) § 96 järgi ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased ).
järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.
1 järgi kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele, lapsi kaugema astme alanejatele sugulastele, alanejat sugulast ülenejale sugulasele ning ülenejate sugulaste puhul lähema astme sugulast kaugema astme sugulasele. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja laste M-M V ( ja M V ( bioloogilise isana on kohustatud võtma osa laste ülalpidamisest. Kostja ei ole oma kohustust lapsi ülal pidada täitnud mõistliku hoolsusega ja on esitanud kohtule vaid üksikud pangaülekanded (viis ülekannet nelja aasta jooksul?). Mistõttu esitatud hagi on põhjendatud.
lõike 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lõike 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Hageja on laste vajadusteks arvestanud kokku 6400 krooni. Põhimõtteliselt on mõlema vanema õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed. Seetõttu peaks poole sellest kulust e. vähemalt 3200 krooni kandma kostja. lk 3
1 järgi antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis ). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Lõike 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Lõike 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.
järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (lg. 1)Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused (lg. 2). Vabariigi valitsus oma
järgi isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist (lg. 1). Vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on kohtu hinnangul asunud oma varalist seisundit näitama halvemana tegelikust. Teades oma kohustusest pidada ülal oma alaealisi lapsi, on ta võtnud endale põhjendamatult kõrgeid kohustusi (auto kindlustused, õppelaenud jne.). Kohtule on esitatud tõenditest (arvestades kostja poolt välja toodud kulutusi) jäänud mulje, et kostja on asunud oma tegelikke sissetulekuid varjama. Kohustusi saab kohustatud isik võtta vaid siis, kui on tagatud elatise maksmise kohustuse täitmine tema poolt. Kohus asub seisukohale, et kostja on kohustatud oma ülalpidamiskohustuse täitmiseks tegema kõik endast oleneva ja selle nimel aktiivselt käituma. Kostja ülalpidamisel on küll veel üks alaealine laps, kuid see ei saa olla aluseks elatise vähendamiseks alla selle seaduses ettenähtud minimaalmäära, kuna kostja ei ole lk 4 tõendanud, et jääks ise või jääks tema ülalpidamisel olev laps elatise maksmisel halvemasse seisundisse kui elatist saavad lapsed. Kostja on töövõimeline isik, kelle võime elatist teenida ei ole piiratud. Kohus võtab arvesse ka asjaolu, et otsuse tegemise ajaks on mõlemad lapsed saanud täisealiseks(varem ei õnnestunud kohtul hagi kostjale kätte toimetada). Menetluskulud TsMS § 162 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda ja mõistab kostjalt välja riigilõivu, mille maksmisest hageja oli vabastatud. Kohtunik: Külli Mõlder
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.