Obsah (5)
§ 60§ 61§ 100§101l§ 70Tsiviilasi nr 2-10-5963 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. juuli 2010.a.. Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtuistungisekretär Kohtunik Ülle Raag Marg
§ 60
lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
§ 61
lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise teise vanema kasuks ja sama paragrahvi lõike 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Elatise alammäär on
§ 61
lg 4 kohaselt ½ kehtivast miinimumpalgamäärast, s.o käesoleval ajal 2175 krooni kuus. Need Perekonnaseaduse sätted kehtisid kuni 01.07.
- Alates 01.07.2010 sätestab Perekonnaseaduse § 101 lg.1: igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. § 101 lg.2: kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma arvutamise alused. § 100 lg.1: ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. § 100 lg.2: alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. § 100 lg.3: vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei piira ega välista seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. § 100lg.4: elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. § 99 sätestab, et alaealise ülalpeetava puhul arvestatakse ka tema kasvatamise kulutusi. Neist seadusesätetest tuleneb, et elatise määr ühele alaealisele lapsele on ühesuurune nii enne kui ka pärast 01.juulit
- Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist 3600 krooni kuus, millele lisandub tulumaks, kokku 4300 krooni. Hageja on soovinud seega kostjalt elatist suuruses, mis kataks kõik lapsele vajalikud kulud. Hageja poolt nõutav elatisesumma on kahekordne summa seaduses ettenähtud elatise alammäärast. Kostja ei vaidlusta ülalpidamise andmise kohustust ja lapse vajaduste suurust (3600 krooni kuus), kuid ei ole nõus maksma elatist hagejale ja on valmis kandma otse lapse kulutusi. Kostja on esitanud vastuväiteid ka lapse vajaduste arvutamise viisile- et kõiki korteri eluasemekulusid ei saa lugeda lapse kuludeks. Kostja ei ole esitanud mitte ühtki tõendit oma varalise seisundi ja sissetulekute kohta ja sellel teemal saab järeldusi teha poolte seletuste põhjal. 3
(3)Kohus, määrates kindlaks lapse vajaduste suurust, on seisukohal, et kulud 10-aastasele lapsele 3600 krooni kuus on vajalikud, kuid kohus suhtub kriitiliselt kulutuste jaotusesse sellisel viisil nagu hageja neid esitab. On õige, et kõiki eluasemekulusid ei ole põhjendatud lugeda lapse kulutusteks ja lapse osa on eluasemekuludest pool kui hageja elab lapsega korteris kahekesi. Samas on tegelikud kulud lapse hügieenitarvetele või koolikohustuse täitmiseks ilmselgelt suuremad kui märgib hageja. Poolte seletustest nähtub, et on vajalik teha kulutusi ka lapse arendamisele (teatriskäik), huviringidele (maadlusring ja kunstiring), kuid neid kulutusi ei ole saanud seni rahapuudusel lapse heaks lubada ja neid ei ole hageja arvutanud ka kulutuste hulka. Kostja ei vaidlusta lapsele vajalikke kulutusi. Seetõttu leiab kohus, et lõppkokkuvõttes on õige lähtuda lapse vajadustest summas 3600 krooni kuus. Kostja põhiargument on, et ta ei ole nõus maksma elatist rahas hagejale, vaid on nõus kandma tegelikke kulutusi. Kostja ettepanek on, et ta võiks maksta kogu lapse söögiraha, huviringid ja muud asjad. Hageja arvates võiks kostja maksta mingi osa üürist, lapse riided ja trennid. Otsustades selle üle, millises ulatuses peaks kostja osalema oma lapse ülalpidamises, lähtub kohus Perekonnaseaduse § 49 (kuni 01.07.2010, alates 01.07.2010 § 116 lg.1)sättest, mille järgi vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. See tähendab, et kumbki vanem peab kandma lapse kasvatamise ja ülalpidamise koormust ja kohustusi. Kostja, kes ei ela lapsega koos, osaleb lapse ülalpidamises elatise maksmise teel (§ 100 lg.2). Seetõttu tuleb kostjal oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmiseks maksta lapse ülalpidamiseks elatist, mille hulgas on ka lapse kasvatamise kulutused. Kostja väited sellel teemal, et lapse ema on lubanud last kasvatada ilma kostja abita, ei loo alust elatise välja mõistmata jätmiseks. Käesoleva ajani (vähemalt viie aasta kestel) on hageja kasvatanud last üksi, selle suhtes ei ole esitatud etteheiteid ega vastuväiteid ja ka kohtumenetluse kestel ei esitatud põhjendatud nõudeid ja väiteid selle kohta, et lapse elukoht peaks olema kusagil mujal. Seetõttu tuleb elatis määrata selle vanema kasuks, kes elab lapsega koos, s.t. hageja kasuks. Kohus on seisukohal, et kostjal tuleb osaleda lapse ülalpidamiskulude kandmises vähemalt pooles ulatuses, kuid mitte vähem kui on seaduses sätestatud elatise miinimummmäär. Hageja põhjendust, et kostjal tuleb katta kõik lapse kulud, kuna ta ei ole seda pikka aega teinud ja on saanud seni liiga kergelt läbi, ei võta kohus arvesse ülalpidamise ulatuse määramisel, kuna elatisenõue on esitatud veebruaris 2010 ehk umbes pool aastat tagasi ja kohus mõistabki elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Pooled on oma ütlustega tõendanud, et varem on kostja kandnud mõningaid lapse kulutusi, millest võib järeldada, et elatisenõude esitamisel varem olnuks kostja osalemine lapse ülalpidamises ka varem suurem. Poolte vahel on vaidlus ülalpidamise andmise viisi üle: kas ülalpidamist antakse raha perioodilise maksmisega või muul viisil. Selles osas on kohus seisukohal, et kostja ei ole tõendanud mõjuva põhjuse olemasolu, et võimaldada tal anda ülalpidamist mingil muul viisil kui raha perioodilise maksmisega. Kostja väited, et makstav raha ei lähe lapse heaks või et hageja kulutab selle alkoholile, on paljasõnalised ja tõendamata. Hageja eitab sellist olukorda. Tõenditest nähtub, et hagejal on püsiv töökoht AS-s Oskar LT, mis tähendab, et tegemist ei saa olla probleemse alkoholitarvitamisega. Kohus ei nõustu, et ülalpidamise andmist lapsele võiks lubada viisil, nagu soovib kostja: talle teatatakse, mis kulutusi soovitakse teha ja siis ta vaatab, kas annab nende kulutuste jaoks raha. Lapse (ja ka hageja) igapäevane elu peab olema ette planeeritav ja last ei saa panna olukorda, kus tema igapäevaelu, võimete ja arendamise valikud sõltuvad kostja hetkeotsustusest. Võrdluseks näide lubamatust olukorrast, mille hageja esitas kohtuistungil lapse teatripileti raha maksmise kohta. Last kasvatav ja selle eest vastutust kandev vanem peab omama ülevaate võimalustest, s.h. rahalistest võimalustest, mis tema käsutuses on. Ja selleks tuleb ette kindlaks määrata, millise summaga peab osalema lapse ülalpidamiskuludes vanem, kelle 4
(3)juures laps igapäevaselt ei ela. On loomulik ja Perekonnaseaduse (§ 118) mõttega kooskõlas, et vanemad täidavad lapse kasvatamise kohustust üksmeeles ehk et ka kostjal on õigus teada ja osaleda otsustamises, kuidas last kasvatatakse ja arendatakse, kuid see peab olema ette planeeritud. Seda nõuab ka
§ 100lg.4- elatis makstakse ette.
Kui pooled lepivad kokku, et kostja maksab ülalpidamisraha arvel mingeid kindlaid makseid (näiteks üüri, huviringide tasu jms), on tegemist ülalpidamiskohustuse täitmise täpsustamisega. Selline maksete tegemine tuleks tõendada ja selle üle arvet pidada. Seni, kuni täpsustavaid kokkuleppeid sõlmitud ei ole või ulatuses, mille kohta kokkuleppeid sõlmitud ei ole, tuleb elatist maksta raha maksmisega hageja pangakontole. Hinnates poolte varalist seisundit, tuleb järeldada, et hageja on minimaalsete võimalustega varalises olukorras ja tema ja lapse toimetuleku peab tagama igakuine sissetulek. Hageja igakuine sissetulek on töötasu näol (tl.6), mis hagi esitamisele eelnenud kuue kuu jooksul on olnud keskmiselt 4750 krooni kuus ehk lähedane miinimumpalgale. Kostja sissetuleku kohta andmed puuduvad, Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole A.Exxxxx 2010. aasta jooksul väljamakseid tehtud, viimased maksed aastal 2008 (tl.27). Kõik kindlustusseltsid on kohtule teatanud, et kindlustuslepingud A.Exxxxx puuduvad. A.Exxx sõnul on tal temale kuuluva sõiduauto BMW 316 kindlustus olemas, kohtuistungi ajaks on ta töösuhte lõpetanud, kuid kavatseb jätkata Soomes ehitustööl. Varasemalt on ta töötanud Soome firmas ehitustööl töödejuhatajana. Korterit üürib Soomes, kus elab koos elukaaslase ja lapsega. Nende olemasolevate andmete põhjal loeb kohus kostja varalise olukorra heaks ja kostja võimalusi teha vajadusel pingutusi oma sissetuleku suurendamiseks ei piira miski. Kostjalt elatist välja mõistes hageja nõude alusel tuleb arvestada, et kostjal on kohustused ka teiste laste ülalpidamiseks. Kohus elatisesumma määramisel võtabki arvesse seda, et kostja sissetulek on võimaldanud seni oma kahe laste ülalpidamise ja hagejaga ühise lapse Exxxx ülalpidamiseks on raha antud juhuslikult ja väikestes summades, viimasel poolaastal ei ole kostja selleks raha andnud. Kohus mõistab kostjalt välja elatise hageja kasuks lapse ülalpidamiseks miinimummääras ehk summas 2175 krooni. Kui Vabariigi Valitsus suurendab kuupalga alammäära, tuleb vastavalt suurendada ka makstavat elatisesummat (
§101lg2).
Elatis mõistetakse välja
§ 70lg 1 alusel alates hagi esitamises, s.o.01.12.2009a.
Kohus mõistab elatise välja
§ 60lg 1 alusel kuni lapse täisealiseks saamiseni.
Kostja on kohustatud elatist maksma jätkuvalt, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 164 lg.3 alusel ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumatult jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Kostja ei ole kohtule andnud teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jätab menetluskulud kostja kanda. Menetluskuludeks on menetlusdokumentide kättetoimetamisega seotud kulud. Kohtunik 5
(3)Ü.Raag 6
(3)