2-10-6125 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 24.mai 2010.a. Haapsalu Tsiviilasja number 2-10-6125 Tsiviilasi A K hagi A P vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja A K ( Kostja A P ( Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada osaliselt.
- Välja mõista A Plt elatis tütar A K kasuks alates 9.02.2009.a. 1500 krooni kuus kuni A K õpingute lõppemiseni Kohtukulude jaotus Menetluskulud jätta poolte enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE
- Hageja on 8.02.2010.a. esitanud maakohtule hagi oma isa A P vastu elatise nõudes. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja sündinud XXXXXXXX a. ja õpib käesoleval ajal Gümnaasiumi lõpuklassis. Aasta tagasi sai hageja täisealiseks ja tema vajadused õpingute jätkamisel ja kooli lõpetamisel on oluliselt suurenenud. Kostja ei ole hagejale peale täisealiseks saamist sentigi maksnud, kuna ta ei suuda mõista, et päevases õppes käiv inimene ei saa samal ajal endale ise elatist teenida. Hageja soovib elatist ainult miinimummääras, millele lisandub tulumaks. Hageja on oma ema ülalpidamisel, kelle töötasu on keskmiselt 1 2-10-6125 12 000 krooni kuus, millele lisandub lapsetoetus 300 krooni. Hageja emale kuulub 2 –toaline korteriomand ja kaks sõiduautot – . Hagejale teadaolevalt saab kostja tasu haltuuradelt ehitusel ca 10 000 kr kuus, tema varalist olukorda hageja ei tea. Hageja ülalpidamiseks kuus kulub kokku 4050 krooni, millest kostja peaks kandma 2175 krooni ning mille väljamõistmist kostjalt hageja alates 9.02.2009.a. taotleb. Hageja palub elatisele lisada tulumaksu summas 457 krooni. KOSTJA PÕHJENDUSED
- Kostja palub kohtule saadetud avalduses /t.l. 16, 27/ asjas menetlus lõpetada, kuna ta on töötu ja elab oma naise kulul, kellel on ka kaks last ülal pidada. Kostja elukaaslase palk on 8400 krooni kuus ning ei võimalda toetada hagejat, kes elab koos ema ja kasuisaga. Kostja maksis hagejale raha kuni täisealiseks saamiseni, käesoleval ajal pooled ei suhtle omavahel. Kostja soovitab muuhulgas hagejal tööle minna. KOHTU SEISUKOHT
- Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja on esitanud nõude kostja vastu elatise saamiseks PKS § 60 lg 2 alusel. Selle sätte kohaselt on vanem kohustatud oma täisealist last ülal pidama juhul, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel. Asja materjalidest nähtuvalt täitis kostja hageja ülalpidamiskohustust vabatahtlikult kuni hageja täisealiseks saamiseni so kuni 18.11.2008.a. Kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, on täisealisel lapsel PKS § 63 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt kohtu kaudu elatist, lähtudes PKS §-s 61 sätestatust. Vastavalt PKS § 61 lg-le 2 lähtutakse lapsele elatise suuruse kindlaksmääramisel kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Üldreeglina ei tohi PKS § 61 lg 4 järgi igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (nn elatise miinimummäära). Vaadeldavas asjas nõuab hageja kostjalt elatist selle miinimummääras (arvestades
- aastal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära). Erandina sätestatakse kohtule võimalus vähendada elatise suurust alla PKS § 61 lg-s 4 märgitud elatise miinimummäära PKS § 61 lg-tes 5 ja 6 märgitud alustel. Kohus asub seisukohale, et üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat PKS 61 alusel elatise maksmisest. Kostja ei ole töövõimetu, kelle võime tööga elatist teenida oleks piiratud. Eesti Töötukassa 17.03.2010.a. tõendi /t.l. 17/ kohaselt on kostja registreeritud töötuna alates 3.2.2009.a. kuni käesoleva ajani. Talle ei ole makstud töötuskindlustushüvitist ega töötutoetust. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid asjaolu kohta, mida ta on teinud, et tagada hageja ülalpidamiskohustuse täitmine. PKS § 61 lg 5 järgi võib kohus elatise suurust vähendada alla PKS § 61 lg-s 4 nimetatud suuruse ka juhul, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps. Vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal (vt Riigikohtu
- märtsi
- a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-07 (RT III 2007, 15, 118), p 12). Kostja uues perekonnas kasvavad kaks last – 2008.a. sündinud K P ja kostja elukaaslase Eve Uibo poeg – 1996.a. sündinud K U /t.l. 19,20/, kelledest tütar Ki on ta kohustatud PKS § 60 lg 1 järgi ülal pidama. Kuna kostjal sissetulek puudub, peab perekonda üleval kostja elukaaslane, kelle sissetulekuks palgatõendi /t.l. 18/ kohaselt on 8400 krooni kuus. Kostjale kuulub Kinnistusosakonna elektroonilise andmebaasi andmetel /t.l. 33/ kinnistumaatulundusmaa . Hageja väitel on tema ema töötasu keskmiselt 12 000 krooni kuus, millele lisandub lapsetoetus 300 krooni. Hageja emale kuulub 2 –toaline korteriomand ja kaks 2 2-10-6125 sõiduautot – . Seega on käesoleval ajal hageja ema objektiivne varaline seisund isa omast parem. Kohus leiab, et kostja töötu staatus ja ühe alaealise lapse olemasolu on PKS § 61 lg 5 alusel antud juhul elatise vähendamise aluseks. Täiendavalt märgib kohus, et Riigikohus on 7.12.2009.a. lahendis nr 3-2-1-127-09 asunud seisukohale, et elatise suuruse määramisel tuleb kolleegiumi arvates mh arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 1 järgi ei arestita isiku sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii lapse elatisnõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 1¹ järgi arestida kuni pool ülalnimetatud sissetulekust. Iseenesest on õige ringkonnakohtu seisukoht, et perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise, kuid eeltoodu ei tähenda, et elatise suuruse määramisel ei tuleks arvestada elatist maksma kohustatud vanema objektiivset varalist seisundit. Kolleegium jääb varem avaldatud seisukoha juurde, et vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, kuid väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita (vt Riigikohtu
- märtsi
- a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07, p 12). Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja ülalpidamiseks välja 1500 krooni kuus ja seda PKS § 70 lg 2 alusel tagasiulatuvalt alates 9.02.2009.a. Kohtu hinnangul on kostjal võimalik hageja elatisenõuet rahuldada Martna vallas asuva kinnisvara arvelt. Suurema elatise väljamõistmine oleks kohtu hinnangul kostjale ebamõistlikult koormav ja võib panna ta olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit.
- Asjas tekkinud menetluskuludega seoses märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuivõrd antud asjas rahuldas kohus hagi osaliselt, peab kohus põhjendatuks menetluskulude jätmise poolte endi kanda. R.Undrest kohtunik 3