2-08-85965/8

2-08-85965 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 12.juuni 2009.a. Kuressaare Tsiviilasja number 2-08-85965 Tsiviilasi R S hagi TS ja H H vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungil osalesid: Hageja R S( Kohtuistungil ei osalenud kostja TS ( Kohtuistungi toimumise aeg 12.mai 2009.a. RESOLUTSIOON

1. Välja mõista TS’elt elatis poeg R Saar kasuks alates 12.12.2008.a. 2175 krooni kuus kuni R Saar õpingute lõppemiseni Kuressaare Ametikoolis s.o. kuni 1.juulini 2010.a.
2. Võtta vastu R Saar hagist loobumine kostja H H vastu elatise nõudes ja lõpetada tema osas asjas menetlus. Kohtukulude jaotus Jätta hageja menetluskulud kostja TS kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD
3. Hageja on 12.12.2008.a. esitanud maakohtule hagi oma vanemate TS ja H H vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja sündinud 11.detsembril 1990.aastal. Tema suhtes on isadus tuvastatud Saare Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas, mille kohta on 7.jaanuaril 1991.aastal Perekonnaseisuaktide isaduse tuvastamise registreerimise raamatusse tehtud 1 2-08-85965 vastav kanne nr
4. Käesoleval ajal õpib hageja II kursusel, päevases õppes, nominaalne õppeaeg on 3 aastat 6 kuud. Perekonnaseaduse (edasiselt PkS) 9.peatükk määrab kindlaks perekonnas ülalpidamiskohustused. PkS § 60 lg 2 sätestab, et kui laps õpib kutseõppeasutuses ja jätkab selles õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. PkS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus temalt välja elatise. Sama seaduse sama paragrahvi lõige 4 määrab kindlaks, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuna kostjad seda seadusega kehtestatud nõuet vabatahtlikult ei ole nõus täitma, on hageja sunnitud oma õiguste kaitseks pöörduma kohtusse. Hageja taotleb kostjatelt tema kasuks nii isalt kui ka emalt elatise väljamõistmist kummaltki 2175 krooni kuus alates 12.detsembrist 2008 a kuni ametikoolis õpingute lõpetamiseni. Hagiavalduses kirjeldatud asjaolusid tõendab hageja hagiavaldusele lisatud kirjalike tõenditega. Lähtuvalt eeltoodust ja juhindudes PkS § 60 lg-st 2, § 61 lg-test 1 ja 4 ning § 70 lg-st 1 ja TsMS § 363 lg 1 p-st 4 ning § 173 lg-st 1 palub hageja:
5. Välja mõista kostjatelt R S r kasuks tema ülalpidamiseks elatis kummaltki 2175 krooni kuus alates 12.detsembrist 2008 a kuni õpingute lõpetamiseni .
6. Määrata kindlaks kohtukulude jaotus. Kohtuistungil jäi hageja elatise nõude juurde kostja TS vastu, kuid loobus elatise nõudes kostja H H vastu. KOSTJATE PÕHJENDUSED
7. Kostja H H oma kirjalikus vastuses ei tunnista R Saare sellisel kujul esitatud hagi. Hageja on hagiavalduses nõude alusena viidanud PerekS § 61 lg 1, mille kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus temalt välja elatise. Lisaks viitab hageja PerekS § 60 lg 2, mis sätestab vanema kohustuse last üleval pidada, kui laps õpib kutseõppeasutuses ja jätkab seal õppimist täisealiseks saamisel. Hageja R.S sai täisealiseks CCCCCCC. Kuni tema täisealiseks saamiseni täitis kostja H.H ülalpidamiskohustust kohtuotsuse alusel, millega mõisteti elatis välja hageja vanaema kasuks. Seega on H H on oma ülalpidamiskohustust täitnud. Samas ei suhtle H.H hagejaga, kuna viimane hoiab selgelt vanaema poolt mõjutatuna suhtlemisest kõrvale. Seega polnud H.H teadlik R. S õpingute jätkamisest ametikoolis ja tema poole pole kordagi pöördutud elatise maksmise jätkamiseks. Nimetatud asjaolu tõendab ilmekalt asjaolu, et hagiavaldus on koostatud XXXXXX, s.o päev pärast hageja R.S täisealiseks saamist. Elatise maksmist tõendab kostja lisatud pangakonto väljavõte. H.H on nõus vabatahtlikult elatise maksmist jätkama kuni hageja õpingute lõpuni. Selleks piisab, kui hageja esitaks kostjale oma pangakonto numbri. Eeltoodust tulenevalt on hagi alusetu ja esitatud pahatahtlikult ilma kohustatud isikut kohustuse täitmisest informeerimata ja tema seisukohta küsimata. Kohtukulud jagada vastavalt seadusele. H H ei ole nõus maksma riigilõivu alusetult esitatud nõude eest. Kohtuistungil jäi H.H oma seisukoha juurde ja leidis, et tema vastu on hagi esitatud alusetult. Kostja oli nõus sellega, et hageja tema osas elatisenõudest loobub ja menetlus tema vastu lõpetatakse.
8. Kostja T.S ei ole kohtule hagi osas oma seisukohta avaldanud ega kohtuistungile ilmunud. KOHTU SEISUKOHT
9. Kohus leiab, et hagi kuulub kostja T.S osas rahuldamisele ja menetlus kostja H.H suhtes lõpetamisele, kuna hageja on oma nõudest tema vastu kohtuistungil loobunud /t.l. 36, 37/ Kostja pidas võimalikuks asja sisulist lahendamist kostja T.S osavõtuta, kes on istungi ajast 2 2-08-85965 teadlik /t.l. 30, 33/ ega ole taotlenud selle edasilükkamist. Perekonnaseaduse § 49 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Sama seaduse §-de 60 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. PerekS § 63 lg 1 sätestab, et elatise PerekS §-s 60 nimetatud täisealisele isikule mõistab kohus vanemalt välja selle isiku nõudel, lähtudes PerekS §-s 61 sätestatust. Perekonnaseaduse § 61 lg 2 ja 4 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja R S on sündinud XXXXXXX.a. ning tema vanemad on kostjad H H ja TS /t.l. 13/. Rt kasvatab alates 1998.a. vanaema, kes oli kuni R täisealiseks saamiseni tema kohtu poolt määratud eestkostja /t.l. 11-12/. Hageja õpib alates 1.09.2007.a. üldehituse II kursusel /t.l. 5/. Tema õppeaeg kestab 3 aastat ja lõpeb juunis 2010 /t.l. 37/. Kohtuistungil leidis tuvastamist, et kostja H.H on poega toetanud kohtuotsuse alusel kuni tema täisealiseks saamiseni 2175 krooniga kuus ja on ka peale tema täisealiseks saamist nõus maksma elatist 2175 krooni kuus kuni õpingute lõppemiseni. Hageja ei ole aga sellise sooviga kostja poole kohtuväliselt pöördunud, vaid esitas hagi kohe kohtusse /t.l.6-8; 26-27/. Kostja T.S r ei ole hagejale ei enne tema täisealiseks saamist ega pärast seda elatist maksnud, vaatamata sellele, et ka temalt on elatis Saare Maakohtu 13.06.2005.a. kohtuotsusega väljamõistetud kuini hageja täisealiseks saamiseni /t.l. 9-10/. Eeltoodu alusel leiab kohus, et põhjendatud on kostjalt T.S elt välja mõista täisealise poja ülapidamiseks elatis 2175 krooni kuus alates elatisehagi esitamisest kuni hageja õppeaja lõppemiseni.
10. Asjas tekkinud menetluskuludega seoses märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuivõrd antud asjas rahuldas kohus hagi vaid kostja T.S vastu, peab viimane kandma hageja menetluskulud. R.Undrest kohtunik 3