lg 1 p 1 alusel toimetas kohus kirjaliku vastuse esitamise nõude kostjale kätte avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul teate kättetoimetamisest alates. Kostjat hoiatati
Kostja ei ole hagile määratud tähtajaks vastanud. Kohus, tutvunud toimikus olevate kirjalike tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada õiguslikult põhjendatud ulatuses vastavalt
lg 1 ja 3, kuna kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud.
lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja hagejaga 30.06.2006.a laenulepingu nr 06-107627-VL summas 25 000 krooni, intressimääraga 18% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 15.06.2010.a. Kostja rikkus lepingut ja ei tasunud laenusumma ja intressi tagasimakseid nõuetekohaselt. Kostja võlgnevus hageja ees seisuga 09.02.2010.a on kokku 26 576,27 krooni, mis koosneb põhiosa võlgnevusest 20 156,38 krooni, intressist 2318,40 krooni, viivisest põhiosalt 4072,85 krooni ja menetlustasust (postikulu) 28,64 krooni. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, 3 ja 6, mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, 2
näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Kohus rahuldas hagi, seega jätab kohus asja menetluskulud
Vastavalt
lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hageja menetluskuludeks on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 5000 krooni ja kohtuteate avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutud riigilõiv 100 krooni, kokku menetluskulud 5350 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.