← Eesti

2-07-49072/6

Obsah (5)§ 8§ 76§ 100§ 101§ 113

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks 28. jaanuar 2008 Kuressaare tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-07-49072 Hagi ese AS Saare

§ 8lg.1, 2, 76 lg.

1, 94, 100, 101 lg. 1 p. 1, 3 ja 6, 108 lg. 1 ja 113 lg. 1, 142 lg. 1, 145 lg. 1, 396 lg. 1 ja 397 lg. 1 ja TsMS § 133 lg. 1 ja 2, 138 lg. 1 ja 2, 162 lg. 1, 173 lg. 1, 339, 340, 363 taotleb hageja võlgnevuse 14 908 krooni väljamõistmist kostjatelt solidaarselt. Hageja taotleb ka menetluskulude jaotuse määramist menetlusosaliste vahel. KOSTJA SEISUKOHT Kostjad on oma kirjalikus vastuses hagi õigeks võtnud ja soovisid asja lahendamist kirjalikus menetluses. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et asja on võimalik lahendada ilma kohtuistungit pidamata, kuna kostjad on eelmenetluses hagi õigeks võtnud. TsMS § 440 järgi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kohus on seisukohal, et esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§ 8lg.

1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.

(2)Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76lg.

1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Pooled on

  1. 2005 sõlminud laenulepingu /t.l. 4/, mille kohaselt hageja andis kostja A K’ile laenu 10 000 krooni intressiga 16 % aastas, tagasimakse tähtajaga
  2. Maksmine pidi toimuma vastavalt maksegraafikule, igakuiste maksetena, 464 krooni kuus.

§ 100

järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja on jätnud oma kohustuse täitmata ja võlgneb hagejale põhivõlana 6578 krooni ja intressidena 2730 krooni, mistõttu hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§ 101järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: p.

1) nõuda kohustuse täitmist; p. 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on vastavalt lepingu punktile 4 leppinud viivise määraks 1,0 % tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Arvestuslik viivise võlg 28 728,12 krooni. Hageja on viivise nõuet vähendanud ja taotleb 5600 krooni väljamõistmist kostjalt, e. põhivõlast väiksemas summas, mis kohtu hinnangul on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 162 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg. 3 järgi, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostjate kanda solidaarselt. Menetlusökonoomikast lähtudes määrab kohus hageja menetluskulu suuruse, milleks on riigilõiv summas 450 krooni. Nimetatud summa on kostjad kohustatud maksma hagejale. Kohtunik: Külli Mõlder

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.