lk 1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel tagaselja Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks 10. aprill 2007 Kuressaare tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-07-7333 Hagi

§ 113lõikes 1 sätestatud määras.

Menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest, tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul, otsuse teinud kohtule. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED lk 2 Vastavalt esitatud hagile /t.l. 2/ sõlmis OÜ Fenster Ehitus (edaspidi müüja) kostja T M’iga

2. 2005 EGO järelmaksu müügilepingu nr. 402/50633 (edaspidi leping), mille alusel müüja müüs kostjale kauba summas 15 845,60EEK eest, intressimääraga 16 % aastas. Lepinguga võttis kostja endale kohustuse tasuda lepingust tulenevad maksed AS’ile Hansa Liising Eesti (hageja) vastavalt lepingus sätestatud maksegraafikule, kokku summas 20 054,88 krooni. Kuumakse suuruseks oli 557,08 krooni ajavahemikus
4. 2005 kuni
7. Kostja ei ole lepingujärgseid makseid kohaselt tasunud.
9. 2006 saatis hageja kostjale kirja lepingust tuleneva võlgnevuse suuruse kohta, paludes võlgnevuse tasuda hiljemalt 14 päeva jooksul ja hoiatades, et juhul kui Kostja nimetatud tähtaja jooksul võlgnevust hagejale ei tasu, lõpetab hageja lepingu enne selle tähtaja lõppu.
11. 2007.a. seisuga on kostja tasunud brutosummast 7676,11 krooni. Kostja võlg hagejale on kokku 10 784,53 krooni, sellest intressivõlg 455,04 krooni, põhiosa võlg 10 279,49 ja leppetrahv 50,00 krooni. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§ 8lg.

2, 76 lg. 1, 101 lg. 1 p. 1 ja 6 , 102 ja 113 lg. 1 taotleb hageja võlgnevuse 10 784,53 krooni väljamõistmist kostjalt. Hageja taotleb ka viivise väljamõistmist kostjalt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni

§ 113lg.

1 sätestatud suuruses. Hageja taotleb kohtult ka menetluskulude jaotuse kinnitamist. KOSTJA SEISUKOHT Kostja hagile ei vastanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et asja on võimalik lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg. 1 järgi võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 15. 03. 2007.a. Kostjale tehti ettepanek vastata hagile 20 päeva jooksul, arvates hagiavalduse kättetoimetamisest. Kostja hagile ei vastanud. Kostjat on hoiatatud vastamata jätmisega kaasnevatest tagajärgedest. Kohus on seisukohal, et esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§ 8lg.

1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.

§ 76lg.

1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostja on

2. 2005 sõlminud Ego järelmaksu müügilepingu /t.l 5/, millega võttis endale kohustuse tasuda lepingust tulenevad maksed hagejale maksegraafikuga määratud tähtaegadel ja summas.

§ 100

järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja on lepingulise kohustuse jätnud täitmata. Tema võlg hagejale on kokku 10784,53 krooni, sellest intressivõlg 455,04 krooni, põhiosa võlg 10279,49 krooni ja leppetrahv 50,00 krooni, mille väljamõistmine kostjalt on põhjendatud.

§ 101lg.

1 järgi, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: p.1- nõuda kohustuse täitmist ja p. 6 rahalise kohustuse täitmisega viivituse korral nõuda viivist. Võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

§ 113

lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb viivise väljanõudmist kostjalt kuni põhinõude täitmiseni protsendina, mis kohtu hinnangul on põhjendatud, kuna ei ole teada, millal kostja põhinõude täidab. TsMS § 162 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kohtunik: Külli Mõlder