← Eesti

2-09-39497/21

Obsah (4)§ 113§ 397§ 158§ 162

2-09-39497 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 5.november 2010. a Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-39497 Tsiviilasi OÜ

§ 113lg 1 sätestatud määras.

Kostja enda lepingulist kohustust täitnud ei ole. Võlausaldaja esitas kohtusse nõude võla väljamõistmiseks maksekäsu kiirmenetluses. Sellele nõudele esitas võlgnik täiesti alusetu vastuväite selles, et ta võlgneb lepingujärgselt võlausaldajale ainult põhivõla 10 000 krooni ja mingeid kõrvalkohustusi lepingust ei tulene. Laenulepingu punkti 6.3 kohaselt kohustus kostja laenusaajana maksma ühekordset leppetrahvi summas 10 000 krooni juhul, kui ta viivitab üle 60 (kuuekümne) päeva lepingujärgse intressi tasumisega. Kuni käesoleva ajani ei ole võlgnik täitnud ühtegi enda lepingujärgset kohustust. Võlaõigusseaduse (

) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 397lg 1 järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Lepingust tulenevalt võlgneb võlgnik võlausaldajale nii intressi (10 790 krooni), viivised (1 035 krooni) kui leppetrahvi (10 000 krooni) – see on kordi üle põhivõla. Valitseva kohtupraktika kohaselt ei mõisteta võlgnikult kõrvalkohustuste eest välja üle põhivõla suuruse, seega soovib hageja kohtult põhivõla ja samas suuruses kõrvalkohustuste võlgnevuse väljamõistmist. Juhindudes TsMS §-dest 362 ja 363 palub hageja: 1) mõista H J’lt välja OÜ Laenu Invest kasuks põhivõlg 10 000 krooni ja kõrvalkohustusena 10 000 krooni ning kohtukuluna hagiavalduselt tasutud riigilõiv 4 000 (725 + 3 375) krooni. Hageja palub kohtukulud panna H J kanda. Vastuseks kostja vastuväidetele märgib hageja, et kostja esitatud põhjendused kohustuse mittetäitmise kohta ei ole tõsiselt võetavad. Makseraskused ei vabanda ja ei vabasta mingil moel võlgnikku enda kohustuse täitmisest. Kohtuistungile hageja ei ilmunud, kuid palus 19.10.2010.a. esitatud avalduses asja lahendamist hageja esindaja osavõtuta /t.l. 47-48/ ja hagi rahuldada ning kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 10 000 krooni ja kõrvalkohustusena 10 000. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt kohtukulud. KOSTJA PÕHJENDUSED 2.Kostja väitel kasutas laenuandja ära tema majanduslikku rasket seisu, teades et tal on raha kiiresti vaja, ei selgitanud ta mida see endaga kaasa toob. Paanikas kirjutas kostja alla ka laenulepingule ja võttis endale kohustuse. Laenuandja teadis et tal ei ole tööd ega sissetulekut, seega ta teadis, et kostjal ei ole kuidagi võimalik täita võetud laenukohustust. Kostja saab aru, et võlg on võõra oma ja püüab igati selle poole, et seda tagasi maksta. Kostja on nõus tagasi maksma põhivõlgnevuse 10 000 kr, aga ei ole nõus maksma täielikult kõrvalkohustusi. Tänasel päeval on kostjal kohustus ülal pidada 9 kuust last ja lapse ema ja tulenevalt olukorrast, et ta on jätkuvalt töötu ning et tal ei ole sissetulekuid, palub kostja kohtul määrata talle põhivõla maksmiseks graafik ning temalt mitte välja nõuda kohtukulusid /t.l. 35, 42/. Kohtuistungile kostja ei ilmunud, kuid 19.10.2010.a. avalduses oma mitteilmumise kohta märkis kostja, et ta ei ole vastu, kui asi sisuliselt ilma temata lahendatakse /t.l. 46/. 2

(4)2-09-39497 KOHTU SEISUKOHT
  1. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
  2. Kohus pidas TsMS § 414 lg 1 alusel võimalikuks asja sisulist lahendamist poolte osavõtuta.
  3. Pooltel puudub vaidlus selles, et kostja on 11.11.2008 sõlmitud laenulepingu alusel hagejalt saanud laenu 10 000 krooni tähtajaga neli kuud, s.o kuni 15.03.2009 ning et laenusumma on käesoleva ajani kostja poolt hagejale tagasi maksmata. Hageja väitel võlgneb kostja talle ka lisaks intressi (10 790 krooni), viivised (1035 krooni) ja leppetrahvi (10 000 krooni) – see on kordi üle põhivõla, mistõttu on hageja vähendanud kõrvalkohustuste nõuet 10 000 kroonini. Kostja on vaidlustanud osaliselt kõrvalkohustuste nõude, täpsustamata kohtule mis asjaoludel ja millises ulatuses ta kõrvalkohustuste nõuet ei tunnista.
  4. Võlaõigusseaduse (edaspidi

) 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutmisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 158

lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

§ 397lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. 7. 11.11.2008.a. sõlmitud laenulepingu /t.l. 20- 24/ punktis 6 võttis kostja endale kohustuse tasuda laenusumma kasutamise eest intressi 84% aastas. Kokkulepitud intressi kohustus kostja tasuma igakuiselt hagejale tagasi maksmata laenusummalt lepingu punktis 5.1 fikseeritud intressimäära alusel ja vastavalt graafikule. Laenulepingu punkti 6.3 kohaselt kohustus kostja laenusaajana maksma ühekordset leppetrahvi summas 10 000 krooni juhul, kui ta viivitab üle 60 (kuuekümne) päeva lepingujärgse intressi tasumisega. Lisaks lepiti kokku viiviste tasumises kostja poolt (lepingu punkt 8) kohustuse mittetähtaegse täitmise korral

§ 113lg 1 sätestatud määras.

Ajas on tõendatud, et kostja ei ole laenulepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt täitnud ning kokkulepitud tähtajaks laenu ega intressi tagastanud. Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt laenu tagastamist, intressi maksmist ja viivise tasumist, samuti leppetrahvi. Tulenevalt

§ 113

lg-st 8 võib viivist maksma kohustatud isik nõuda selle vähendamist

§ 162

järgi.

§ 162

lg 1 kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja ei ole väitnud, et ta oli eksimuses või et esinevad tehingu tühistamise aluseks olevad asjaolud. Nii viivise, intressi kui leppetrahvi nõude aluseks olev kokkulepe on piisavalt selge. Kostja ei ole esitanud asjaolusid ega tõendeid, mis oleks viivise või leppetrahvi vähendamise aluseks. Paljasõnaline ja lakooniline väide, et tal puuduvad sissetulekud, viivise ja leppetrahvi vähendamiseks alust ei anna. Kostja ei ole ka väitnud, et laenuintress on ebaproportsionaalselt kõrge. Kostja kõrvalkohustuste nõue ei ületa põhivõla nõuet. Eeltoodud põhjendustel kuulub hagi rahuldamisele täies ulatuses. 8. Asjas tekkinud menetluskuludega seoses märgib kohus järgmist. 3

(4)2-09-39497 TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuivõrd antud asjas kohus rahuldas hagi, peab kostja kandma hageja menetluskulud. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Reena Undrest Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.