lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hageja esitas kohtule 18.04.2011 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks, milles taotleb jätta kostja kanda hageja menetluskulud: hagi esitamisel tasutud riigilõivu 15,98 eurot(250 krooni), maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 15,98 eurot krooni ning hageja õigusabikulud 159,78 eurot (tl.41-42). Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on kostjale kätte toimetatud 14.07.2011.a.(tl.44). Vastuväiteid või vastust avaldusele kostja esitanud ei ole. Tulenevalt
Riigilõiv on
lg 2 alusel üheks kohtukuluks, kohtuväliseks kuluks on
p 1 ja 7 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud. Hageja poolt on hagi esitamisel 08.12.2008 tasutud riigilõivu 250 krooni (ehk 15,98 eurot, maksekorraldus tl.8) ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel on tasutud 23.02.2007 riigilõivu 250 krooni (15,98 eurot, maksekorraldus tl.7). Nimetatud summad kuuluvad kostjalt hageja kasuks menetluskuluna väljamõistmisele. Hageja õigusabikulud on 2500 krooni (159,78 eurot) tulenevalt hagiavaldusele lisatud arvest (tl.6).
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et avaldused on kohtule esitatud hageja lepingulise esindaja Julianus Inkasso OÜ (J. O. ) töötaja kaudu.
lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Hagi esitamise ja tsiviilasja lahendamise ajal kehtisid Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ (redaktsioon alates 01.01.2011.a.). Nimetatud määruse § 1 lg 1 2
§-st 133 lg 1 tulenevalt 81,75 eurot. Kuigi hageja nõutav lepingulise esindaja kulu jääb lubatud piirmäära sisse, leiab kohus, et käesolevas tsiviilasjas ei ole õigusabikulu 159,78 euro ulatuses põhjendatud. Kohus lahendas asja kirjalikus menetluses, mistõttu piirdusid lepingulise esindaja ülesanded kohtule kirjalike avalduste ja dokumentide esitamisega. Seetõttu vähendab kohus kostjalt väljamõistetavat hageja lepingulise esindaja tasu 1/3 võrra, mõistes välja 106,52 eurot. Kokku kuulub kostjalt hageja (15,98+15,98+106,52) eurot. menetluskulude katteks väljamõistmisele seega 138,48
lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avalduses.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Kuna kaebuse hind käesolevas asjas jääb alla 200 euro, ei ole määrus vaidlustatav.
Tulenevalt
§-st 467 lg 5 kuulub kohtumäärus viivitamatult täitmisele. Epp Tombak Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.