lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (
Tagaseljaotsuse võib
lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (
Kostjale väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 05.03.2008.a., kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 37-39/. Kostjale on menetlusdokument kohtutäitur Kaire Põltsi poolt kätte toimetatud isiklikult 22.04.2008 /t.l. 40/. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja
Kostja ei ole täitnud oma lepingulisi rahalisi kohustusi ning hagejal on õigus VÕS (võlaõigusseaduse) § 101 lg 3 2-07-47978 1 p 1, 108 lg 1, 396 lg 1, 397 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist. Samuti on hagejal õigus nõuda kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt viivist. Intressi suuruse osas leiab kohus järgmist. Intress on tasu raha laenamise eest (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23.10.2007.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-97). Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 29.01.2007.a. otsus nr 3-2-1-137-06 p. 17 kohaselt alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine seega õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahju hüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest). Viivis on sanktsioon juhuks, kui kohustuse täitmisega viivitatakse. Seega tuleb kostjalt välja mõista intress 08.03.2006.a. sõlmitud lepingult (lepingus märgitud suuruses s.o 6% aastas) summas 1500 krooni ja 25.04.2006.a. sõlmitud lepingult summas 1000 krooni (lepingus märgitud intress 10 % aastas). Menetluskulud Hageja palub jätta kostja menetluskulud tema enda kanda ja mõista kostjalt välja hageja menetluskulud. Hagiavalduse seisuga on hageja menetluskulud vastavalt menetluskulude nimekirjale riigilõiv 3500 krooni ja lepingulise nõustaja kulud 4400 krooni. Selle taotluse osas märgib kohus järgmist.
lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastavalt
lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud.
lg-te 1-3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse toimetab kohus viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Tähtaeg ei või olla lühem menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtajast (
4 2-07-47978 Menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte (
lg 1).
lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Otsuse tegemisel juhindub kohus veel
§-dest 434-438. Kristel Pedassaar kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.