← Eesti

2-07-48093/60

Obsah (4)§ 428§ 123§ 150§ 139

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Pärnu Maakohus Pärnu Kohtumaja Kohtunik Maili Tartu 29. veebruar 2012.a., Pärnu 2-07-48093 Tsiviilasi L.Z.i hagi S.L. va

§ 428lg 1 p 3, § 661 lg 1, 2.

Võtta vastu L.Z.i hagist loobumine ning lõpetada menetlus L.Z.i hagis S.L. vastu ühisvara jagamiseks. Menetluskulude jaotus Tagastada L.Z.ile, 04.02.2008.a tema arveldusarvelt xxxxxxxxxxx Swedbank, Rahandusministeeriumi arvele nr 221023778606 Swedbank, Pärnu Maakohtu viitenumbril 2900072369, tasutud riigilõivust 1837.46 € pool summat s.o. Tsiiviilasi 2-07-48093 918.73 € L.Z.i arveldusarvele xxxxxxxxxxx Swedbank. Riigilõivu tagastamise osas saata määrus Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Määrusele on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

  1. 13.01.2012.a. esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumiseks, kuna
  2. jaanuaril 2012.a. sõlmisid ostja M.K. ja pooled Pärnu notar Kristi Kivimägi büroos kompromisslepingu kokkuleppe hüpoteegi lõpetamiseks ja kustutamiseks, avalduse notarikonto kasutamiseks, kinnistu müügilepingu, isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu, asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldused. Menetluskulude osas nõuded puuduvad. Kostja kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hageja hagist loobumise avaldusele vastuväiteid ei ole esitanud. Kohus võtab hagist loobumise vastu hageja poolt märgitud asjaoludel, sest see ei riku avalikku huvi ning lõpetab asjas menetluse. 13.01.2012.a. avalduses hageja leiab, et hageja on käesolevalt hagilt tasunud
  3. riigilõivu küll rohkem s.o. lähtudes esialgselt esitatud haginõude suurusest, kuid lõppastmes ei ületanud hagi hind 8000 eurot. Sellelt nõudelt tasutud riigilõiv oli arvestuslikult 798.89 eurot. Hagist loobumise korral kuulub pool nimetatud summast hagejale tagastamisele. Palutakse määrata, et hageja L.Z.’ poolt käesolevalt hagilt tasutud riigilõivust pool s.o. 399.45 eurot tagastatakse L. Z-le. 22 juuni 2011.a. seisukohas hageja soovib, et kohus tagastaks temale enammakstud riigilõivu summas 1438.- eurot. Kohtu seisukoht. Hagiavaldus ühisvara jagamiseks on esitatud 19.11.2007.a. 04.02.2008.a. avalduses (tl 91, 1 kd) hageja palub kinnistu, asukohaga xxxxx vald, xxxxxxxx küla, xxxx maakond, registriosa nr xxxxxx, Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu maakonna jaoskond, jätta kostja ainuomandisse ja välja mõista hageja kasuks ühisvara arvelt 700 000.- krooni. 2

(3)Tsiiviilasi 2-07-48093 Hagiahinnalt 700000.- krooni on tasutud riigilõivu 28750.- krooni (tl 93, 1. kd).

§ 123

kohaselt tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi esitamise aeg.

§ 150

lg 1 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast (

§ 139lg 3).

Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud RLS järgi tuli hagihinnalt 700000.- krooni tasuda riigilõiv summas 28750.- krooni (1837.46 €). Seega riigilõivu hagiavalduse esitamisel ettenähtust rohkem ei ole tasutud.

§ 150

lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Seega hagejale tuleb tagastada poolt tasutud riigilõivust s.o. 14375.- krooni s.o. 918.73 €. Maili Tartu Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.