← Eesti

2-07-47208/6

Obsah (6)§ 113§ 8§ 76§ 103§ 101§ 108

2-07-47208 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 15.veebruar 2008.a. Kuressaare Tsiviilasja number 2-07-4720

§ 113lõikes 1 sätestatud määras (EKP intress + 7%; hetkel määr 0,030% päevas).

Menetluskulude jaotus Jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS Hagiavalduse kohaselt AS Hansapank (edaspidi hageja) ja A K (edaspidi kostja) sõlmisid 30.10.2006.a laenulepingu nr 06-203236-VV (edaspidi leping) (vt Lisa 1), mille alusel hageja andis kostjale laenu summas 71 897,81 Eesti krooni, intressimääraga 18 % aastas ja tagastamise lõpptähtpäevaga 15.11.

  1. a. Lepingu punkti 6 kohaselt kohustus kostja maksma laenu hagejale tagasi igakuiste maksetena lepingus toodud tingimuste kohaselt ehk siis tagama laenu tagasimaksmise tähtpäevadel laenu tagasimakseks vajalike summade olemasolu oma arvelduskontol . Lisaks laenu põhiosa tagasimaksetele kohustus kostja vastavalt lepingu punktidele 7.1, 7.2 ja 7.3 tasuma hagejale igakuiselt intressi. Nimetatud maksekohustusi ei ole kostja nõuetekohaselt täitnud. Kuna kostja ei täitnud lepingu järgseid maksekohustusi nõuetekohaselt, siis ütles hageja oma 16.07.
  2. a kirjaga lepingu üles lepingu punkti 14.1.2 alusel ning hoiatas võla tasumata jätmise korral kohtusse pöörduda (vt Lisa 3). Lepingu punkti 10 1

(3)2-07-47208 kohaselt on kostja kohustatud maksma viivist varaliste kohustuste mittekohase täitmise eest hageja hinnakirjas fikseeritud määra (EKP intress + 7% aastas, hetkel määr 0,030 % päevas) alusel. EKP intress on Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav intressimäär (vt Lisa 4). Lepingu punkti 7.
  1. sätestab, et juhul, kui kostja on viivitanud intressi tasumisega 60 kalendripäeva, siis kohustub ta hageja nõudel maksma hagejale leppetrahvi summas kuni 300 (kolmsada) Eesti krooni. Lepingu punkt 14.3 sätestab, et lepingu hageja poolt ülesütlemisel kohustub kostja hageja nõudmisel maksma leppetrahvi kuni 1 % lepingu järgi võlgnetavate kohustuste summast. Seisuga 07.11.
  2. a moodustab kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 84 100,37 Eesti krooni, millest põhiosa on 69 497,81 Eesti krooni, intress 13 069,80 Eesti krooni, viivis 408,49 Eesti krooni ja leppetrahvid 1124,27 Eesti krooni (vt Lisa nr 2). Nõude õiguslik põhistus:

§ 8

lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

Vastavalt

§le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kuna kostja ei ole tasunud kokkulepitud summasid kohaselt s.t kostja ei ole taganud nõutud summade olemasolu oma arvelduskontol, siis ei ole ta täitnud kohustusi nõuetekohasel viisil. Vastavalt

§-i 101 lg 1 punktidele 1, 4 ja 6 võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, öelda lepingu üles, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Vastavalt

§-le 108 lg 1 võib võlausaldaja alati nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust.

§ 103

sätestab, et rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Kostja ei ole hagejale esitanud ühtki tõendit vääramatu jõu esinemise kohta lepingust tulenevate maksete tasumata jätmisel. Seega pole lepingu rikkumine vabandatav ning kostja vastutab kohustuse rikkumise eest. TsMS § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et ei nõuta viivist mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kuna hagejal ei ole teada asjaolu, millal kostja tasub kogu võlgnevuse, ei ole võimalik esitada kogu viivise nõuet kindla summana, seepärast palub ta kohtul teha otsus viivisnõude osas kuni 07.11.

  1. a kindla summana ning alates 08.11.
  2. a kuni põhinõude täitmiseni protsendina. Hageja on nõus asja kirjaliku menetlusega. Hageja on avatud kostja poolseteks ettepanekuteks sõlmida kompromiss. Juhul, kui ilmnevad TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud asjaolud, palub hageja asja lahendada tagaseljaotsusega enne eelistungit. Hagiavalduses toodud asjaolud on tõendatud hagiavaldusele lisatud kirjalike materjalidega. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes TsMS §-le 79, § 133 lg-le 1 ja 2, §-dele 139, 162, 173, 339, 340, 363, 367 ja

§ 8

lg-le 2, § 76 lg-le 1, §-le 94, §-le 100, § 101 lg 1 p-le 1, 4 ja 6, § 108 lg-le 1, § 113 lg-le 1 hageja palub: 1) välja mõista kostjalt hageja kasuks lepingust tulenev võlgnevus summas 84 100,37 (kaheksakümmend neli tuhat ükssada krooni ja 37 senti) Eesti krooni; 2) välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis arvestatuna põhinõudelt alates 08.11.2007. a. kuni põhinõude täitmiseni

§ 113

lg 1 sätestatud määras (EKP intress+7%, hetkel määr 0,030 % päevas); 3) määrata kindlaks menetluskulude rahaline jaotus (mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja poolt hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv summas 3750 Eesti krooni). Hageja on kohtule kirjalikult 28.01.2008 teatanud, et kostjaga kompromissi sõlmimine ei ole võimalik /t.l. 37/. KOSTJA SEISUKOHT Kostja võtab eelmenetluses kirjalikult hagi õigeks ja tunnistab nõuet. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega ning peab võimalikuks asja lahendamist kompromissiga /t.l. 33/. KOHTU SEISUKOHT 2

(3)2-07-47208 Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab võimalikuks asja lahendamist kohtuistungit pidamata. TsMS § 440 lg 1 ja 3 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.

§ 8

lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele Vastavalt

§-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kuna kostja ei ole tasunud kokkulepitud summasid kohaselt s.t kostja ei ole taganud nõutud summade olemasolu oma arvelduskontol, siis ei ole ta täitnud oma kohustusi nõuetekohasel viisil hageja ees.

§ 101

lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohutuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.

§ 108

lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 113

lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuivõrd kostja on kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks võtnud, siis kuulub hagi kohtu hinnangul rahuldamisele. Hageja palub kindlaks määrata menetluskulude rahaline jaotus ja kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõiv 3750 krooni. Selle taotluse osas märgib kohus järgmist: TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuivõrd antud asjas on otsus tehtud hageja kasuks, siis eeltoodule tuginedes peab kostja kandma hageja menetluskulud. R.Undrest kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.