Obsah (7)

§ 86§ 79§ 82§ 119§ 102§ 74§ 20

1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks 09. detsember 2008 Kuressaare tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-07-49650 Hagi ese N U h

§ 86p. 5 alusel.

3. Lugeda N. U tööleping lõppenuks

§ 79alusel 24.

septembril

2. Välja mõista OÜ-lt Everfront N U kasuks hüvitis kahe nädala keskmise palga ulatuses summas 2087 (kaks tuhat kaheksakümmend seitse) krooni 50 senti ja vähemmakstud töötasu ja puhkusetasuna 740(seitsesada nelikümmend) krooni 90 senti.
3. OÜ-l Everfront väljastada hagejale tööraamatu dublikaat. Menetluskulud jätta kostja kanda võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. 2 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel, arvates esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Vastavalt töövaidluskomisjonile esitatud avaldusele töötas hageja N U OÜ-s Everfront (kostja) ettekandja – baaridaamina alates
4. maist 2007.a. määramata ajaks sõlmitud töölepinguga. Töötasuks lepiti kokku 22.- krooni tunnis. Palk maksti välja kord kuus,
5. kuupäeval. Palka maksti sularahas ja tihti hilinemisega.
6. septembril 2007 tegi hageja tööandjale (kostja) avalduse kanda tema töötasu arvelduskontole Hansapangas.
7. septembril 2007 saatis hageja kostjale avalduse

§ 82alusel töölt lahkumiseks 20.

septembrist 2007.a.

1. septembrist kuni
2. septembrini 2007 viibis hageja haiguslehel. Kostja hageja avaldusele ei reageerinud ja
3. septembril 2007 teatas hageja, et tema haigusleht lõppes
4. septembril ja lepiti kokku, et kohtutakse esmaspäeval,
5. septembril. Kostja andis
6. septembril hagejale käskkirja, millega ta oli töölt vabastatud

§ 86p. 5 alusel.

Hageja sai kätte ka tööraamatu, kuhu oli omaalgatuslikult kirjutatud paragrahv. Samal päeval kanti hageja arvele töötasu 2029.- krooni ja puhkusetasu 1218.- krooni. Hageja arvates on tal saamata 2007.a. maikuu töötasu summas 332.- krooni, 2007.a. juunikuu töötasu 770.- krooni 2007.a. juulikuu töötasu 5077.- krooni 2007.a. septembrikuu töötasu summas 440.Puhkusetasu 156.- krooni (1374.- -1218). Seoses eeltooduga taotleb hageja: 1. Tunnistada ebaseaduslikuks tema töölepingu lõpetamine § 86 p. 5 alusel ja lugeda tööleping lõppenuks

§ 82alusel 20.

septembril 2007 ja mõista hagejalt välja 2 kuu hüvitus summas 8652.- krooni.

1. Välja mõista kostjalt saamata töötasud summas 6619.- krooni.
2. Välja mõista kostjalt vähem makstud puhkusetasu summas 156.- krooni.
3. Välja mõista kostjalt keskmine palk lõpparve maksmisega viivitamise eest seisuga
5. 2007 summas 1236.- krooni.
6. Kohustada kostjat välja andma tööraamatu dublikaadi. Kohtule saadetud kirjas leiab hageja , et kohtuväline töövaidlusorgan on asja lahendanud õigesti. Selliselt on komisjon õigesti tuvastanud töövaidluse põhilised asjaolud ning põhistanud neid ka õiguslikult. Hageja jagab komisjoni otsuses toodud põhistusi ning leiab, et sealsed põhistused ongi kõige paremini tegelikku olustikku avavad ning hageja toetab igati komisjoni otsust.
7. Kostja taotlusest (märgitud kui «Hagiavaldus") ei tulene põhjendatud seletust, miks kostja 3 ikkagi arvab, et töövaidluskomisjon on otsuse tegemisel justkui eksinud ja asjaolud ebaõigesti tuvastanud. Kostja lihtsalt nendib, et asjaolud olid teistsugused. Mingit põhistust, selgitust või nendingut toetavaid tõendeid, miks peaks asjaoludest teistmoodi aru saama, kostja esitanud ei ole.
8. Kostja soovib oma seisukohti tõendada kirjalike tõenditega ning istungil antavate suuliste selgitustega. Hageja ei saa täpselt aru ning palub kohtul küsida kostja selgitust järgmistele asjaoludele:
9. Milliseid tõendeid kostja soovib kohtus kasutada ning milline tõend milliseid kostja väiteid kinnitab ja /või hageja väiteid kummutab? Kostja ei saa esitada neid tõendeid poolele üllatusmomendi tekitamiseks või muul kohatul viisil protsessiõigust kuritarvitades.
10. Milliseid suulisi selgitusi (ja millist asjaolu suuliselt antav selgitus tõendama peaks) ja kes neidsamu suulisi selgitusi istungil andma hakkab? Kas kostja soovib tunnistajate osavõttu menetlusest? Hageja leiab kokkuvõtvalt, et kostja seni esitatud väiteid ei kummuta ühtki töövaidluskomisjoni poolt tuvastatud asjaolu, et nendes asjaoludes kahtlema võiks hakata. Hageja elab Tallinnas ning ei oma selliseid majanduslikke võimalusi, millised võimaldaksid sõitu Kuressaarde. Seetõttu on hageja seisukohal, et kui vähegi võimalik, tuleks asi lahendada kirjalikus menetluses. Hageja jääb esitatud avalduse juurde ning palub selle töövaidluskomisjoni otsuses rahuldatud ulatuses rahuldada (kuivõrd avalduse osalise rahuldamata jätmise osas on töövaidluskomisjoni otsus jõus). TÖÖVAIDLUSKOMISJONI OTSUS Saaremaa Töövaidluskomisjon oma
11. oktoobri 2007.a. otsusega tuvastas järgmist: Avaldaja töötas ettekandja-baaridaamina
12. maist 2007.a. määramata ajaks sõlmitud töölepingu alusel. Töötasuks oli kokku lepitud 22 krooni tunnis. Palgapäev oli iga kuu 15-nes päev. Palka maksti sularahas ja pidevalt hilinemisega.
13. septembril tegi töötaja avalduse palga ülekandmiseks Hansapanka.
14. septembril esitas töötaja omal soovil töölt lahkumise avalduse

§ 82alusel, 20.septembrist, põhjusel, et tööandja rikub lepingut.

Rikkumistena tõi avaldaja välja palga maksmisega viivitamise, alla miinimumpalga maksmise, omavolilise palgast kinnipidamise, mille kõige tõttu tekkisid avaldajal juba majanduslikud raskused. Ta ei saanud kunagi töötasuga arvestada, seega hilinesid üüri-ja kommunaalteenuste eest maksmine, sidevahendite kasutamise teenus peatati ning maksmata jäid ka pangalaenude osamaksed. Avaldaja leidis, et tööandja on oluliselt rikkunud töölepingut ning soovis seetõttu lepingu lõpetamist. Tööandja ei reageerinud lahkumisavaldusele. 20-ndal septembril ei saanud töötaja teadet, et tööleping on lõpetatud, samuti ei makstud nimetatud päeval lõpparvet. 18. septembrist-20. septembrini viibis töötaja haiguslehel. 24. septembril kohtus avaldaja tööandjaga, kes soovis talle edastada dokumenti, mille kohaselt lõppes avaldaja tööleping 24. septembril

86 p.5 alusel. Avaldaja keeldus nimetatud dokumenti vastu võtmast, kuna tema tööleping oli juba lõppenud. Avaldaja leiab, et tööandja ei saa tema suhtes enam mingeid otsuseid vastu võtta 4 peale töölepingu lõppemist ning ta nõuab, et töölepingu lõpetamine tööandja poolt nimetatud alusel ( § 86 p. 5) tuleb tunnistada ebaseaduslikuks ning asendada töölepingu lõpetamisega töötaja algatusel § 82 alusel. Avaldaja väitel kandis tööandja nimetatud § -i ka tööraamatusse, ilma, et ta oleks selleks soovi avaldanud. Seega taotleb töötaja tööraamatu dublikaadi väljastamist. 24. septembril kandis tööandja avaldaja arveldusarvele osalise lõpparve. Endiselt on avaldajal saamata töötasu maikuu 2 tööpäeva eest summas 332.- krooni, juunikuu töötasu on maksmata summas 2703.-krooni, juulikuu töötasu summas 5077.- krooni. Puhkusekompensatsiooni arvestati vähem summas 156.- krooni. Sellest tulenevalt nõuab avaldaja ka keskmist palka lõpparve kinnipidamise eest. Tööandja tunnistab vaid tööraamatu rikkumist ning on nõus dublikaadi väljastamisega. Muid nõudeid tööandja ei aktsepteeri ning põhjendab oma seisukohta alljärgnevaga: N. U tööleping lõpetati

§ 86p. 5 alusel seoses töötaja töödistsipliini rikkumistega.

Käskkirjale töölepingu lõpetamise kohta keeldus N. U alla kirjutamast. 13.09.2007 nõudis tööandja töötajalt seletuskirja eelmisel päeval toimunud tööle hilinemise kohta. Töötaja N. U sai aru, et tema pidevad töödistsipliinirikkumised võivad pärast seletuskirja kirjutamist lõppeda töölepingu lõpetamisega tööandja algatusel. Selle vältimiseks esitas N.U 15.09.2007.a. tööandjale avalduse töölepingu lõpetamiseks alates 20.09.2007

§ 82alusel.

Samas jäi töötaja 18.09.2007 haiguslehele. Avalduses on N. U märkinud, et tööandja tema avaldusele ei reageerinud. Tööandja ei saanudki reageerida, sest haiguslehel viibiva töötaja töölepingu lõpetamine on keelatud. Täiesti arusaamatu ja põhjendamata on töötaja avalduses toodud summad saamata töötasu ja puhkusekompensatsiooni osas. Lõpparve väljamaksmisega tööandja viivitanud ei ole. Töövaidluskomisjon, tutvunud asjas esitatud materjalidega ja kuulanud ära poolte seletused, on asunud seisukohale, et avaldus on osaliselt põhjendatud ning kuulub rahuldamisele alljärgnevatel põhjustel: 1. 15. septembril esitas töötaja avalduse töölt lahkumiseks 20. septembrist 2007.a.

§ 82alusel.

Lepingu lõpetamise põhjuseks oli tööandjapoolne lepingutingimuste oluline rikkumine, mille tõttu töötaja oli sattunud majanduslikult raskesse olukorda. Tööandja sai avalduse kätte

1. septembril, kuid ei lõpetanud avaldust peale viiepäevase etteteatamistähtaja möödumise (
2. septembril), vaid lõpetas töölepingu hoopis

§ 86p. 5 alusel 24.

septembril. Töötajal on õigus omal soovil töölt lahkuda § 82 alusel, kui tööandja rikub lepingutingimusi. Sõltumata sellest, kas tööandja vormistab töölepingu lõppemise peale viiepäevase etteteatamistähtaja möödumise või mitte, loetakse tööleping lõppenuks ning töötajal ei ole kohustust enam tööle ilmuda. Seega lõppes avaldaja tööleping

1. septembril, mil täitus viis päeva ajast, mil tööandja sai teada töötaja lahkumissoovist ning
2. septembril ei pidanud töötaja enam tööle tulema. Seega on tööandjapoolne töölepingu lõpetamine
3. septembril 2007.a. § 86 p.5 alusel õigustühine. 5 Avaldaja tööleping tuleb lugeda lõppenuks

§ 82p. 1 alusel 22.

septembril 2007.a. Antud juhul ei ole tööandja ka vaidlustanud töölepingu lõpetamist § 82 alusel. Vastavalt Riigikohtu

1. novembri 2006.a. otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-120-05 on kolleegium märkinud, et kui tööandja ei nõustu töölepingu lõpetamisega § 82 alusel, on tal õigus töölepingu lõpetamine nimetatud alusel vaidlustada töövaidlusorganis. Töölepingu lõpetamine § 86 p. 5 alusel oleks ebaseaduslik ka siis, kui seda oleks tehtud õigeaegselt, s.o. hiljemalt
2. septembril 2007.a. Ja seda põhjusel, et töötaja tuli katseajal oma töökohustuste täitmisega nõuetekohaselt toime. Tööandja kinnitas seda. Etteheited töötajale olid seotud tema töödistsipliinist mittekinnipidamisega. Tööandja poolt koostatud käskkiri nr.4
3. septembril 2007.a. fikseerib kuupäevaliselt töötajapoolsed töödistsipliini rikkumised, kuid nende tõttu saab töötajat töölt vabastada

§ 86p. 6 alusel ja sedagi siis, kui on tegemist jämeda rikkumisega.

Lisaks eelnevale oleks töölepingu lõpetamine § 86 p. 5 alusel ebaseaduslik ka seetõttu, et avaldaja oli rase ning tööandja ei olnud töölepingu lõpetamiseks taotlenud tööinspektsioonist eelnevalt luba. 1. Kui tööleping on lõpetatud

§ 82

alusel, on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitust kahe kuu keskmise palga ulatuses. Keskmise palga ja hüvituse arvestus: mai juuni juuli august 352.- krooni 2 tp. 3696.- krooni 21 tp. 4649.- krooni 22 tp. 4180.-krooni _______22 tp. 12 877 : 67 = 192,19 x 21 = 4036 x 2 = 8072.- krooni

1. Avaldaja väitel töötas ta maikuus kahel päeval kokku 16 tundi, kuid töötasu summas 352.- krooni on tal saamata. Tööandja ei esitanud maikuu töötasu arvestust ega väljamaksmist tõendavat dokumenti. Juunis maksti avaldajale töötasu alla miinimumpalgamäära. Vastavalt töölepingule töötas avaldaja täieliku tööajaga, 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas. Tööandja arvestas juunis avaldajale palka summas 2992.- krooni ( s.o. 136 tunni eest). Vastavalt PaS § 20 lg 2-le, kui töötaja ei ole süüdi tööseisaku tekkimises, on tööandja kohustatud maksma tööseisakuaja eest töölepingus kokkulepitud töötasu. Juunis oli 168 normtundi ning neile vastav palk oleks pidanud olema 3696.- krooni. Avaldaja on töötasu vähem saanud summas 704.- krooni. Juuli töötasu on avaldaja saanud allkirja vastu kätte. Septembri töötasu on kantud avaldaja arveldusarvele.
2. Vastavalt PuS § 25-le on tööandja kohustatud töölepingu lõpetamisel maksma töötajale kompensatsiooni kasutamata puhkuse eest. 6 Keskmise kalendripäeva arvestus: mai 352.- krooni 2 kalendripäeva juuni 3696.- krooni 28 kalendripäeva juuli 4649.-krooni 31 kalendripäeva august 4180.- krooni _______30 kalendripäeva 12877: 91 = 141,51 Avaldajal on õigus saada hüvitust 4 kuu e. 9 kalendripäeva eest summas 1274.- krooni. Tööandja maksis hüvitust summas 1218.- krooni, vahe on 56 krooni
3. Vastavalt PaS § 32 lg 1 -le on tööandja kohustatud töölepingu lõpetamise päeva seisuga maksma töötajale välja kõik tööandjalt saadaolevad summad. Kui seda ei ole tehtud, on tegemist lõpparve kinnipidamisega.
4. Vastavalt

§ 119

lg 2-le on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte suuremas summas, kui töötaja ühe kuu keskmise palga ulatuses. Antud juhul on lõpparve väljamaksmisega viivitatud üle ühe kuu ning hüvituseks on ühe kuu keskmine palk summas 4036.- krooni. 7. Vastavalt ITLS § 27 lg 1 p-le 1 on tööandja kohustatud viivitamatult täitma töövaidluskomisjoni otsuse palga väljamaksmiseks, kuid mitte rohkem kui kahe kuu eest. Antud juhul on töötajale maksmata maikuu töötasu summas 352.- krooni ning juunikuus on töötasu vähem makstud summas 704.-krooni. Eelneva alusel ja juhindudes

§-dest 82, 86,119, PaS §-dest 20,32, PuS §-st 25 ja ITLS §-st 22, töövaidluskomisjon otsustas:

1. Rahuldada avaldus osaliselt.
2. Lugeda õigustühiseks töölepingu lõpetamine

§ 86p. 5 alusel 24.

septembril 2007.aastal. 3. Lugeda avaldaja tööleping lõppenuks

§ 82p. 1 alusel 22.

septembril

1. aastal.
2. Mõista avaldaja kasuks välja hüvitus kahe kuu keskmise palga ulatuses summas 8072.- EEK ( kaheksa tuhat seitsekümmend kaks krooni), vähemmakstud töötasud ja puhkusekompensatsioon kokku summas 1112.- EEK KOSTJA VASTUVÄITED N.U töötas OÜ-s Everfront ettekandja-baaridaamina ajavahemikul 30.05.2007 kuni 24.09.
3. Tööleping lõpetati

§ 86p 5 alusel seoses töötaja töödistsipliini rikkumistega.

Käskkirjale töölepingu lõpetamise kohta keeldus N.U alla kirjutamast. 13.09.2007 nõudis tööandja töötajalt seletuskirja eelmisel päeval toimunud tööle hilinemise kohta. Töötaja N.U, sai aru, et tema pidevad töödistsipliinirikkumised võivad pärast seletuskirja kirjutamist lõppeda töölepingu lõpetamisega tööandja algatusel. Selle vältimiseks esitas N.U 15.09.2007 tööandjale avalduse töölepingu lõpetamiseks alates 20.09.2007

§ 82alusel.

Samas jäi töötaja 18.09.2007 haiguslehele. Avalduses on N.U märkinud, et tööandja tema avaldusele ei reageerinud. Tööandja ei saanudki reageerida, sest haiguslehel viibiva töötajaga 7 töölepingu lõpetamine on keelatud. Täiesti arusaamatud ja põhjendamata on töötaja avalduses toodud summad saamata töötasu ja puhkusekompensatsiooni osas. Lõpparve väljamaksmisega tööandja viivitanud ei ole. Pean vajalikuks märkida, et N.U on esitanud selgelt pahatahtliku ja valedega põhjendatud avalduse töövaidluskomisjonile. Tema ja ühes temaga OÜ Everfront endised töötajad Rena Aav ja Raili Kulp asusid üksteise kasuks valetunnistusi andes tööandjalt läbi töövaidluskomisjoni raha nõudma. Juhindudes ITVS § 24 ja TsMS §-dest 79, 362, 363 palus kostja:

1. Lugeda N U töövaidluskomisjonile esitatud avaldus hagiavalduseks.
2. Nõuda välja ja võtta toimikusse Saaremaa Töövaidluskomisjoni materjalid töövaidlusasja nr 9.10-02/1856 materjalid. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega , leidis, et esitatud hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja N U asus OÜ-s Everfront tööle ettekandja/baaridaamina
3. mail 2007.a. Poolte vahel samal päeval sõlmitud töölepingu nr. 10 /töövaidluskomisjoni toimik edaspidi TVK t. lk. 6/ p. 3.1 järgi asus hageja tööle täistööajaga 8 tundi päevas, 40 tundi nädalas. Lepingu p. 4.
4. järgi oli hageja töötasu 22 krooni tunnis. Punkt 4.3 järgi maksti palka kord kuus
5. kuupäeval. Poolte vahel on vaidlus selle üle , kas kostja tööandjana on hagejale välja maksnud kogu palga ja kas seda tehti õigeaegselt. Kostja ei esitanud tõendit hagejale maikuu eest töötasu maksmise kohta, mistõttu võib lugeda tõendatuks, et maikuu kahe päeva töötasu, kokku 352 krooni on jäänud maksmata. Samas on kostja ise tunnistanud, et on maikuu kahe päeva töötasu kätte saanud juulis. Juunis 2007 maksti töötasu välja õigeaegselt,
6. juulil 2008 /TVK t.l. 25/ töötasuks on arvestatud 2992 krooni e. 136 töötunni eest. Juuni normtundide arv oli 168 arvestuslik töötasu 3696 krooni, saamata jäänud tasu on seega 704 krooni. Juulis 2007 on hagejale makstud töötasu 182,75 töötunnis eest 4649.- krooni. Töötasu on välja makstud hilinemisega-
7. augustil 2008 /TVK t.l. 28/. Hageja on tunnistanud, et koos juulikuu palgaga sai ta kätte ka mais väljateenitud palga, kuid eitab juulikuu palga saamist. Juulikuu palga maksmine on tõendatud kassa väljamineku orderiga /TVK t.l. 33/. Augustikuu töötasu maksti välja õigeaegselt /TVK t.l. 28/. Septembris 2007 töötas hageja 89,5 töötundi. Töötasu arvestatud 2029.- krooni. Töötasu kanti 8 üle panka. Tasu on makstud tegelikult tööl oldud aja eest ja selle maksmisega on tööandja hilinenud ühel korral. Puhkusetasu pidi hageja saama 4 kuu e. 9 kalendripäeva eest keskmine päevatasu 140,73 krooni, seega puhkusetasu kokku 1266,57, tööandja on puhkusetasuna arvestanud 1218 krooni, seega 48,57 krooni vähem, peale maksude mahaarvamist jääb selleks summaks 36,90 EEK. Eeltoodust tulenevalt on kohus asunud seisukohale, et kostja on jätnud hagejale tasumata töötasu summas 704 krooni ja puhkusetasu 36,90 krooni. Töölepingu seaduse § 119 lg. 2 kohaselt on tööandja kohustatud lõpparve kinnipidamisel maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Kuna antud juhul ei ole jutt mitte kogu lõpparve kinnipidamisest vaid osaliselt maksmata töötasust ja puhkuse kompensatsioonist, mida kokku on 740,90 krooni, siis ei pea kohus proportsionaalseks mõista tööandjalt välja hüvitist keskmise palga ulatuses ja jätab hagi selles osas rahuldamata. Teiseks pooltevaheliseks vaidlusküsimuseks on see mis ajast ja millisel alusel pidi tööandja, e. kostja hageja töölt vabastama. Tööandja vabastas hageja töölt
8. septembril 2007.a.

§ 86p. 5 alusel.

Kostja leiab selle olevat põhjendamatu.

1. septembril 2007 esitas hageja tööandjale avalduse töölt lahkumiseks
2. septembrist 2007.a.

§ 82alusel, tööandjapoolse lepingutingimuste rikkumise tõttu.

Tööandja sai avalduse kätte

1. septembril 2007, kuid ei vabastanud hagejat viiepäevase etteteatamise tähtaja möödumisel
3. 2007 vaid
4. septembril 2007

§ 86p. 5 alusel seoses katseaja ebarahuldavate tulemustega.

Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 28 lg. 1 järgi on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes.

§ 86

p. 5 alusel vabastamiseks annab aluse

§ 102lg.

1, mille kohaselt on tööandjal õigus lõpetada paragrahvi 86 punktis 5 ettenähtud alusel tööleping, kui katseaja tulemused osutuvad ebarahuldavaks. Katseaja tulemusi hindab tööandja. Antud juhul ei olnud töötaja vabastamise põhjuseks mitte katseaja mitterahuldav tulemus. Kostja on tunnistanud, et hageja tuli tööga toime. Ka on kostja hagejale korduvalt maksnud preemiat, mida eeldatavalt ei oleks makstud tööga mitte toimetulevale töötajale. Küll aga oli töölt vabastamise aluseks tegelikult töötaja poolsete süütegude toimepanemine, milleks vastavalt käskkirjale/TVK t.l. 19/ oli kõrvaliste isikute lubamine baari kööki, kassast sularaha võtmine, alkoholi andmine kokale, töölt puudumine ja hilinemine ning töölt ajutiselt omavoliline lahkumine. Tõenditena nimetatud rikkumiste kohta on hageja esitanud seletused 11. septembril töölt puudumise ja 28. septembril tööle hilinemise kohta. Muude rikkumiste kohta kohtule tõendeid esitatud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kohus asunud seisukohale, et tööandjal puudus alus hageja 9 vabastamiseks töölt

§86p. 5 alusel.

Võib oletada, et ilmselt oli olemas alus töötaja vabastamiseks töölt

§ 86p.6 alusel, kuid selleks on esitatud tõendeid ebapiisavalt.

Kas töötajal oli olemas alus taotleda enda vabastamist

§ 82alusel, seoses tööandjapoolse lepingutingimuste rikkumisega?

Hageja on oma avalduses märkinud põhjusena:

1. palga mitteõigeaegse maksmise, mis nagu selgus, toimus hageja töötamise aja jooksul ühel korral.
2. Ilma töötaja nõusolekuta kauba summa palgast mahaarvestamine. Hageja ei ole täpsustanud, millisest kaubast on jutt ja milliste summade mahaarvamist ta silmas peab. S.t kostjapoolne rikkumine on jäänud hageja poolt tõendamata.
3. Palga maksmisel palga alammäärast mittekinnipidamine. 2007.a.oli palga alammääraks 3600.krooni. Esitatud tõenditest ei ilmne, et hageja palk oleks olnud alla palga alammäära.
4. Eesti Haigekassa kindlustustasu maksmata jätmine tööandja poolt. Selle kohta ei ole kumbki pool tõendeid esitanud. Eeltoodust on kohus jõudnud järeldusele, et tegelikult puudus alus töölepingu lõpetamiseks töötaja algatusel

§ 82

alusel, sest hageja ei ole tõendanud lepingutingimuste olulist rikkumist tööandja poolt.. ITLS § 29 lg.2 järgi, kui töötaja vaidlustab töölepingu lõpetamise seaduslikkuse, kuid ei soovi tööle ennistamist, siis loeb töövaidlusorgan töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamisel töötaja omal algatusel lahkunuks, alates töötamise tegelikust lõppemise päevast. T ITLS § 29 lg. 3 järgi töövaidlusorgani õigus lugeda töötaja töölt omal algatusel lahkunuks tuleneb töötaja soovimatusest jätkata tööd selle tööandja juures, mistõttu vastava otsuse tegemine ei ole piiratud töötaja konkreetse taotlusega töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu suhtes. Töötaja ei ole esitanud kohtule tõendit oma haigestumise kohta. Töötaja enda avalduse kohaselt lõppes töövõimetusleht 20.septembril ja 21. septembril 2007 teatas ta sellest kostjale. Lepiti kokku, et kokku saadakse 24.septembril, s.o. esmaspäeval. Tööle hageja enam ei asunud.

§ 74lg.

2 järgi on tööandja on kohustatud andma töötajale tööraamatu ja maksma lõpparve töölepingu lõpetamise päeval. Kui töötaja töölepingu lõpetamise päeval tööraamatut või lõpparvet vastu ei võtnud, on tööandja kohustatud andma töötajale tööraamatu nõude esitamise päeval ja maksma lõpparve viie kalendripäeva jooksul, arvates nõude esitamisele järgnenud päevast. See tähendab, et kostja sai töölepingu lõpetada 24. septembril kuna vastasel juhul ei oleks olnud võimalik korraldada lõpparve maksmist ja tööraamatu töötajale üleandmist vastavalt seadusele. ITLS§ 30 lg. 2 järgi, kui töölepingu lõpetamine oli ebaseaduslik, kuid töötaja ei soovi tööle ennistamist ja ta loetakse töölt lahkunuks omal algatusel, mõistab töövaidlusorgan töötajale välja hüvituse kuni tema kuue kuu keskmise palga ulatuses olenevalt töölepingu lõpetamise asjaoludest ja seaduserikkumise iseloomust töölepingu lõpetamisel. Hüvituse suurus ei ole seatud sõltuvusse sellest, kas töötaja asus teise tööandja juurde tööle või mitte. 10 Arvestades hageja töötamise kestvust (sisuliselt kolm ja pool kuud) ja asjaolu, et eeldatavalt oli olemas alus tema vabastamiseks töökohustuste rikkumise tõttu, leiab kohus, et hüvitise väljamõistmine kostjalt ei ole põhjendatud ulatuses, nagu seda tegi töövaidluskomisjon. Kohus mõistab tööandajalt hageja kasuks välja hüvitise kahe nädala keskmise palga ulatuses, e. 2087,50 krooni.

§ 74lg.

1 järgi teeb tööandja töölepingu lõpetamise kohta töötaja tööraamatusse kande, milles näidatakse töölepingu lõpetamise päev. Töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile kannab tööandja töötaja tööraamatusse töötaja nõudel. Antud juhul on tööandja kandnud hageja tööraamatusse sisse ka töölepingu aluse formuleeringu viitega seaduse paragrahvile, vaatamata sellele, et hageja selleks soovi ei avaldanud. Sotsiaalministri 07.10.2004 määrusega nr. 112 kinnitatud tööraamatu vormi, tööraamatu täitmise ja dublikaadi andmise korra § 15 lg. 5 järgi tööraamatu või vahelehe dublikaat väljastatakse ka juhul, kui tööandja on teinud tööraamatusse või vahelehele kande vastuolus «Eesti Vabariigi töölepingu seaduse» § 20 lõikega 4. Selline tööraamat või vaheleht loetakse täielikult kasutamiskõlbmatuks.

§ 20lg.

4 kohaselt töötaja nõudel kantakse tööraamatusse töölepingu lõpetamise või kehtetuks tunnistamise aluse formuleering viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile. See tähendab, et kostja on kohustatud väljastama hagejale tööraamatu dublikaadi, kuna on tema tööraamatusse teinud

§ 20lõikega 4 vastuolus oleva kande. Ts

MS § 163 järgi hagiavalduse osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid poolte endi kanda. Seoses hagi osalise rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Külli Mõlder kohtunik /allkiri/ 1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks

1. detsember 2008 Kuressaare tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-07-49650 Hagi ese N U hagi OÜ Everfront vastu töövaidluses Menetlusosalised Hageja N U ( Kostja OÜ Everfront (registrikood 11215028, asukoht Hariduse 2 Kuressaare), kostja lepinguline esindaja Harland Paas (Õigusbüroo HP, postiaadress Tallinna 58 Kuressaare 93818) Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Resolutsioon
2. Rahuldada hagi osaliselt.
3. Lugeda õigustühiseks N Uga
4. mail 2007 sõlmitud töölepingu nr. 10 lõpetamine

§ 86p. 5 alusel.

3. Lugeda N. U tööleping lõppenuks

§ 79alusel 24.

septembril

2. Välja mõista OÜ-lt Everfront N U kasuks hüvitis kahe nädala keskmise palga ulatuses summas 2087 (kaks tuhat kaheksakümmend seitse) krooni 50 senti ja vähemmakstud töötasu ja puhkusetasuna 740(seitsesada nelikümmend) krooni 90 senti.
3. OÜ-l Everfront väljastada hagejale tööraamatu dublikaat. Menetluskulud jätta kostja kanda võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. 2 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel, arvates esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Vastavalt töövaidluskomisjonile esitatud avaldusele töötas hageja N U OÜ-s Everfront (kostja) ettekandja – baaridaamina alates
4. maist 2007.a. määramata ajaks sõlmitud töölepinguga. Töötasuks lepiti kokku 22.- krooni tunnis. Palk maksti välja kord kuus,
5. kuupäeval. Palka maksti sularahas ja tihti hilinemisega.
6. septembril 2007 tegi hageja tööandjale (kostja) avalduse kanda tema töötasu arvelduskontole Hansapangas.
7. septembril 2007 saatis hageja kostjale avalduse

§ 82alusel töölt lahkumiseks 20.

septembrist 2007.a.

1. septembrist kuni
2. septembrini 2007 viibis hageja haiguslehel. Kostja hageja avaldusele ei reageerinud ja
3. septembril 2007 teatas hageja, et tema haigusleht lõppes
4. septembril ja lepiti kokku, et kohtutakse esmaspäeval,
5. septembril. Kostja andis
6. septembril hagejale käskkirja, millega ta oli töölt vabastatud

§ 86p. 5 alusel.

Hageja sai kätte ka tööraamatu, kuhu oli omaalgatuslikult kirjutatud paragrahv. Samal päeval kanti hageja arvele töötasu 2029.- krooni ja puhkusetasu 1218.- krooni. Hageja arvates on tal saamata 2007.a. maikuu töötasu summas 332.- krooni, 2007.a. juunikuu töötasu 770.- krooni 2007.a. juulikuu töötasu 5077.- krooni 2007.a. septembrikuu töötasu summas 440.Puhkusetasu 156.- krooni (1374.- -1218). Seoses eeltooduga taotleb hageja: 1. Tunnistada ebaseaduslikuks tema töölepingu lõpetamine § 86 p. 5 alusel ja lugeda tööleping lõppenuks

§ 82alusel 20.

septembril 2007 ja mõista hagejalt välja 2 kuu hüvitus summas 8652.- krooni.

1. Välja mõista kostjalt saamata töötasud summas 6619.- krooni.
2. Välja mõista kostjalt vähem makstud puhkusetasu summas 156.- krooni.
3. Välja mõista kostjalt keskmine palk lõpparve maksmisega viivitamise eest seisuga
5. 2007 summas 1236.- krooni.
6. Kohustada kostjat välja andma tööraamatu dublikaadi. Kohtule saadetud kirjas leiab hageja , et kohtuväline töövaidlusorgan on asja lahendanud õigesti. Selliselt on komisjon õigesti tuvastanud töövaidluse põhilised asjaolud ning põhistanud neid ka õiguslikult. Hageja jagab komisjoni otsuses toodud põhistusi ning leiab, et sealsed põhistused ongi kõige paremini tegelikku olustikku avavad ning hageja toetab igati komisjoni otsust.
7. Kostja taotlusest (märgitud kui «Hagiavaldus") ei tulene põhjendatud seletust, miks kostja 3 ikkagi arvab, et töövaidluskomisjon on otsuse tegemisel justkui eksinud ja asjaolud ebaõigesti tuvastanud. Kostja lihtsalt nendib, et asjaolud olid teistsugused. Mingit põhistust, selgitust või nendingut toetavaid tõendeid, miks peaks asjaoludest teistmoodi aru saama, kostja esitanud ei ole.
8. Kostja soovib oma seisukohti tõendada kirjalike tõenditega ning istungil antavate suuliste selgitustega. Hageja ei saa täpselt aru ning palub kohtul küsida kostja selgitust järgmistele asjaoludele:
9. Milliseid tõendeid kostja soovib kohtus kasutada ning milline tõend milliseid kostja väiteid kinnitab ja /või hageja väiteid kummutab? Kostja ei saa esitada neid tõendeid poolele üllatusmomendi tekitamiseks või muul kohatul viisil protsessiõigust kuritarvitades.
10. Milliseid suulisi selgitusi (ja millist asjaolu suuliselt antav selgitus tõendama peaks) ja kes neidsamu suulisi selgitusi istungil andma hakkab? Kas kostja soovib tunnistajate osavõttu menetlusest? Hageja leiab kokkuvõtvalt, et kostja seni esitatud väiteid ei kummuta ühtki töövaidluskomisjoni poolt tuvastatud asjaolu, et nendes asjaoludes kahtlema võiks hakata. Hageja elab Tallinnas ning ei oma selliseid majanduslikke võimalusi, millised võimaldaksid sõitu Kuressaarde. Seetõttu on hageja seisukohal, et kui vähegi võimalik, tuleks asi lahendada kirjalikus menetluses. Hageja jääb esitatud avalduse juurde ning palub selle töövaidluskomisjoni otsuses rahuldatud ulatuses rahuldada (kuivõrd avalduse osalise rahuldamata jätmise osas on töövaidluskomisjoni otsus jõus). TÖÖVAIDLUSKOMISJONI OTSUS Saaremaa Töövaidluskomisjon oma
11. oktoobri 2007.a. otsusega tuvastas järgmist: Avaldaja töötas ettekandja-baaridaamina
12. maist 2007.a. määramata ajaks sõlmitud töölepingu alusel. Töötasuks oli kokku lepitud 22 krooni tunnis. Palgapäev oli iga kuu 15-nes päev. Palka maksti sularahas ja pidevalt hilinemisega.
13. septembril tegi töötaja avalduse palga ülekandmiseks Hansapanka.
14. septembril esitas töötaja omal soovil töölt lahkumise avalduse

§ 82alusel, 20.septembrist, põhjusel, et tööandja rikub lepingut.

Rikkumistena tõi avaldaja välja palga maksmisega viivitamise, alla miinimumpalga maksmise, omavolilise palgast kinnipidamise, mille kõige tõttu tekkisid avaldajal juba majanduslikud raskused. Ta ei saanud kunagi töötasuga arvestada, seega hilinesid üüri-ja kommunaalteenuste eest maksmine, sidevahendite kasutamise teenus peatati ning maksmata jäid ka pangalaenude osamaksed. Avaldaja leidis, et tööandja on oluliselt rikkunud töölepingut ning soovis seetõttu lepingu lõpetamist. Tööandja ei reageerinud lahkumisavaldusele. 20-ndal septembril ei saanud töötaja teadet, et tööleping on lõpetatud, samuti ei makstud nimetatud päeval lõpparvet. 18. septembrist-20. septembrini viibis töötaja haiguslehel. 24. septembril kohtus avaldaja tööandjaga, kes soovis talle edastada dokumenti, mille kohaselt lõppes avaldaja tööleping 24. septembril

86 p.5 alusel. Avaldaja keeldus nimetatud dokumenti vastu võtmast, kuna tema tööleping oli juba lõppenud. Avaldaja leiab, et tööandja ei saa tema suhtes enam mingeid otsuseid vastu võtta 4 peale töölepingu lõppemist ning ta nõuab, et töölepingu lõpetamine tööandja poolt nimetatud alusel ( § 86 p. 5) tuleb tunnistada ebaseaduslikuks ning asendada töölepingu lõpetamisega töötaja algatusel § 82 alusel. Avaldaja väitel kandis tööandja nimetatud § -i ka tööraamatusse, ilma, et ta oleks selleks soovi avaldanud. Seega taotleb töötaja tööraamatu dublikaadi väljastamist. 24. septembril kandis tööandja avaldaja arveldusarvele osalise lõpparve. Endiselt on avaldajal saamata töötasu maikuu 2 tööpäeva eest summas 332.- krooni, juunikuu töötasu on maksmata summas 2703.-krooni, juulikuu töötasu summas 5077.- krooni. Puhkusekompensatsiooni arvestati vähem summas 156.- krooni. Sellest tulenevalt nõuab avaldaja ka keskmist palka lõpparve kinnipidamise eest. Tööandja tunnistab vaid tööraamatu rikkumist ning on nõus dublikaadi väljastamisega. Muid nõudeid tööandja ei aktsepteeri ning põhjendab oma seisukohta alljärgnevaga: N. U tööleping lõpetati

§ 86p. 5 alusel seoses töötaja töödistsipliini rikkumistega.

Käskkirjale töölepingu lõpetamise kohta keeldus N. U alla kirjutamast. 13.09.2007 nõudis tööandja töötajalt seletuskirja eelmisel päeval toimunud tööle hilinemise kohta. Töötaja N. U sai aru, et tema pidevad töödistsipliinirikkumised võivad pärast seletuskirja kirjutamist lõppeda töölepingu lõpetamisega tööandja algatusel. Selle vältimiseks esitas N.U 15.09.2007.a. tööandjale avalduse töölepingu lõpetamiseks alates 20.09.2007

§ 82alusel.

Samas jäi töötaja 18.09.2007 haiguslehele. Avalduses on N. U märkinud, et tööandja tema avaldusele ei reageerinud. Tööandja ei saanudki reageerida, sest haiguslehel viibiva töötaja töölepingu lõpetamine on keelatud. Täiesti arusaamatu ja põhjendamata on töötaja avalduses toodud summad saamata töötasu ja puhkusekompensatsiooni osas. Lõpparve väljamaksmisega tööandja viivitanud ei ole. Töövaidluskomisjon, tutvunud asjas esitatud materjalidega ja kuulanud ära poolte seletused, on asunud seisukohale, et avaldus on osaliselt põhjendatud ning kuulub rahuldamisele alljärgnevatel põhjustel: 1. 15. septembril esitas töötaja avalduse töölt lahkumiseks 20. septembrist 2007.a.

§ 82alusel.

Lepingu lõpetamise põhjuseks oli tööandjapoolne lepingutingimuste oluline rikkumine, mille tõttu töötaja oli sattunud majanduslikult raskesse olukorda. Tööandja sai avalduse kätte

1. septembril, kuid ei lõpetanud avaldust peale viiepäevase etteteatamistähtaja möödumise (
2. septembril), vaid lõpetas töölepingu hoopis

§ 86p. 5 alusel 24.

septembril. Töötajal on õigus omal soovil töölt lahkuda § 82 alusel, kui tööandja rikub lepingutingimusi. Sõltumata sellest, kas tööandja vormistab töölepingu lõppemise peale viiepäevase etteteatamistähtaja möödumise või mitte, loetakse tööleping lõppenuks ning töötajal ei ole kohustust enam tööle ilmuda. Seega lõppes avaldaja tööleping

1. septembril, mil täitus viis päeva ajast, mil tööandja sai teada töötaja lahkumissoovist ning
2. septembril ei pidanud töötaja enam tööle tulema. Seega on tööandjapoolne töölepingu lõpetamine
3. septembril 2007.a. § 86 p.5 alusel õigustühine. 5 Avaldaja tööleping tuleb lugeda lõppenuks

§ 82p. 1 alusel 22.

septembril 2007.a. Antud juhul ei ole tööandja ka vaidlustanud töölepingu lõpetamist § 82 alusel. Vastavalt Riigikohtu

1. novembri 2006.a. otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-120-05 on kolleegium märkinud, et kui tööandja ei nõustu töölepingu lõpetamisega § 82 alusel, on tal õigus töölepingu lõpetamine nimetatud alusel vaidlustada töövaidlusorganis. Töölepingu lõpetamine § 86 p. 5 alusel oleks ebaseaduslik ka siis, kui seda oleks tehtud õigeaegselt, s.o. hiljemalt
2. septembril 2007.a. Ja seda põhjusel, et töötaja tuli katseajal oma töökohustuste täitmisega nõuetekohaselt toime. Tööandja kinnitas seda. Etteheited töötajale olid seotud tema töödistsipliinist mittekinnipidamisega. Tööandja poolt koostatud käskkiri nr.4
3. septembril 2007.a. fikseerib kuupäevaliselt töötajapoolsed töödistsipliini rikkumised, kuid nende tõttu saab töötajat töölt vabastada

§ 86p. 6 alusel ja sedagi siis, kui on tegemist jämeda rikkumisega.

Lisaks eelnevale oleks töölepingu lõpetamine § 86 p. 5 alusel ebaseaduslik ka seetõttu, et avaldaja oli rase ning tööandja ei olnud töölepingu lõpetamiseks taotlenud tööinspektsioonist eelnevalt luba. 1. Kui tööleping on lõpetatud

§ 82

alusel, on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitust kahe kuu keskmise palga ulatuses. Keskmise palga ja hüvituse arvestus: mai juuni juuli august 352.- krooni 2 tp. 3696.- krooni 21 tp. 4649.- krooni 22 tp. 4180.-krooni _______22 tp. 12 877 : 67 = 192,19 x 21 = 4036 x 2 = 8072.- krooni

1. Avaldaja väitel töötas ta maikuus kahel päeval kokku 16 tundi, kuid töötasu summas 352.- krooni on tal saamata. Tööandja ei esitanud maikuu töötasu arvestust ega väljamaksmist tõendavat dokumenti. Juunis maksti avaldajale töötasu alla miinimumpalgamäära. Vastavalt töölepingule töötas avaldaja täieliku tööajaga, 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas. Tööandja arvestas juunis avaldajale palka summas 2992.- krooni ( s.o. 136 tunni eest). Vastavalt PaS § 20 lg 2-le, kui töötaja ei ole süüdi tööseisaku tekkimises, on tööandja kohustatud maksma tööseisakuaja eest töölepingus kokkulepitud töötasu. Juunis oli 168 normtundi ning neile vastav palk oleks pidanud olema 3696.- krooni. Avaldaja on töötasu vähem saanud summas 704.- krooni. Juuli töötasu on avaldaja saanud allkirja vastu kätte. Septembri töötasu on kantud avaldaja arveldusarvele.
2. Vastavalt PuS § 25-le on tööandja kohustatud töölepingu lõpetamisel maksma töötajale kompensatsiooni kasutamata puhkuse eest. 6 Keskmise kalendripäeva arvestus: mai 352.- krooni 2 kalendripäeva juuni 3696.- krooni 28 kalendripäeva juuli 4649.-krooni 31 kalendripäeva august 4180.- krooni _______30 kalendripäeva 12877: 91 = 141,51 Avaldajal on õigus saada hüvitust 4 kuu e. 9 kalendripäeva eest summas 1274.- krooni. Tööandja maksis hüvitust summas 1218.- krooni, vahe on 56 krooni
3. Vastavalt PaS § 32 lg 1 -le on tööandja kohustatud töölepingu lõpetamise päeva seisuga maksma töötajale välja kõik tööandjalt saadaolevad summad. Kui seda ei ole tehtud, on tegemist lõpparve kinnipidamisega.
4. Vastavalt

§ 119

lg 2-le on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte suuremas summas, kui töötaja ühe kuu keskmise palga ulatuses. Antud juhul on lõpparve väljamaksmisega viivitatud üle ühe kuu ning hüvituseks on ühe kuu keskmine palk summas 4036.- krooni. 7. Vastavalt ITLS § 27 lg 1 p-le 1 on tööandja kohustatud viivitamatult täitma töövaidluskomisjoni otsuse palga väljamaksmiseks, kuid mitte rohkem kui kahe kuu eest. Antud juhul on töötajale maksmata maikuu töötasu summas 352.- krooni ning juunikuus on töötasu vähem makstud summas 704.-krooni. Eelneva alusel ja juhindudes

§-dest 82, 86,119, PaS §-dest 20,32, PuS §-st 25 ja ITLS §-st 22, töövaidluskomisjon otsustas:

1. Rahuldada avaldus osaliselt.
2. Lugeda õigustühiseks töölepingu lõpetamine

§ 86p. 5 alusel 24.

septembril 2007.aastal. 3. Lugeda avaldaja tööleping lõppenuks

§ 82p. 1 alusel 22.

septembril

1. aastal.
2. Mõista avaldaja kasuks välja hüvitus kahe kuu keskmise palga ulatuses summas 8072.- EEK ( kaheksa tuhat seitsekümmend kaks krooni), vähemmakstud töötasud ja puhkusekompensatsioon kokku summas 1112.- EEK KOSTJA VASTUVÄITED N.U töötas OÜ-s Everfront ettekandja-baaridaamina ajavahemikul 30.05.2007 kuni 24.09.
3. Tööleping lõpetati

§ 86p 5 alusel seoses töötaja töödistsipliini rikkumistega.

Käskkirjale töölepingu lõpetamise kohta keeldus N.U alla kirjutamast. 13.09.2007 nõudis tööandja töötajalt seletuskirja eelmisel päeval toimunud tööle hilinemise kohta. Töötaja N.U, sai aru, et tema pidevad töödistsipliinirikkumised võivad pärast seletuskirja kirjutamist lõppeda töölepingu lõpetamisega tööandja algatusel. Selle vältimiseks esitas N.U 15.09.2007 tööandjale avalduse töölepingu lõpetamiseks alates 20.09.2007

§ 82alusel.

Samas jäi töötaja 18.09.2007 haiguslehele. Avalduses on N.U märkinud, et tööandja tema avaldusele ei reageerinud. Tööandja ei saanudki reageerida, sest haiguslehel viibiva töötajaga 7 töölepingu lõpetamine on keelatud. Täiesti arusaamatud ja põhjendamata on töötaja avalduses toodud summad saamata töötasu ja puhkusekompensatsiooni osas. Lõpparve väljamaksmisega tööandja viivitanud ei ole. Pean vajalikuks märkida, et N.U on esitanud selgelt pahatahtliku ja valedega põhjendatud avalduse töövaidluskomisjonile. Tema ja ühes temaga OÜ Everfront endised töötajad Rena Aav ja Raili Kulp asusid üksteise kasuks valetunnistusi andes tööandjalt läbi töövaidluskomisjoni raha nõudma. Juhindudes ITVS § 24 ja TsMS §-dest 79, 362, 363 palus kostja:

1. Lugeda N U töövaidluskomisjonile esitatud avaldus hagiavalduseks.
2. Nõuda välja ja võtta toimikusse Saaremaa Töövaidluskomisjoni materjalid töövaidlusasja nr 9.10-02/1856 materjalid. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega , leidis, et esitatud hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja N U asus OÜ-s Everfront tööle ettekandja/baaridaamina
3. mail 2007.a. Poolte vahel samal päeval sõlmitud töölepingu nr. 10 /töövaidluskomisjoni toimik edaspidi TVK t. lk. 6/ p. 3.1 järgi asus hageja tööle täistööajaga 8 tundi päevas, 40 tundi nädalas. Lepingu p. 4.
4. järgi oli hageja töötasu 22 krooni tunnis. Punkt 4.3 järgi maksti palka kord kuus
5. kuupäeval. Poolte vahel on vaidlus selle üle , kas kostja tööandjana on hagejale välja maksnud kogu palga ja kas seda tehti õigeaegselt. Kostja ei esitanud tõendit hagejale maikuu eest töötasu maksmise kohta, mistõttu võib lugeda tõendatuks, et maikuu kahe päeva töötasu, kokku 352 krooni on jäänud maksmata. Samas on kostja ise tunnistanud, et on maikuu kahe päeva töötasu kätte saanud juulis. Juunis 2007 maksti töötasu välja õigeaegselt,
6. juulil 2008 /TVK t.l. 25/ töötasuks on arvestatud 2992 krooni e. 136 töötunni eest. Juuni normtundide arv oli 168 arvestuslik töötasu 3696 krooni, saamata jäänud tasu on seega 704 krooni. Juulis 2007 on hagejale makstud töötasu 182,75 töötunnis eest 4649.- krooni. Töötasu on välja makstud hilinemisega-
7. augustil 2008 /TVK t.l. 28/. Hageja on tunnistanud, et koos juulikuu palgaga sai ta kätte ka mais väljateenitud palga, kuid eitab juulikuu palga saamist. Juulikuu palga maksmine on tõendatud kassa väljamineku orderiga /TVK t.l. 33/. Augustikuu töötasu maksti välja õigeaegselt /TVK t.l. 28/. Septembris 2007 töötas hageja 89,5 töötundi. Töötasu arvestatud 2029.- krooni. Töötasu kanti 8 üle panka. Tasu on makstud tegelikult tööl oldud aja eest ja selle maksmisega on tööandja hilinenud ühel korral. Puhkusetasu pidi hageja saama 4 kuu e. 9 kalendripäeva eest keskmine päevatasu 140,73 krooni, seega puhkusetasu kokku 1266,57, tööandja on puhkusetasuna arvestanud 1218 krooni, seega 48,57 krooni vähem, peale maksude mahaarvamist jääb selleks summaks 36,90 EEK. Eeltoodust tulenevalt on kohus asunud seisukohale, et kostja on jätnud hagejale tasumata töötasu summas 704 krooni ja puhkusetasu 36,90 krooni. Töölepingu seaduse § 119 lg. 2 kohaselt on tööandja kohustatud lõpparve kinnipidamisel maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Kuna antud juhul ei ole jutt mitte kogu lõpparve kinnipidamisest vaid osaliselt maksmata töötasust ja puhkuse kompensatsioonist, mida kokku on 740,90 krooni, siis ei pea kohus proportsionaalseks mõista tööandjalt välja hüvitist keskmise palga ulatuses ja jätab hagi selles osas rahuldamata. Teiseks pooltevaheliseks vaidlusküsimuseks on see mis ajast ja millisel alusel pidi tööandja, e. kostja hageja töölt vabastama. Tööandja vabastas hageja töölt
8. septembril 2007.a.

§ 86p. 5 alusel.

Kostja leiab selle olevat põhjendamatu.

1. septembril 2007 esitas hageja tööandjale avalduse töölt lahkumiseks
2. septembrist 2007.a.

§ 82alusel, tööandjapoolse lepingutingimuste rikkumise tõttu.

Tööandja sai avalduse kätte

1. septembril 2007, kuid ei vabastanud hagejat viiepäevase etteteatamise tähtaja möödumisel
3. 2007 vaid
4. septembril 2007

§ 86p. 5 alusel seoses katseaja ebarahuldavate tulemustega.

Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 28 lg. 1 järgi on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes.

§ 86

p. 5 alusel vabastamiseks annab aluse

§ 102lg.

1, mille kohaselt on tööandjal õigus lõpetada paragrahvi 86 punktis 5 ettenähtud alusel tööleping, kui katseaja tulemused osutuvad ebarahuldavaks. Katseaja tulemusi hindab tööandja. Antud juhul ei olnud töötaja vabastamise põhjuseks mitte katseaja mitterahuldav tulemus. Kostja on tunnistanud, et hageja tuli tööga toime. Ka on kostja hagejale korduvalt maksnud preemiat, mida eeldatavalt ei oleks makstud tööga mitte toimetulevale töötajale. Küll aga oli töölt vabastamise aluseks tegelikult töötaja poolsete süütegude toimepanemine, milleks vastavalt käskkirjale/TVK t.l. 19/ oli kõrvaliste isikute lubamine baari kööki, kassast sularaha võtmine, alkoholi andmine kokale, töölt puudumine ja hilinemine ning töölt ajutiselt omavoliline lahkumine. Tõenditena nimetatud rikkumiste kohta on hageja esitanud seletused 11. septembril töölt puudumise ja 28. septembril tööle hilinemise kohta. Muude rikkumiste kohta kohtule tõendeid esitatud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kohus asunud seisukohale, et tööandjal puudus alus hageja 9 vabastamiseks töölt

§86p. 5 alusel.

Võib oletada, et ilmselt oli olemas alus töötaja vabastamiseks töölt

§ 86p.6 alusel, kuid selleks on esitatud tõendeid ebapiisavalt.

Kas töötajal oli olemas alus taotleda enda vabastamist

§ 82alusel, seoses tööandjapoolse lepingutingimuste rikkumisega?

Hageja on oma avalduses märkinud põhjusena:

1. palga mitteõigeaegse maksmise, mis nagu selgus, toimus hageja töötamise aja jooksul ühel korral.
2. Ilma töötaja nõusolekuta kauba summa palgast mahaarvestamine. Hageja ei ole täpsustanud, millisest kaubast on jutt ja milliste summade mahaarvamist ta silmas peab. S.t kostjapoolne rikkumine on jäänud hageja poolt tõendamata.
3. Palga maksmisel palga alammäärast mittekinnipidamine. 2007.a.oli palga alammääraks 3600.krooni. Esitatud tõenditest ei ilmne, et hageja palk oleks olnud alla palga alammäära.
4. Eesti Haigekassa kindlustustasu maksmata jätmine tööandja poolt. Selle kohta ei ole kumbki pool tõendeid esitanud. Eeltoodust on kohus jõudnud järeldusele, et tegelikult puudus alus töölepingu lõpetamiseks töötaja algatusel

§ 82

alusel, sest hageja ei ole tõendanud lepingutingimuste olulist rikkumist tööandja poolt.. ITLS § 29 lg.2 järgi, kui töötaja vaidlustab töölepingu lõpetamise seaduslikkuse, kuid ei soovi tööle ennistamist, siis loeb töövaidlusorgan töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamisel töötaja omal algatusel lahkunuks, alates töötamise tegelikust lõppemise päevast. T ITLS § 29 lg. 3 järgi töövaidlusorgani õigus lugeda töötaja töölt omal algatusel lahkunuks tuleneb töötaja soovimatusest jätkata tööd selle tööandja juures, mistõttu vastava otsuse tegemine ei ole piiratud töötaja konkreetse taotlusega töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu suhtes. Töötaja ei ole esitanud kohtule tõendit oma haigestumise kohta. Töötaja enda avalduse kohaselt lõppes töövõimetusleht 20.septembril ja 21. septembril 2007 teatas ta sellest kostjale. Lepiti kokku, et kokku saadakse 24.septembril, s.o. esmaspäeval. Tööle hageja enam ei asunud.

§ 74lg.

2 järgi on tööandja on kohustatud andma töötajale tööraamatu ja maksma lõpparve töölepingu lõpetamise päeval. Kui töötaja töölepingu lõpetamise päeval tööraamatut või lõpparvet vastu ei võtnud, on tööandja kohustatud andma töötajale tööraamatu nõude esitamise päeval ja maksma lõpparve viie kalendripäeva jooksul, arvates nõude esitamisele järgnenud päevast. See tähendab, et kostja sai töölepingu lõpetada 24. septembril kuna vastasel juhul ei oleks olnud võimalik korraldada lõpparve maksmist ja tööraamatu töötajale üleandmist vastavalt seadusele. ITLS§ 30 lg. 2 järgi, kui töölepingu lõpetamine oli ebaseaduslik, kuid töötaja ei soovi tööle ennistamist ja ta loetakse töölt lahkunuks omal algatusel, mõistab töövaidlusorgan töötajale välja hüvituse kuni tema kuue kuu keskmise palga ulatuses olenevalt töölepingu lõpetamise asjaoludest ja seaduserikkumise iseloomust töölepingu lõpetamisel. Hüvituse suurus ei ole seatud sõltuvusse sellest, kas töötaja asus teise tööandja juurde tööle või mitte. 10 Arvestades hageja töötamise kestvust (sisuliselt kolm ja pool kuud) ja asjaolu, et eeldatavalt oli olemas alus tema vabastamiseks töökohustuste rikkumise tõttu, leiab kohus, et hüvitise väljamõistmine kostjalt ei ole põhjendatud ulatuses, nagu seda tegi töövaidluskomisjon. Kohus mõistab tööandajalt hageja kasuks välja hüvitise kahe nädala keskmise palga ulatuses, e. 2087,50 krooni.

§ 74lg.

1 järgi teeb tööandja töölepingu lõpetamise kohta töötaja tööraamatusse kande, milles näidatakse töölepingu lõpetamise päev. Töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile kannab tööandja töötaja tööraamatusse töötaja nõudel. Antud juhul on tööandja kandnud hageja tööraamatusse sisse ka töölepingu aluse formuleeringu viitega seaduse paragrahvile, vaatamata sellele, et hageja selleks soovi ei avaldanud. Sotsiaalministri 07.10.2004 määrusega nr. 112 kinnitatud tööraamatu vormi, tööraamatu täitmise ja dublikaadi andmise korra § 15 lg. 5 järgi tööraamatu või vahelehe dublikaat väljastatakse ka juhul, kui tööandja on teinud tööraamatusse või vahelehele kande vastuolus «Eesti Vabariigi töölepingu seaduse» § 20 lõikega 4. Selline tööraamat või vaheleht loetakse täielikult kasutamiskõlbmatuks.

§ 20lg.

4 kohaselt töötaja nõudel kantakse tööraamatusse töölepingu lõpetamise või kehtetuks tunnistamise aluse formuleering viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile. See tähendab, et kostja on kohustatud väljastama hagejale tööraamatu dublikaadi, kuna on tema tööraamatusse teinud

§ 20lõikega 4 vastuolus oleva kande. Ts

MS § 163 järgi hagiavalduse osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid poolte endi kanda. Seoses hagi osalise rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Külli Mõlder kohtunik /allkiri/