) § 50 lg 1 järgi on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. See õigus ja kohustus ei ole ühekordne, vaid pidev, sõltumata sellest, kumma vanema juures laps elab.
sama paragrahvi 2.1õike kohaselt on vanem kohustatud lapse õigusi ja huve kaitsma.
Vanemal lasub kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Eelduslikult täidavad vanemad lapse ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, kuid antud olukorras, kus meie kooselu edasiselt ei ole mõeldav, siis võimalike arusaamatuste vältimiseks taotlen lapse ülalpidamiseks elatise väljamõistmist kostjalt kohtu teel.
lg 2 ja 4 sätete alusel taotleb hageja kostjalt lapse D´i ülalpidamiseks elatise väljamõistmist 1800 krooni kuus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 363 lg 1 p 4 sätetele tuginedes teatab hageja, et on nõus asja kirjaliku menetlemisega ega taotle asja läbivaatamist kohtuistungil. Lähtuvalt eeltoodust ja juhindudes
Välja mõista kostjalt tema kasuks lapse D L´i, , ülalpidamiseks elatis 1800 krooni kuus alates elatishagi esitamisest kuni XXXXXXXXX, see on kuni lapse D´i täisealiseks saamiseni, kusjuures igakuine elatusraha lapse kohta kuus ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära; 2. määrata kindlaks menetluskulude jaotus. KOSTJA SEISUKOHT Kostja võtab oma kirjalikus vastuses hagi õigeks ega vaidle sellele vastu. /t.l. 11/. KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud asjas esitatud dokumentaalsete tõendite ja kostja poolt eelmenetluses kohtule esitatud hagi õigeksvõtmise avaldusega leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab võimalikuks asja lahendamist kohtuistungit pidamata. TsMS § 440 lg 1 ja 3 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Perekonnaseaduse § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealisi lapsi ülal pidama.
lg 1 alusel juhul, kui vanem ei täida laste ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lastele nõude esitanud vanema kasuks. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt (Riigikohtu otsused tsiviilasjades nr 3-2-1-57-04 (RT III 2004, 12, 155) ja 3-2-1-7-05 (RT III 2005, 10, 100)).
lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja laste vajadustest.
lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuuplaga alammäära. Kuivõrd kostja on kohtule esitatud avalduses hageja elatise nõude õigeks võtnud, siis kuulub kostjalt hageja kasuks lapse ülalpidamiseks elatis suuruses 1800 kr kuus ka väljamõistmisele ja seda alates hagi esitamisest so 09.novembrist 2007.a. Hageja palub kindlaks määrata menetluskulude jaotuse. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja 8.11.2007 .a. maksnud hagiavalduse koostamise eest 75 krooni Advokaadibüroole Vahur Tänav /t.l. 6/. Selle taotluse osas märgib kohus järgmist: 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.