lg 1 p 2 kohaselt lahutab abikaasa nõudel abielu kohus, kui abikaasa soovib koos abielu lahutamisega lahendada seaduse § 28 4. lõikes nimetatud vaidluse.
lg 4 näeb ette, et perekonnaseisuasutus ei lahuta abielu, kui abikaasa soovib, et koos abielu lahutamisega lahendatakse lapsesse puutuv või ühisvara jagamisse puutuv vaidlus või mõistetakse välja elatis.
lg 2 kohaselt lahutatakse abielu, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Kostja abielu lahutamisele vastu ei vaidle ja ta ise ei soovi abielu jätkata. Poolte kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et tegelikud abielulised suhted on poolte vahel käesolevaks ajaks lõppenud. Pooled ei ela koos. Hageja on enne kohtusse pöördumist teinud kostjale ettepanekuid katkenud abielusuhete jätkamiseks, kuid kostja on sellest keeldunud, põhjendades uue elukaaslasega. Kohtuistungil kinnitab kostja, et tal uut suhet ei ole, kuid ta ei soovi seda abielu jätkata ja nagunii enam hagejaga koos elama ei hakka. Sellistes oludes ei näe ka hageja võimalust abielu jätkamiseks. Hageja on esitanud koos abielulahutuse nõudega ka nõude laste ülalpidamiseks elatise väljamõistmiseks. Kohus tegi kohtuistungil kummalegi poolele ettepaneku nimetada need etteheited, mis tal on abikaasale. Pooled nimetasid. Poolte esitatu alusel tuleb lugeda tõendatuks, et hageja ja kostja näevad oma rolli abikaasana erinevalt: hageja on pühendunud laste kasvatamisele, kodule, kohandades elu vastavalt kitsastele rahalistele oludele ja viie lapse kasvatamise vajadustele. Kostja kasutab oma seisukohtade esitamiseks väljendeid „mul on ju õigus nädalavahetusel baari minna“, „ei viitsi enam jagada naise suguvõsaga“, „ei viitsi enam sihukest koormat kanda“, „ei tea, mis raha eest peaksid lapsed söönuks saama“jne. Kohus on seisukohal, et mehe ja naise sedavõrd erinev enese positsioneerimine abikaasana ja lapsevanemana ei sisalda endas eeldusi võrdsetel alustel põhineva abielu jätkamiseks. Kohus leiab, et eeltoodud asjaolude põhjal on võimalik abielu lahutamise nõue rahuldada, abielu jätkamine pole võimalik ja see tuleb lahutada. Vastavalt
Hageja on avaldanud, et soovib peale abielu lahutamist tagasi võtta oma neiupõlvenime „Rxxx“. Seega märgib kohus otsuses, et hageja perekonnanimi muutub peale poolte abielu lahutamist. Hageja taotleb kostjalt poolte ühiste laste ülalpidamiseks igakuise elatise välja mõistmist kuni lapse täisealiseks saamiseni või õpingute lõpetamiseni. Nõue on esitatud summale 1500 krooni kuus lapse kohta ja selle juurde jääb hageja ka kohtuistungil. Kostja vastuväidetele vastab hageja, et vähemalt 6000 krooni soovib. 3
Kostja Mxxxxx Kxxxxxxx isana on kohustatud lapsi ülal pidama.
lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise teise vanema kasuks. Kostja pole ülalpidamiskohustust vajalikul määral täitnud ja hageja taotles hagis kostjalt laste ülalpidamiseks elatise väljamõistmist 1500 krooni kuus ühe lapse kohta. Kostja on tunnustanud nõuet osaliselt. Kostja saaks maksta praegu elatist 3000 krooni kuus viie lapse kohta kokku, rohkemaks pole ta võimeline, kuna puudub kindel töö ja sissetulek. Edaspidi maksaks vastavalt palgale. Kostja soovib kohtult õiglast otsust.
lg 2 kohaselt tuleb elatise määramisel lähtuda kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Elatise alammäär on
Alates 01.01.2007.a. on elatise miinimummääraks 1800.- krooni kuus. Kohus leiab, et hageja elatisenõue on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Hageja nõuab elatist allapoole kehtestatud elatise miinimummäära, 1500 krooni kuus lapse kohta, s.o. 7500 krooni kuus kokku. Kostja ei tea, kui palju kulub lapse ülalpidamiseks kuus raha ja ta ei tea ka, kust peaksid laste ülalpidamiseks vahendid tulema. Hageja väitel kulub viie lapse ülalpidamiseks kokku vähemalt 10 000 krooni kuus. Kohus on seisukohal, et elatise alammäära s.o. 1800 krooni ja sellest väiksemas osas ei tule elatist eraldi põhjendada ja tõenditega tõendada. Hageja seletustest nähtub, ja sellega on kooskõlas ka kostja ütlused, et hageja on laste ülalpidamiskulud minimeerinud – kartul saadakse ema aiamaalt, lapsed söövad palju kordi vanaema juures, riided- jalanõud saadakse hageja õe perest, pesupesemine toimub hageja õe abil jne. Maksud makstakse ositi. Sellegipoolest vajavad erinevas kasvueas lapsed arenemiseks vajalikke õppevahendeid, kultuurilist arendamist, transpordikulusid, eale ja üldisele elatustasemele vastavat toitu jm eluks vajalikku. Hageja ja kostja ütlustest nähtub ka, et hageja ja laste elukohas ei ole kaasaegsele elatustasemele vastavaid majapidamismasinaid. Antud juhul puuduvad asjaolud, mis
Kostja põhjendus, et „tal puudub kindel töö ja sissetulek“ ei ole aluseks elatise vähendamiseks allapoole ettenähtud miinimumi. Kostja on endale ise sellise olukorra loonud, kuid terve ja töövõimelise isikuna on tal kohustus osaleda oma laste ülalpidamises vähemalt kulusid kattes ja tal on olemas kõik võimalused piisava sissetuleku teenimiseks. Hageja sugulastel (õde, ema) puudub kohustus poolte ühiseid lapsi ülal pidada, see kohustus on kostjal. Siiski tuleb kohtul TsMS § 5 lg 1 kohaselt asja lahendamisel lähtuda hageja nõudest. Elatis lastele tuleb kostjalt välja mõista hageja poolt taotletud ulatuses 7500 krooni kuus viie lapse kohta kokku s.o. 1500 krooni kuus ühe lapse kohta. Elatis mõistetakse välja kooskõlas
§-ga 70 lg 1 alates hagi esitamisest s.o. alates 12.03.2007.a. Elatise välja mõistmine igale lapsele 1500 krooni kuus kostjalt on õiglane, arvestades, et hageja kanda on kogu viie lapse kasvatamise raskus ja vastutus. Hageja taotleb hagis kostjalt lastele enda kasuks elatise väljamõistmist kuni laste täisealiseks saamiseni või õpingute lõpetamiseni. Kohus leiab, et elatis lastele tuleb välja mõista laste täisealiseks saamiseni. Elatise väljamõistmine õpingute lõpetamiseni pole õiguslikult põhjendatud, kuna elatise täisealisele isikule mõistab kohus välja selle isiku enda nõudel
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.