2-08-85344/7

Tsiviilasi nr 2-08-85344 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Haide Rimmel Kohtuistungisekretär Jana Kaaver Otsuse tegemise aeg ja koht 13.03.2009.a Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-85344 Tsiviilasi Mxxxx Sxxxxxxx hagi Kxxxxx Sxxxxxxx vastu lapse ülalpidamiseks elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Mxxxx Sxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kostja: Kxxxxx Sxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kohtuistungi toimumise aeg 30.01.2009.a ja 04.03.2009.a. RESOLUTSIOON Kohus otsustas: Välja mõista Kxxxxx Sxxxxxxxxxxx MxxxxxSxxxxxxxxx kasuks elatis lapse Sxxxxx Sxxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast s.o 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus. Tasutava elatise suurus muutub vastavalt kuupalga alammäära muutumisele. Elatist tuleb tasuda alates

1. aprillist 2009.a kuni Sxxxxx Sxxxxxxxxx täisealiseks saamiseni. Elatist ei tule tasuda aja eest, kui laps SxxxxxxSxxxxxxx on Kxxxxx Sxxxxxxxxx juures ja tema ülalpidamisel vastavalt lapsega suhtlemise korrale. Menetluskulude jaotus: Jätta menetluskulud kostja kanda. Hagejal on õigus esitada avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Avaldusele tuleb lisada menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus 1 menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Poolte seisukohad Mxxxx Sxxxxxxx esitas 12.12.2008.a kohtule hagiavalduse Kxxxxx Sxxxxxxxx vastu lapsele elatise nõudes ning lapse elukoha määramise ja lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramise nõudes. Hagiavalduse kohaselt elab poolte tütar Sxxxx Sxxxxxxx (sündinud xxxxxxxxxx.a) alates
2. aastast hageja pere juures ja on hageja ülalpidamisel. Elatakse Soome Vabariigis, kuna hageja käib seal tööl. Hageja perekonda kuulub veel tema abikaasa TxxxxSxxxxxxx ja nende ühine poeg Mxxxxx Sxxxxxxx (sünd. xxxxxxxxxx.a). Hageja abikaasa on kogu aeg osalenud Sxxxxx kasvatamisel ja arendamisel ning nende läbisaamine on hea. Hageja pere majanduslik olukord on hea. Kostja töötab betoonitehases. Pere elab pangalaenuga ostetud majas, peres on 2 autot ja korter Eestis xxxxxx linnas. Maja ümber on lapsesõbralik mänguplats. Sxxxxxx on oma tuba, kus ta saab õppida ja tegeleda oma harrastustega. Lapsele on loodud kasvamiseks sobivad tingimused. Kostja lapse ülalpidamises ja kasvatamises ei osale. Viimati oli laps kostja juures 2008.a suvisel koolivaheajal. Kostja ei ole nõus vabatahtlikult lapse ülalpidamiseks elatist maksma. Hageja palus kohtul määrata Sxxxxx Sxxxxxxxx elukohaks hageja, lapse isa, elukoht ning määrata kindlaks kostja lapsega suhtlemise kord. Hageja ettepanekul võiks kostja, lapse ema, suhelda lapsega nii, et talvistel koolivaheaegadel saab ta lapse enda juurde kokkuleppel hagejaga pooleks vaheajaks ning suvisel koolivaheajal saab ta lapse enda juurde kokkuleppel hagejaga igas kuus kaheks nädalaks. Hageja palus kohtul kostjalt välja mõista tema kasuks lapse ülalpidamiseks igakuine elatusraha pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära alates 01.08.2008.a kuni lapse täisealiseks saamiseni. 30.01.2009.a kohtuistungil jäi hageja hagiavalduses esitatud nõude juurde. Kostja seisukohad kuulas kohus ära 04.03.2009.a. kohtuistungil. Kostja ei esitanud sisulisi vastuväiteid sellele, et lapse elukohaks määratakse hageja elukoht. Samuti ei esitanud kostja vastuväiteid elatisenõudele seadusega ettenähtud alammääras. Kostja palus kohtul elatis lapse kasuks välja mõista alates
3. aasta aprillikuust mitte alates hagi esitamisest, s.o alates 12.12.2008.a. nagu hageja taotles. Kostja väitel ei ole tal võimalik elatist varasema aja eest maksta, kuna tal on rahalisi raskusi. Ta töötab OÜ-s Bxxxxx Hxxxx ettekandjana ning sissetulek talvekuudel on 6000 krooni, maksude peale kulub aga 6200 krooni ühes kuus. Kohtu põhjendused ja järeldused Mxxxx Sxxxxxxx on esitanud kohtule Kxxxxx Sxxxxxxxx vastu mitu erinevat nõuet: lapse ülalpidamiseks elatise nõue, lapse elukoha kindlaksmääramise nõue ja lapsega suhtlemise korra määramise nõue. Käesoleva kohtuotsusega lahendab kohus elatise nõude. Lapse elukoha määramise ja suhtlemise korra kindlaksmääramise nõuded kuuluvad menetlemisele hagita menetluses ning vastavalt TsMS § 478 lg-le 1 lahendab kohus nimetatud nõuded hagita menetluses tehtava määrusega. Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse, kuulanud ära poolte seisukohad ning uurinud ja hinnanud tõendeid, leiab, et elatisenõue on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus tegi kindlaks, et hagejal ja kostjal on 23.08.1999.a sündinud tütar Sxxxxx Sxxxxxxx (sünnitunnistus tl.11). Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Poolte laps elab hageja juures ja tema ülalpidamisel. PkS § 61 lg 2 kohaselt tuleb elatise määramisel lähtuda kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Elatise alammäär on PkS § 61 lg 4 kohaselt ½ kehtivast miinimumpalgamäärast. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määrusele nr 254 on alates 01.01.2008.a kehtestatud kuupalga alammääraks 4350 krooni, seega minimaalne elatis, mida tuleb alates 01.01.2008.a maksta on 2175 krooni. Hageja nõuab elatist seadusega ettenähtud alamääras. Kohus leiab, et hageja elatisenõue on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Kostja ei ole esitanud ka vastuväiteid elatise väljamõistmiseks temalt seadusega ettenähtud alammäära ulatuses. 2 Kostjal ei tule elatist maksta aja eest, mil lapsega suhtlemise korra järgi on laps kostja juures ja kostja ülalpidamisel. PkS § 61 lg 6 kohaselt võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi
4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Selliseid asjaolusid antud juhul ei esine. Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist alates 01.08.2008.a. Kostja on palunud elatise väljamõistmist alates 01.04.2009.a. Kostja seletas, et ostis korteri, laenumaksed koos muude kohustustega on 6200 krooni kuus. Märtsi palk oli 6000 krooni, sest hotellis on kliente vähe, tööpäevi vähendati, muidu on palk olnud 8000 krooni kuus. Enne korteri ostmist oli palk 11000-12000 krooni kuus. Kostja on esitanud tõendid selles, et tema sissetulek veebruaris 2009.a on 6217 krooni ning väljaminekud laenu tagastamise ning kommunaalmaksete summas on 6564 krooni. Kulutuste hulka ei ole arvestatud kulutusi toidule. Hageja poolt esitatud tõenditest ilmneb, et tema majanduslik olukord on hea, pere elab laenuga ostetud majas, omatakse korterit Eestis xxxxxx linnas ning kahte autot. Eeltoodust tulenevalt, arvestades hageja ning kostja varalist olukorda ning juhindudes PkS §st 61 lg 6 p 3, mõistab kohus kostjalt elatise välja alates 01.04.2009.a ja § PkS 60 lg 1 alusel kuni lapse täisealiseks saamiseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab elatisenõude, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Käesolevaks ajaks ei ole kohtule teada poolte menetluskulusid ning hageja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist kostjalt. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Haide Rimmel kohtunik 3