Obsah (9)

§ 162§ 174§ 363§§ 2§ 407§ 173§ 176§ 177§ 468

2-07-8156 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 24. oktoober 2007.a. Haapsalu Tsiviilasja number 2-07-8156 Tsiviilasi

) § 133 lg 2 lauses 2 sätestatut on hageja huvitatud viivisest põhivõlast väiksemas ulatuses, s.o. summas 3 644,41 (kolm tuhat kuussada nelikümmend neli krooni ja nelikümmend üks senti) krooni. Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõigusseaduse rakendamise seaduse (edaspidi VÕSRakS) §-le 11 kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne

1. juulit 2002.a., enne VÕSRakS jõustumist, kehtinud seadust so. tsiviilkoodeksit. Tulenevalt tsiviilkoodeksi (TsK) §-st 174 ei ole ühepoolne keeldumine kohustiste täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. Lähtuvalt TsK § 173 lg-st 1 tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Lepinguga võttis kostja kohustuse maksta hagejale vastavalt esitatud arvetele raha. Lepingu lahutamatuks lisaks on EMT teenuste kasutamise üldtingimused (Tingimused; lisa 5). Tingimuste punkti 4.1.1 kohaselt kohustus kostja täitma Lepingut, st vastavalt punktile 4.1.
2. tasuma õigeaegselt teenuste arveid vastavalt tingimustes fikseeritud arvelduste korrale. Hageja esitas kostjale arved aadressil XXXXXXXXXXXX. Aadressi muutumisest ei ole kostja hagejat teavitanud. Vastavalt Tingimuste punktile 4.1.4 alt kohustus kostja esimesel võimalusel teavitama hagejat oma nime, aadressi, kontakttelefoni või teiste rekvisiitide muutumisest koos uute andmete esitamisega. Eelnevast tulenevalt tuleb lugeda kostja vastavalt Tingimuste punktile 4.2 arved saanuks. Arvete mittesaamine vastavalt Tingimuste punktile 7.6 ei vabastanud siiski kostjat tasumise kohustusest. Vastavalt TsK §§ 190 lg 1 ja 192 tagatakse kohustuse täitmine leppetrahviga, mis on TsK § 191 aluseks võttes kokku lepitud kirjalikus vormis ning sätestatud viivisena Lepingus. Kuna kostja on viivitanud hageja ees rahalise kohustuse täitmisega, kuulub vastavalt TsK § 231 lg-le 1 kostja poolt tasumisele viivis. Hageja ning kostja leppisid Tingimuste punktis 7.7 kokku viivises määraga 0,5 % päevas tähtaegselt tasumata summast. Tingimuste punkti 7.5 kohaselt loetakse makse tasutuks arve tasumisega kahekümne kalendripäeva jooksul alates arve koostamise kuupäevast, s.t. maksetähtajaks. Eelnevast lähtudes võlgneb kostja hagejale 7 289,82 (seitse tuhat kakssada kaheksakümmend üheksa krooni ja kaheksakümmend kaks senti) krooni, millest põhinõue (hagihind) moodustab 3 645,41 (kolm tuhat kuussada nelikümmend viis krooni ja nelikümmend üks senti) krooni ning viivis 3 644,41 (kolm tuhat kuussada nelikümmend neli krooni ja nelikümmend üks senti) krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuse või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Samuti tuleb hüvitada vajalikud kohtuvälised kulud, milleks on ka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning menetlusosaliste sõidukulud. 2 2-07-8156 Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (

§ 174lg 1).

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.10.2001 aasta lahendi kohaselt tsiviilasjas nr 3-2-1-112-01 võib kuludokumendiks olla muuhulgas dokument, millest nähtub esindaja osutatud õigusabi eest tasumise kohustus. Õigusabikuludele lisandub käibemaks 18%. Eelnevast lähtudes on õigusabikulud käibemaksuga 1 462,34 krooni, millest õigusabikulu käibemaksuta moodustab 1 239,27 krooni ja käibemaks 18% moodustab 223,07 krooni. Hageja kohustus tasuda esindaja poolt osutatud õigusabi eest 17 protsenti hagi rahuldatud osalt tuleneb Hageja ja Hageja esindaja vahel sõlmitud lepingust, mida tõendab hageja kinnituskiri (lisa 6).

§ 363

lg 1 p-st 4 lähtudes teatab hageja, et on nõus asja kirjaliku menetlemisega ning ei pea vajalikuks asja läbivaatamist kohtuistungil. Lindorff Eesti AS on tasunud 30.01.2007 riigilõivu summas 250,00 krooni Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 märkides viitenumbriks 2900072369 ning selgituseks EMT VS K K. Lähtudes ülaltoodust ning juhindudes VÕSRakS §-st 11, TsK §§-st 173 lg 1, 174, 190 lg 1,191, 222 lg 1, 2 ja 231 lg 1 ning

§§ 2

, 3 lg 1, 9 lg 1,11 lg 1, 79 lg 1,124 lg 1,133 lg 1 ja 2,138 lg 1 ja 2,144 lg 1 ja 2,162 lg 1 ja 2,173 lg 1 ja 3,174, 362 lg 1, 363, RLS § 3 lg 1, 5, 33 palub hageja: 1) hagiavaldus rahuldada; 2) mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõue (hagihind) summas 3 645,41 (kolm tuhat kuussada nelikümmend viis krooni ja nelikümmend üks senti) krooni, viivised summas 3 644,41 (kolm tuhat kuussada nelikümmend neli krooni ja nelikümmend üks senti) krooni, kokku 7 289,82 (seitse tuhat kakssada kaheksakümmend üheksa krooni ja kaheksakümmend kaks senti) krooni; 3) esitada menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel. Hageja menetluskulud hagiavalduse esitamise seisuga on riigilõiv 250,00 (kakssada viiskümmend krooni ja 00 senti) krooni ja õigusabikulud 1 462,34 (üks tuhat nelisada kuuskümmend kaks krooni ja kolmkümmend neli senti) krooni. KOSTJA SEISUKOHT Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 43-44, 48/. KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

§ 407

lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (

§ 407lg 2).

Tagaseljaotsuse võib

§ 407

lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (

§ 407lg 3).

Vastavalt maakohtu 02.07.2007.a. kohtumäärusele toimetati kostjale avalikult kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded väljavõtte avaldamisega menetlusdokument so AS EMT hagiavaldus K K vastu võlgnevuse 3645.41 kr ja viivise 3644.41 kr nõudes, kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 43-44/. Vastavalt

§-le 317 lg-le 5 loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes 3 2-07-8156 Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Menetlusteade ilmus Ametlikes Teadaannetes 17.08.2007.a. ja tuleb seega lugeda kostjale kättetoimetatuks 17.09.2007.a. /t.l. 48/. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt oma vastust hagi osas esitanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja

§ 407lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele.

Hageja palub esitada menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel.

§ 162

lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud.

§ 174

lg-te 1-3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse toimetab kohus viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Tähtaeg ei või olla lühem menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtajast (

§ 176lg 1).

Menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte (

§ 177

lg 1).

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Reena Undrest kohtunik 4