alusel hagimaterjalid kostjale ja kohustas teda hagile kirjalikult vastama hiljemalt 25.03.2010a. Kostja vastas, et nõustub elatise summaga 1000 krooni kuus, alates 01.01.2010a. Kostjale jääb arusaamatuks, milliste andmete alusel märkis hageja lapse kuludeks 5000 krooni kuus. Kostja loeb lapse vajaduste osas mõistlikuks 2000 krooni kuus, millest on nõus kandma pool, s.o. 1000 krooni kuus. Kostja palub kohtul kohaldada PerS § 61 lg 6 p 3 ning arvestades majanduslangusest tingitud suurt tööpuudust, vähendada elatist alla Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimummäära. Kostja on esitanud enda sissetulekute kohta tõendid: tööleping( tk 16), töötuna arvelevõtmise otsuse( tl 17), pangakonto väljavõtted( tl 18-20). Hageja oma 15.04.2010a vastuses kohtule teatab, et ei nõustu alla miinimummäära elatise summaga ja soovib elatist 2175 krooni kuus. Hageja esitas tõendina xxxxxxx lasteaia märtsikuu arve summas 662,80 krooni( tl 25) ja perearst Üxxx Lxxxxtõendi, et Kxxxxx Fxxxxxxxxx on diagnoositud mitteallergiline bronhiaalastma( tl 26). Kostja oma 04.05.2010a vastuses( tl 30), vastuseks hageja 12.04.2010a avaldusele teatab, et on nõus maksma tütre ülalpidamiseks hagejale elatist 2175 krooni kuus alates 01.01.2010a. Hageja soovis algselt elatist 3000 krooni kuus, kuid vähendas summat 2175 kroonini. Hageja nõude osalise rahuldamise puhul võib kohus jätta poolte menetluskulud nende endi kanda, mida kostja ka teha palub. KOHTU SEISUKOHT Kohus, vaadanud läbi hagimaterjalid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
lg.1 ja lg.3 järgi kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada kohtuistungit pidamata hagi õigeksvõtul põhineva otsusega
lg 1, 3 alusel, kuna kostja on hagi õigeks võtnud.
lg 1 alusel võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus. Kohtule esitatud sünnitunnistuste koopia(tl.4) põhjal tuvastas kohus, et pooltel on xxxxxxxxxxa sündinud tütar Kxxxxx Fxxxxxxxx. Hageja palub kohtul kostjalt lapse ülalpidamiseks välja mõista igakuine elatis 3000 krooni kuus, hiljem vähendab summat ja nõustub elatisega 2175 krooni kuus alates 01.01.2010a. PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Poolte laps elab hageja juures ja tema ülalpidamisel. PkS § 61 lg 2 kohaselt tuleb elatise määramisel lähtuda kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Elatise alammäär on PkS § 61 lg 4 kohaselt ½ kehtivast miinimumpalgamäärast. Alates 01.01.2008.a on elatise miinimummääraks 2175 krooni kuus. Kostja on elatisenõudega 2175 krooni nõustunud. Elatis mõistetakse välja kooskõlas PkS §-ga 70 lg 1 alates 01.01.2010a. nagu on soovinud hageja kuni lapse täisealiseks saamiseni. Alates 01.07.2010 kehtiv Perekonnaseadus, mis sätestab elatise (ülalpidamise) andmise viisi §-s 100 lg.2, kokkuleppimise võimaluse lg.3 ja kohustuse maksta elatis iga kalendrikuu eest 2 ette lg.4, igakuise elatise ühele lapsele, mis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (§ 101 lg.1).
lg.1 p.1 alusel tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse viivitamata täidetavaks. Viivitamatu täitmise ulatuseks
Menetluskulude jaotus
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
sätestab menetluskulude jaotuse hagilises perekonnaasjas- kumbki pool kannab oma menetluskulud ise (lg.1). Andmeid menetluskulude kohta ei ole pooled seni kohtule avaldanud. Kostja soovib, et menetluskulud jäetaks poolte endi kanda. Menetluskuludeks on postikulu kokku 77.50 krooni.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus leiab, et arvestades nõude olulist vähendamist hageja poolt ja kostja nõustumist vähendatud nõudega ehk kumbki pool on teinud järelandmisi, on põhjendatud poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Riigi tuludesse makstavad menetluskulud (postikulud) mõistab kohus välja kostjalt, kuna nende kulude vältimine olnuks võimalik juhul kui kostja oleks lapse ülalpidamiskohustust täitnud ilma kohtu sekkumiseta. Kohtunik Ü.Raag 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.