§-le 393, kohustades teda lähtudes
maiks 2007.a. Hagimaterjalid toimetati kostjale politsei vahendusel ja need on kostja elukohas 18.04.2007.a. vastu võtnud kostja isa RxxxxPxxxxxx.
Kostja hagile vastanud ei ole. Kohus, tutvunud toimikus olevate kirjalike tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega vastavalt
lg 1, 3, kuna kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud.
lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus.
lg 1 kohaselt rahuldatakse hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. VÕS § 3 p 2 ja p 6 kohaselt võib võlasuhe tekkida kahju õigusvastasest tekitamisest ning muust seadusest tulenevast alusest. Hageja on liikluskahju tekitanud kostja eest tasunud kahjuhüvitise. Kahju tagasinõudeõigus tuleneb LKindlS § 48 lg lg 2 p 4 , mis näeb ette, et kindlustusandjal või Eesti Liikluskindlustuse Fondil on õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja või omaniku vastu, kui sõidukit juhtinud isik ei omanud vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust või sõidukijuhtimise õigus oli peatatud või sõiduki juhtimine oli üle antud vastava kategooria sõiduki juhtimise õiguseta isikule./…/. Lg 3 näeb ette, et tagasinõudega nõutakse sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. UxxxxxKxxxxpole nõuet täitnud. VÕS § 108 lg 1 näeb õiguskaitsevahendina ette võlausaldaja õiguse nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas.
alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõue on põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel, § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuna hageja menetluskulud on hagiavalduses ja selle lisades juba esitatud ning kostjal on olnud nendega võimalik tutvuda, siis menetlusökonoomia eesmärgil kohus ei rakenda
Kostja ei ole menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Hagiavalduse kohaselt on tsiviilasjas hageja seniseks menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1500 krooni. Kohus leiab, et nimetatud menetluskulu tuleb kanda kostjal
lg 1 ning § 175 lg 1 alusel.
lg 3 alusel võib menetlusosaline kümne päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest nõuda menetluskulude kohta tehtud otsuse täiendamist, kui kohus ei võtnud seisukohta kõigi esitatud kulude suhtes. Kohus lähtub otsuse tegemisel VÕS § 3; § 76 lg 1, § 94; § 108, § 113; LKindlS § 48;
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.