lg 1 näeb ette, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema /…/ nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks /…/.
lg 3 kohaselt võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.
lg 4 järgi ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a. määrusele nr 254 on alates 01.01.2008.a. kehtestatud kuupalga alammääraks 4350 krooni, seega minimaalne elatis, mida tuleb alates 01.01.2008.a. maksta on 2175 krooni.
lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Hageja tööl ei käi ja elab kolme lapsega 3-toalises korteris. Kuna poolte noorim laps on sündinud 08.11.2008, kestab praegu periood, mil hageja saab vanemahüvitist. Kuna kumbki pool kinnitab, et hageja tööl ei käi, siis kohus loeb selle tõendatuks. Hageja kinnitusel saab ta emapalka 3909 krooni kuus ja kokku laste pealt 5409 krooni kuus (tl.9). Muid tõendeid ei ole hageja oma sissetulekute ja varalise olukorra kohta esitanud vaatamata kohtu nõudmisele (tl.7). Kohus kutsus hageja ärakuulamisele 08.aprilliks (tl.28). Hageja sai kutse kätte, kuid kohtusse ei ilmunud. Kostja kohta on esitatud tõendid, et temale pole väljamakseid tehtud pärast augustit 2008. Kostja kinnitusel ka temal muu vara puudub. Seetõttu arvestades poolte varalist seisundit ja sissetuleku olemasolu hagejal (vanemahüvitis) ja puudumist kostjal, hindab kohus, et hageja on käesoleval ajal sissetulekuga kostjast paremini kindlustatud. Samas on hagejal vanemahüvitise saamine tähtajaline ja lõpeb kindlaksmäärataval tähtajal. Kostja ei eita vajadust lastele elatist anda, lubab seda teha igal võimalusel kui tööd leiab. Oma sõnade kinnituseks esitas kostja ka tõendi elatise maksmise kohta summas 2500 krooni detsembris 2008(tl.19). Asjaolud, et hageja viibimise ajal kinnipidamiskohas olid lapsed kostja kasvatada ja ülal pidada ja et kostja ka temal ametliku sissetuleku puudumise ajal on elatist maksnud, kinnitavad kohtu hinnangul kostja väiteid, et ta ei hoia elatise maksmisest kõrvale. Hageja süüdistused kostja aadressil (tl.9, 22) lähtuvad teravatest emotsioonidest ja on päädinud ka vastavate kohtuotsustega hageja suhtes (tl.23-27). Tehtud kohtuotsused on toonud kaasa hagejale väljaminekuid ja osutavad pigem hageja vastutustundetule käitumisele. Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist kolmele lapsele. Seejuures on kahele lapsele elatis hageja kasuks kostjalt juba välja mõistetud 01.10.2007 kummalegi 1800 krooni kuus (tl.21). Seetõttu tuleb lugeda, et hageja taotleb väljamõistetud elatise suurendamist lastele Mxxxx ja Lxxxx 2175 kroonini kuus. Kohus on seisukohal, et juba väljamõistetud elatisesumma suurendamine ei ole põhjendatud. Ehkki käesolevaks ajaks on ühe lapse elatise miinimumsumma tõusnud 1800-lt kroonilt 2175 kroonile, on ka juba varem välja mõistetud elatis 1800 krooni (kahele lapsele 3600 krooni) kuus olnud kostjale ülejõukäiv, ta on maksnud seda vastavalt võimalustele ja on olemas võlgnevus 3
ja
Kostja on kohustatud elatist maksma jätkuvalt, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel. Lastele Mxxxxxja Lxxxx tuleb jätkata elatise maksmist varem välja mõistetud määras (kohtuotsus 2-07-29908 01.10.2007 alusel). MENETLUSKULUDE JAGAMINE: Kohus rahuldab hagi osaliselt. Menetluskulud jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kohtule menetluskulusid teada ei ole. Riigilõivuseaduse 22 lg 1 p 2 järgi elatise nõudmise hagilt riigilõivu ei võeta. Pooled ei ole esitanud kohtule ka muid menetluskulusid ega kulude hüvitamise taotlusi. Ülle Raag Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.