← Eesti

2-07-48546/5

2-07-48546 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kristel Pedasaar Otsuse tegemise aeg ja koht 26. veebruar 2008.a. Kuressaare Tsiviilasja number 2-07-

§-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§-i 101 lg 1 punktidele 1, 4 ja 6 võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, öelda lepingu üles, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist.

§-le 108 lg 1 võib võlausaldaja alati nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust.

§-le 113 lg 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral viivist, arvestades kohustuse sissenõutavaks muutmisest kuni kohese täitmiseni.

§-le 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule ( laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustab sama rahasumma tagasi maksma või sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga tagastama. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb laenulepingu korral intressi maksta kui see on kokku lepitud. Hageja on nõus asja kirjaliku menetlusega. Hageja on avatud kostja poolseteks ettepanekuteks sõlmida kompromiss. Juhul, kui ilmnevad TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud asjaolud, palub hageja asja lahendada tagaseljaotsusega enne eelistungit. 2 2-07-48546 Lähtudes eeltoodust ning tuginedes TsMS §-le 133 lg 1 ja 2, §-dele 138 lg 1 ja 2, 139, 162 lg 1, 173 lg 1 ja 3, 339, 340, 363 ja VÕS § 8 lg-le 2, § 76 lg-le 1, §-le 94, §-le 100, § 101 lg 1 p-le 1, 3 ja 6, § 108 lg-le 1, § 113 lg-le 1, § 396 lg 1 ja 397 lg 1 ja RLS § 3 lg 1 ja 2 p 1 ja 33 palub hageja välja mõista kostja M Rilt AS-i Saare Finants kasuks võlgnevus summas kokku 52 986 Eesti krooni, kõik menetluskulud s. o. hageja poolt tasutud riigilõiv 1500 Eesti krooni, palub hageja jätta kostja M Ru kanda. KOSTJA SEISUKOHT Kostja võtab eelmenetluses hagi õigeks ja tunnistab hagiavalduses tema vastu suunatud nõuet. Kostja palub kohtukulud jaotada vastavalt seadusele, ta on nõus kirjaliku menetlusega ja ei soovi asja läbivaatamist kohtuistungil /t.l. 34, 35/. KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud asjas esitatud dokumentaalsete tõendite ja kostja poolt eelmenetluses kohtule esitatud hagi õigeksvõtmise avaldusega leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab võimalikuks asja lahendamist kohtuistungit pidamata. TsMS § 440 lg 1 ja 3 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS §-de 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§-le 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§-le 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule ( laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustab sama rahasumma tagasi maksma või sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga tagastama. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb laenulepingu korral intressi maksta kui see on kokku lepitud. Kuivõrd kostja on kohtule esitatud avalduses hageja võla, intressi ja viivise nõude õigeks võtnud, siis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kokku 52 986 krooni. Hageja palub kõik menetluskulud s.o hageja poolt tasutud riigilõivu 1500 krooni jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud 3 2-07-48546 täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuivõrd antud asjas on otsus tehtud hageja kasuks, siis eeltoodule tuginedes peab kostja kandma hageja menetluskulud. Lähtudes menetlusökonoomika põhimõttest leiab kohus, et asjas võib kindlaks määrata ka menetluskulude rahalise suuruse, mille kohaselt peab kostja tasuma hagejale tema poolt kantud menetluskulud. Hagi esitamise seisuga on hageja menetluskuludeks hagilt tasutud riigilõiv 1500 krooni /t.l 15/. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Muude menetluskulude kohta võivad menetlusosalised nõuda Pärnu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest - TsMS § 174 lg 1. Kristel Pedassaar kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.