületunnitöö hüvitamiseks vaba aja andmisega; Palgaseaduse § 14 lg 2 kohaselt ületunnitöö iga tunni eest töötajale makstav lisatasu ei tohi olla väiksem kui 50% selle töötaja tunnipalga määrast. Hageja nõue hõlmab normtundide tasu ja ületunnitöö tasu hüvitamist ajavahemikus oktoober 2006.a kuni august 2009.a. Ajavahemikus oktoober 2006.a kuni august 2009.a on hagejal vähemtöötatud normtunde 220,5 ja ületunde 53 (tl 15-16). Hageja on esitanud arvestuse töötasu vähemmakstud töötasu saamiseks summas bruto 28895 krooni (TVK toimik lk 111). Kostja on hageja kasuks menetluse ajal tasunud bruto 13843 krooni (TVK toimik lk 140). Hageja seisukoha kohaselt on hüvitamata on 15152 krooni töötasu bruto. Kostja on esitanud omapoolse arvestuse, kus töötasu arvutamisel on arvestatud ka riiklike pühadega, hageja puhkusepäevadega ning hageja töövõimetuslehel viibimisega (tl 15-17). Kohus võtab aluseks tööandja arvestused tööaja ja töötasu kohta, kuna selles osas on tööandja arvestused usaldusväärsemad. Tööandja on tööaja ja töötasu arvestust teinud vahetult ja jooksvalt töö käigus, arvestused on koostanud kostja raamatupidaja ja hageja vahetu ülemus, kostja on arvestuse kohta esitanud kirjalikud tõendid (TVK toimik lk 30-79). Saadav vähemmakstud töötasu summa kostja arvestuse kohaselt on 18892 krooni. Nimetatud summast tuleb maha arvata töövaidluskomisjoni menetluse ajal tasutud 13843 krooni bruto ning jääb vähemmakstud töötasu 5049 krooni bruto. Kostja väide on, et AS Kaltsiit on maksnud alates detsembrist 2008.a, kui firma läks üle lühendatud tööajale, lisatasu 27 krooni tunnis 187 tunni eest summas 5049 krooni, mis tuleb hageja nõudest maha arvestada (tl 17). Kuni 30.06.2009.a kehtinud palgaseaduse § 2 lg 4 kohaselt lisatasu on summa, mida tööandja maksab töötajale põhipalgale lisaks täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest või muudel õigusaktis, kollektiivvõi töölepingus ettenähtud juhtudel, samuti preemiana tööandja ühepoolse otsuse alusel. Kostja poolt koostatud arvestustest nähtuvalt (tl 17) on tööandja tasunud lisatasu iga töötatud tunni eest 27 krooni, kokku 5049 krooni. Hageja aga nõuab töötasu samas summas tööandja poolt kindlustamata normtundide eest. Kuna hagejale on sama summa teisel alusel välja makstud, on tema nõue selles osas rahuldatud. Eeltoodust tulenevalt täiendavat töötasu normtundide ja ületunnitöö eest hagejale välja maksta ei tule ja hageja nõue tuleb jätta rahuldamata. Nõue novembris 2008.a kinni peetud 2452 krooni s.o 20% töötasust väljamõistmiseks Pooltevahelise 01.01.2008.a sõlmitud töölepingu lisa (TVK toimik lk 11) p. 4 kohaselt mäejaoskonna juhtkonnal on õigus olenevalt tööülesannete täitmisest ja töö kvaliteedist tulemustasu järgi saadavat palgaosa suurendada või vähendada kuni 25%. Tööandja on väitnud, et töötaja ei täitnud tööülesandeid korralikult ja seetõttu tulemustasu ei makstud. Kohtu arvates ei ole oluline, millisel põhjusel tulemustasu ei makstud. Tulemustasu on kohtu arvates igal juhul tasu, mida makstakse tööandja suvast tulenevalt ning töötajal ei ole õigus seda nõuda. Mxxxxx Hxxxx nõue nõutavast tulemuslikuma töö eest tasu saamiseks novembris 2008.a tuleb jätta rahuldamata. Nõue täiendava koondamishüvitise 6382 krooni väljamõistmiseks Mxxxxx Hxxxx teavitati tema koondamisest 31.07.2009.a, koondamise kuupäev oli 01.09.2009.a. Koondamisest teavitamisel määrati Mxxxxx Hxxxxxx hüvitist kokku kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kuna pooltevaheline töösuhe kestis 12 aastat ja 1 kuu varemkehtinud töölepingu seaduse ajal ja kaks kuud käesoleval ajal kehtiva töölepingu seaduse ajal, tuleb Mxxxxx Hxxxx suhtes käesoleval juhul kohaldada varemkehtinud 5 töölepingu seadust. Kuni 30.06.2009.a kehtinud töölepingu seaduse § 87 lg 1 p 3 kohaselt töötajale, kellel on tööandja juures staaži üle 10 aasta, tuleb tema koondamisest ette teatada mitte vähem kui neli kuud. TLS § 90 lg 1 p 1 c kohaselt makstakse üle 10 aasta tööandja juures töötanud töötajale hüvitist nelja kuu keskmise palga ulatuses. TLS § 87 lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi
8. ja
9. lõikes ettenähtud tähtaegade mittejärgimisel on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitust keskmise päevapalga ulatuses iga tööpäeva eest, mille võrra töölepingu lõpetamisest vähem ette teatati, mainitud hüvituse maksmine ei vabasta tööandjat kohustusest maksta töötajale § 90
10. lõikes ettenähtud hüvitust. Tööandja tasus Mxxxxx Hxxxxxx menetluse ajal saamata ühe kuu koondamishüvitise 2150 krooni bruto (TVK toimik lk 132 ja 14). Kahe kuu koondamishüvitis oli tasutud varem. Eeltoodust tulenevalt on Mxxxxx Hxxxxõigustatud saama koondamishüvitist 1 kuu vähemteatatud aja eest summas 2150 krooni bruto, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskuluse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldati osaliselt, siis jätab kohus poolte menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kohus juhindub tsiviilasja lahendamisel TsMS §-dest 434, 435, 436 lg 1, 2, 3, 4, 6 ja 7, 438, 439, 441 lg 1,
11. Haide Rimmel kohtunik 6