sätestab, et võlasuhe võib 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. Kohus tegi kindlaks, et poolte vahel on lepingust tulenev võlasuhe. Hageja on osutanud kostjale teenust – vedanud ära loomseid jäätmeid. Pooled on sõlminud 12.05.2005.a. töövõtulepingu nr 48 (tl.41-48), mille järgi kohustus hageja kui töövõtja ära vedama ja kahjutustama kostja loomseid jäätmeid ning kostja kui tellija kohustus hagejale tehtud töö eest tasuma vastavalt lepingu lisas kokkulepitud tasumääradele esitatud arvete alusel. Loomsete jäätmete hoidmiseks 18.02.2005.a. hageja andnud üle ja kostja võtnud vastu üleandmise vastuvõtu akti (tl.50) alusel viis konteinerit mahtuvusega 0,66 m3 ja tükihinnaga a`3000 krooni. Kostja on konteinereid kasutanud- hoidnud neis jäätmeid- ja tasunud hagejale konteinerite eest renti suulise kokkuleppe alusel. Kohtu hinnangul on tegemist üürisuhtega, kus hageja on andnud kostjale tasu eest kasutusse konteinerid. Pooltevahelise kokkuleppe olemasolu on kinnitust leidnud kostja konkludentsete tegudega- konteinerite vastu võtmisega oma kasutusse, nende jätkuva hoidmisega oma kasutuses.
lg.1 järgi leping sõlmitakse pakkumise esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
lg.1 kohaselt lepingupooled oma majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul on kohustatud järgima iga tava, mille järgimises nad on kokku leppinud, ja praktikat, mis on nendevahelistes suhetes tekkinud. Kohus tegi kindlaks, et pooled on sõlmitud töövõtulepingus (tl.41-44) leppinud kokku, et jäätmete üleandmine ja säilitamine toimub konteinerites. Kostja on hagejalt konteinerid vastu võtnud. Tegemist on spetsiifilises majandustegevuse valdkonnas tegutsevate lepingupooltega, kes on ühetaoliselt mõistnud nendevahelist tava ja praktikat- et kostja ladestab jäätmed konteineris ja annab jäätmed konteineris üle. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta hagejale kuuluvaid konteinereid ei kasuta või et ta kasutab konteinereid muul õiguslikul alusel kui rentides hagejalt. Kostja on jätnud hagejale osutatud teenuste eest nõuetekohaselt tasumata. Hageja nõude aluseks on alljärgnevad arved: 19.02.2007 28.02.2007 arve nr M00533 loomsete jäätmete kahjutustamine väikeveoki ja konteineri pesu tasumata summas 775,72 krooni (tl.51) arve nr M00952 konteinerite rent tasumata summas 1062,00 krooni (tl.52) 3
Kohtumenetluses tuleb vastastikused nõuded esitada vastuhagi korras ja tõendada. Kostja hageja poolt esitatud haginõude aluseks olevaid arveid vaidlustanud ei ole.
lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja on ära vedanud ja kahjutustanud kostja loomseid jäätmeid ja esitanud selle eest arved. Kostja pole esitanud asjaolusid, mis seaduse järgi põhjendaks tasu mittemaksmist nagu näiteks töö mittevastavus lepingutingimustele vms. Kostja on hageja poolt tehtud töö vastu võtnud ja kohustub selle eest ka tasuma.
lg 1 järgi kohustub üürilepinguga isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Hageja on andnud kostja kasutusse loomsete jäätmete hoidmiseks konteinerid. Kostja on jätnud konteinerite eest osaliselt tasumata. Kostja pole esitanud asjaolusid, mis vabastaks teda konteinerite kasutamise eest tasu maksmise kohustusest. Kostja on oma vastuväidetes 4
lg 1 järgi on võlausaldajal võlgniku kohustuste rikkumise korral muu hulgas õigus nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega jäävad kõik võimalikud menetluskulud kostja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduvate kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Sama sätte lg 2 järgi esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldusasja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik Ü.Raag / allkiri/ Koopia õige . kohtunik: 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.