lg 1 p 1 alusel toimetas kohus kirjaliku vastuse esitamise nõude kostjale kätte avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul teate kättetoimetamisest alates. Kostjat hoiatati
Kostja ei ole hagile määratud tähtajaks ega hiljem vastanud. Hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega vastavalt
lg 1, 3, kuna kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud.
lg 1 esimese ja teise lause alusel võib tagaseljaotsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus.
lg 1 kolmanda lause alusel tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisel ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Käesoleval juhul on kostja registrijärgne elukoht Soome Vabariigis ning on põhjust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele väljaspool Eesti Vabariiki, seega koostab kohus otsuse tervikuna.
lg 1 kohaselt rahuldatakse hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. AS Tele2 Eesti sõlmis kostjaga 08.11.2000.a lepingu, mille alusel kostja kasutas hageja poolt pakutud teenust. Kostja jättis teenuse eest tasumata. Tele2 Eesti loovutas nõude hagejale. Hageja nõue kostja vastu on põhivõlgnevus 1663,04 krooni ja viivis 1664,04 krooni. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seadus § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne 1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele alates 1. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002.a, kohaldatakse seni kehtinud seadust. Seega kuulub käesoleval juhul kohaldamisele Tsiviilkoodeks. 2
lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus Tulenevalt
§-dest 162 lg 1 ja 174’ lg 1 tuleb hagi rahuldamise korral jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on tsiviilasjas hageja senisteks menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 550 krooni ning hageja poolt kantud õigusabikulu 2000 krooni. Riigilõiv 550 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks täies ulatuses välja mõista. Hageja on taotlenud kostjalt õigusabikulu 2000 krooni väljamõistmist.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Õigusabikulu hageja poolt nõutud ulatuses ei ole põhjendatud. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 on kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja ja nõustaja kulude maksimaalsed kulud, millele hageja poolt nõutud summa vastab. Käesoleval juhul on aga tegemist õiguslikult lihtsa vaidlusega, korduvalt esitatava samasisulise nn masshagiga ning põhinõude suurus on 1663 krooni 04 senti. Hageja nõue on ebamõistlikult suur ja põhjendatud on õigusabikulu 1000 krooni väljamõistmine. Kohus otsuse tegemisel juhindub
§-dest 434, 435, 436 lg 1, 2, 3, 4 ja 7, 438, 439, 441 lg 1, 442. Haide Rimmel kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.