Obsah (5)

§ 60§ 62§ 61§ 53§ 56

Tsiviilasi nr 2-08-84133 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Istungisekretär Margit Veike Otsuse tegemise aeg ja koht 30.märtsil 200

§ 60lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.

Axxx Txxxxxxxt on vanema õigused ära võetud lapse ExxxxLxxx suhtes, lapsed Txxxxx, Axxx ja Axxx Lxxx on võetud ära vanema õiguste äravõtmiseta Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja määrusega 18.08.2008 ja Mxxx- Lxxx on ära võetud Tartu Maakohtu 15.03.2007.a. määrusega. Lapsed ei ela koos vanematega, on esialgse õiguskaitse korras paigutatud Siimusti Lastekodusse. Axxx Txxxxxx juures elavad ja on tema ülalpidamisel kaks last: Txxxx ja Jxxxxx. Kostjate abielu lahutati aastal 2004 ja siis leppisid vanemad kokku, et lapsed jäävad ema kasvatada. Sellest ajast peale ei ole lapsed isa Jxxxxx Txxxxxxx kasvatada olnud. Jõgeva Maakohtu 3 otsusega 04.08.2003 on Jxxxxx Txxxxxxxt välja mõistetud elatis 400 krooni kuus iga lapse kohta kuni laste täisealiseks saamiseni. Faktiliselt elavad lapsed Exx- Lxxx, Txxxxx, Axxx ja Axx- Lxxx Siimusti Lastekodus alates 25.juulist 2007 ja Exxx Lxxx on kohtu määrusega 09.04.2008 (kriminaalasjas nr . 108-4770) paigutatud Kaagvere Erikooli kuni 2008/2009 õppeaasta lõpuni, s.o. kuni 31.08.

1. Mxxx- Lxxx on Tartu Maakohtu määrusega 15.03.2007 suunatud Tapa Laste- ja Noortekodusse ja kohtu määrusega 09.04.2008 (kriminaalasjas nr . 1-08-4769) paigutatud Kaagvere Erikooli kuni 2008/2009 õppeaasta lõpuni, s.o.kuni 31.08.
2. Lapsed Jxxxxx ja Txxxx Txxxxx olid Siimusti Lastekodus 25.juulist 2007 kuni kevadeni 2008, mil nad anti tagasi ema Axxx Txxxxxx kasvatada. Laste Exxx Lxxx, Mxxx- Lxxx, Txxxxx, Axxx ja Axx- Lxxx suhtes on eestkosteasutus Jõgeva Vallavalitsus. Seega on käesolevaks ajaks kujunenud olukord, kus kostjad Axxxxja Jxxxxx Txxxxx faktiliselt ei kasvata lapsi Mxxx- Lxxxx, Exxx Lxxxx, Txxxxxt, Axxxx ja Axx- Lxxxx ega kanna nende laste ülalpidamiskulusid ja on põhjendatud laste ülalpidamiskulud vanematelt välja mõista eestkosteasutuse nõudel.

§ 62

järgi kui vanem ei täida kasvatusasutuses viibiva lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus kasvatus-või eestkosteasutuse nõudel vanemalt välja elatise lapsele kasvatusasutuse kasuks, kus laps viibib.

§ 61

lg.1 sätestab: kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud …eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Nende sätete järgi tuleks elatis lastele välja mõista kasvatusasutuse kasuks, samas ei ole eestkosteasutus seda taotlenud. Kaagvere Erikool on asutus, kus laps viibib tähtajaliselt. Eestkosteasutus Jõgeva Vallavalitsus ei ole nõuet esitanud teiste isikute kasuks, mistõttu kohus mõistabki elatise välja eestkosteasutuse Jõgeva Vallavalitsuse kasuks.

§ 61

lg 2 kohaselt tuleb elatise määramisel lähtuda kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Kostjad ei ole lastele ülalpidamist elatist maksnud. Elatise alammäär on

§ 61lg 4 kohaselt ½ kehtivast miinimumpalgamäärast.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a. määrusele nr 254 on alates 01.01.2008.a. kehtestatud kuupalga alammääraks 4350 krooni, seega minimaalne elatis, mida tuleb alates 01.01.2008.a. maksta on 2175 krooni. Hageja taotleb kostjatelt elatise väljamõistmist 2175 krooni kuus ühele lapsele. Kostja AxxxxTxxxxx on põhjendanud temalt elatise välja mõistmata jätmist oma halva majandusliku olukorraga. Kirjalikus vastuses sisaldub A.Txxxxxx sissetulekute jagunemine pereliikmete peale kuus ja selle järgi jaguneb sissetulek nelja pereliikme peale, nii et igale pereliikmele 1170 krooni kuus. Sotsiaalministeeriumi poolt tellitud ja oktoobris 2004 valminud uurimistöö järgi olid juba tollel ajal minimaalsed vajalikud kulud ühe terve 7-13 aastase maalapse ülalpidamiseks 2131 krooni kuus. A.Txxxxx on lugenud oma pereliikmete hulka ennast, elukaaslast R.Txxxx ja kaht last (Txxxx ja Jxxxxx).

§ 61

lg.5 sätestab: kohus võib elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4.lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus leiab, et Axxx Txxxxxx pereliikmete kulutusi ei ole õige arvutada nelja pereliikme kohta, kuna A.Txxxxxx elukaaslase R.Txxxxx vajadusi ei tule katta A.Txxxxxx sissetulekute arvel. Samas on ilmne, et Axxx Txxxxxx praegune sissetulek ei võimalda maksta elatist igale kasvatusasutuses viibivale lapsele 2175 krooni kuus. 4 Kohus elatisesumma määramisel lähtub sellest, et kasvatusasutuses viibiv laps on igapäevasel kasvatusasutuse-poolsel ülalpidamisel ja lapse ülalpidamine ja tema vajaduste rahuldamine kasvatusasutuses ei sõltu sellest, kas lapse vanemalt selsamal ajal elatist laekub või mitte. Seetõttu on lapse vanema kohustus kanda lapse ülalpidamiskulud pigem kompensatsioonilist laadi ja määratud kompenseerima kasvatusasutuses lapsele tehtud kulutusi. See tähendab, et kasvatusasutuses viibiva lapse ülalpidamiskulude kandmine võib toimuda ka ajalise nihkega ja olla vanema poolt tasutud näiteks hiljem, siis kui vanemal selleks vahendid tekivad. Kohus leiab, et seda arvestades ei ole õigustatud vanemalt elatise väljamõistmata jätmine vanemal selleks vahendite puudumise põhjendusel ja elatis tuleb välja mõista, kuid ei ole takistusi elatise sissenõudmiseks ajal kui vanemal selleks vahendid tekivad. Vanema ülalpidamiskohustuse (elatise maksmise kohustuse) nõuete aegumine on peatunud kuni lapse täisealiseks saamiseni (TsÜS § 164 lg.2), mistõttu elatise sundsissenõudmine täitemenetluse vahendusel on võimalik edasi lükata. Kostja Jxxxxx Txxxxx ei tee kulutusi oma laste ülalpidamiseks, ehkki temalt on elatis välja mõistetud A.Txxxxxx kasuks juba kohtuotsusega 04.08.

1. Seega ei ole ta juba aastate kestel osalenud arvestataval määral rahaliselt oma laste ülalpidamises ja tema elatisevõlg Axxx Txxxxxx ees kohtuotsuse alusel on kohtutäituri poolt käesolevaks ajaks arvutatud summa 176 251.50 krooni. Seejuures on kohtutäitur arvutanud elatisevõlga muuhulgas nii 2008.aasta kui ka 2009.aasta eest (tl.60). Kohus on seisukohal, et elatis oma laste ülalpidamiseks tuleb välja mõista ka Jxxxxx Txxxxxxxx, kuid hageja poolt taotletud ajast ja eestkosteasutuse kasuks. Elatise väljamõistmine selle perioodi eest ja nende laste ülalpidamiseks Axxx Txxxxxx kasuks 04.08.2003 kohtuotsuse tsiviilasjas nr . 2-130/04 alusel tuleb lõpetada. Kuna Jxxxxx ja Txxxx Txxxxx on Axxx Txxxxxx kasvatada, tuleb lapsevanem Jxxxxx Txxxxxxx elatist nende laste ülalpidamiseks edasi maksta Axxx Txxxxxx kasuks. Väljamõistetava elatise suuruse üle otsustades lähtub kohus orienteeruvalt Sotsiaalministeeriumi tellimusel tehtud uuringu andmetest ja asjaolust, et elatis mõistetakse välja mõlemalt vanemalt. See tähendab, et lapse ülalpidamiseks kahelt vanemalt kokku väljamõistetav elatisesumma peaks katma vajalikud ülalpidamiskulud. Seejuures arvestab kohus, et kostja Axxx Txxxxxxxsissetulekud on märgatavalt väiksemad kostja Jxxxxx Txxxxxx sissetulekutest ja eriti oluline on, et Axxx Txxxxxx juures elavad ja on ülal pidada kostjate kaks ühist last. Kostja Jxxxxx Txxxxx ei ole väga pikka aega täitnud seadusest ja kohtuotsusest tulenevat laste ülalpidamiskohustust. Kostjal Jxxxxx Txxxxxxx on võimalus ja kohustus teha oluliselt suuremaid pingutusi oma laste ülalpidamiskulude kandmiseks kui ta on teinud seni. Kostjal Jxxxxx Txxxxxxx puuduvad seadusest tulenevad teiste isikute ülalpidamiskohustused. Kostja Axxxxxxxxxxx võimalusi täiendava sissetuleku hankimiseks piiravad kohustused tema kasvatada olevate ja tema juures elavate laste ees. Kõike seda arvestades mõistab kohus elatise välja kostjalt Axxx Txxxxxxxx summas 900 krooni kuus lapse kohta ja kostjalt Jxxxxx Txxxxxxxx summas 1400 krooni lapse kohta. Elatis mõistetakse välja tagasiulatuvalt vastavalt hageja taotletud ajale alates 01.09.
2. Sellest ajast tuleb lõpetada Jxxxxx Txxxxxxxx elatise nõudmine AxxxxTxxxxxx kasuks 04.08.2003 kohtuotsuse alusel laste Mxxxx Lxxx, Txxxx, Axxx ja Axx- Lxxx ülalpidamiseks. Axxx Txxxxxxxx on vanema õigused ära võetud Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja määrusega 18.03.2008 lapse Exx Lxxx suhtes (tl.6-16). Seetõttu tuleb lõpetada Jxxxxx Txxxxxxxx elatise nõudmine Exxx Lxxxx ülalpidamiseks Axxx Txxxxxx kasuks alates ajast, mil vanema õigused ära võeti, s.o. alates 18.03.
3. Lapsed on Axxx Txxxxxxxt ära võetud ilma vanema õiguste äravõtmiseta ja Exx- Lxxx vanema õiguste äravõtmisega. See tähendab, et

§ 53

lg.4 alusel on xxxx Txxxxxxx õigus 5 – kui lapse äravõtmise põhjused on ära langenud- taotleda laste tagasi andmist temale. Vanema õiguste taastamine (puutuvalt Exxx Lxxxx) saaks toimuda

§ 56alusel.

Samas on Mxxxx xxxxx ja Exx- Lxxx määratud kasvatusasutusse tähtajaliselt kuni 31.08.2009 (tl.2326).

§ 60lg 1 alusel mõistab kohus elatise välja kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Lapse täisealiseks saamisel õpingute jätkamisel põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses tuleb elatist tasuda jätkuvalt õpingute ajal.

§ 61

lg.3 järgi vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Käesoleva ajani menetluskulude kohta andmed puuduvad. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Sama sätte lg 2 järgi esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldusasja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik Ü.Raag 6