← Eesti

2-08-82034/3

Obsah (5)§ 230§ 231§ 173§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise koht Viljandi Kohtumaja Kohtuasja number nr 2-08-82034 Otsuse kuupäev 16.veebruar 2009 Kohtunik Silvi Maiste Istungisekretär Aino

§ 230

lg 1 esimese lause järgi peab kumbki pool tõendama hagimenetluses neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on hagiavalduses märkinud, et soovib elatist 2500 krooni, sest siis jääks hagejale reaalselt peale tulumaksu mahaarvamist kätte 1950 krooni. Hageja on märkinud oma töötasuks 4500 krooni kuus, tõendeid selle kohta esitanud ei ole. Kostja väitel oa tema palk ca 7200 krooni kuus, kätte saab 6000 krooni kuus, selle tõenduseks on esitanud panga väljavõtted.

§ 231

järgi ei ole tsiviilkohtumenetluses vaja tõendada asjaolu, mille kohus loeb üldtuntuks või mille teine pool omaks võtab.

§ 231

lg 2 teise lause kohaselt on omaksvõtt faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse.

§ 231

lg 4 järgi eeldatakse omaksvõttu, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Hageja esindaja ei esitanud kohtuistungil vastuväiteid kostja väidetele, et laps on osa aega tema juures ja tema ülalpidamisel ja seetõttu tuleks elatise summat vähendada. Hageja enda seisukoht kostja vastuväite kohta on kohtule teadmata, sest hageja ei ilmunud kohtuistungile. 2 Kohus leiab, et elatise väljamõistmisel on oluline arvestada, kumma vanema juures laps elab ning kas ja kui palju suhtleb laps lahus elava vanemaga või kas lapsel on vahelduv elukoht mõlema vanema juures. Iseenesest ei eelda lapsega suhtlemine lisaks elatise maksmisele tingimata täiendavate oluliste rahaliste kulutuste tegemist. Siiski ei tähenda see seda, et kohus ei peaks elatise väljamõistmisel arvestama asjaolu, et lahus elav vanem kannab lapse ülalpidamiskulusid ajal, mil laps viibib lahus elava vanema juures. Vanematel on perekonnaseaduse § 49 järgi laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Üheks vanema kohustuseks on perekonnaseaduse § 60 lg-s 1 sätestatud alaealise lapse ülalpidamiskohustus. Eelduslikult täidavad vanemad oma kohustusi vabatahtlikult. Seega, kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, on kohtul võimalik elatise väljamõistmisel arvestada asjaolu, et lahus elav vanem täidab vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib. Elatise suuruse määramiseks peavad pooled tõendama, kui suured on mõlema vanema igakuised kulutused lapse vajaduste rahuldamiseks ning millised lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused kannab lapsest lahus elav vanem ise sel ajal, mil laps tema juures viibib. Kohus saab elatise maksmiseks kohustatud vanema vastavat väidet arvestada elatise suuruse kindlaksmääramisel üksnes siis, kui vanem neid asjaolusid tõendab. Kostja ei ole tõendanud, kui suured on tema kulutused sel ajal, kui laps tema juures viibib. Kostja väitis, et on ostnud lapsele riideid, aga tõendeid selle kohta esitanud ei ole. Kohus leiab, et arvestades poolte väiteid oma sissetulekute kohta, on põhjendatud välja mõista elatis seaduses ettenähtud suuruses, s.o. pool Vabariigi valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Elatise väljamõistmine väiksemas suuruses ei ole põhjendatud, kuna kostja pole tõendanud, millised lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused kannab tema sel ajal, mil laps tema juures viibib. Menetluskulude arvestus

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Lg 2 kohaselt menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kui menetluskulud jäävad ühiselt mitme menetlusosalise, esmajoones kaashageja või -kostja kanda, tuleb lahendis märkida, kas nad vastutavad osa- või solidaarvõlgnikena.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus leiab, et kohtukulud tuleb kanda kostjal.

§ 174

lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Silvi Maiste kohtunik 3 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.